Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Võitle head usuvõitlust”

”Võitle head usuvõitlust”

„Võitle head usuvõitlust”

KAS sa suudad ette kujutada sõdurit, kes oleks kurb, kui talle antakse sõjaajal käsk minna koju ja veeta aega oma naise ja perega?

Iisraeli kuninga Taaveti päevil anti ühele sõdurile niisugune korraldus. Kuningas ise kutsus hetiit Uurija enda juurde ja soovitas tal koju minna. Uurija aga keeldus oma kotta minemast. Kui Uurijalt tema tavatu käitumise põhjust küsiti, vastas ta, et seaduselaegas, mis kujutas Jumala juuresolekut, ja Iisraeli sõjavägi on lahinguväljal. Ta sõnas: „Kas mina peaksin siis minema oma kotta sööma ja jooma ja magama oma naisega?” Niimoodi toimida tol kriitilisel ajal oli Uurija arvates täiesti mõeldamatu (2. Saamueli 11:8–11).

Uurija teguviis tõstatab tähtsaid küsimusi, sest meie elame samuti sõjaajal. Praegu käib äge sõda, mis erineb sootuks neist, millest riigid eales on osa võtnud. Selle kõrval on kaks maailmasõda tähtsusetud, ja sellesse sõtta oled haaratud ka sina. Kaalul on palju ning vaenlane on hirmuäratav. Selles sõjas ei lasta ühtki kuuli ega heideta ühtki pommi, kuid sõjastrateegia on sellegipoolest jõuline.

Enne kui haarad relvad, pead teadma, kas on üldse õige sõdida ja mille eest sa sõdid. Kas lahing tasub end ära? Selle ainulaadse võitluse eesmärgi teeb selgeks apostel Paulus oma kirjas Timoteosele: „Võitle head usuvõitlust.” Jah, selles sõjas ei tule sul kaitsta mitte kindlust, vaid usku – kogu kristlikku tõde, mis on avaldatud Piiblis. Loomulikult pead olema selles usus täiesti veendunud, et võiksid selle eest võidelda ja võita (1. Timoteosele 6:12).

Arukas sõdur püüab teada saada, kes on ta vaenlane. Selles võitluses on vaenlasel aastatepikkune kogemus sõjastrateegia alal, ta on äärmiselt leidlik ja tema käsutuses on tohutul hulgal relvi. Lisaks on ta üleinimlik olend. Ta on õel, vägivaldne ja jultunud. Jutt käib Saatanast (1. Peetruse 5:8). Füüsilised relvad, samuti inimeste kavalus ja sepitsused on niisuguse vaenlase vastu kasutud (2. Korintlastele 10:4). Milliste relvadega siis selles sõjas võidelda?

Peamine relv on „vaimumõõk, see on Jumala sõna” (Efeslastele 6:17). Apostel Paulus näitab, kui tõhus see on: „Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Heebrealastele 4:12). Relva, mis on nii terav ja sedavõrd läbitungiv, et jõuab inimese sisimate mõtete ja ajenditeni, tuleb kindlasti oskuslikult ja hoolikalt käsitseda.

Sõjaväel võivad küll olla uusimad relvad, aga need on kasutud, kui sõdurid ei oska neid käsitseda. Nii vajad sinagi juhatust, et kasutada oma mõõka tõhusalt. Õnneks võid saada kogenud võitlejatelt väljaõpet. Jeesus nimetas neid võitlejaid-õpetajaid „ustavaks ja mõistlikuks sulaseks”, kelle ülesanne on jagada tema järelkäijatele õigel ajal vaimset toitu ehk juhatust (Matteuse 24:45). Selle kollektiivse sulase võib ära tunda, kui panna tähele, kuidas ta on järjekindlalt õpetust jaganud ja õigel ajal vaenlase taktika eest hoiatanud. Tõendid osutavad Jehoova tunnistajate kristliku koguduse vaimuga võitud liikmetele (Ilmutuse 14:1).

Sulaseklass on teinud enamat, kui vaid õpetanud. Ta on näidanud üles samasugust vaimu nagu apostel Paulus, kes kirjutas Tessaloonika kogudusele: „Me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi; nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud” (1. Tessalooniklastele 2:7, 8). Iga kristliku sõduri kohus on toimida armastusega antud väljaõppe kohaselt.

Kogu sõjavarustus

Piltlikku sõjavarustust läheb tarvis enda kaitseks. Sõjavarustuse loetelu leiad piiblikohast Efeslastele 6:13–18. Ettevaatlik sõdur ei söanda minna sõdima, kui midagi tema vaimsest sõjavarustusest on puudu või vajab parandamist.

Kristlane vajab kaitsva sõjavarustuse igat osa, kuid eriti väärtuslik on usukilp. Sellepärast Paulus kirjutas: „Kõige selle juures [„kõigepealt”, P 1997] haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled!” (Efeslastele 6:16).

Kilp, mis võis varjata kogu keha, kujutab tugevat usku. Sul peaks olema kindel usk Jehoova juhatusse ja sa ei tohiks kahelda ühegi tema tõotuse täitumises. Sa peaksid tundma, otsekui oleksid need tõotused juba täitunud. Ära kahtle hetkekski selles, et peagi hävitatakse kogu Saatana maailm, maa muudetakse paradiisiks ja Jumalale ustavad inimesed saavad täiuslikuks (Jesaja 33:24; 35:1, 2; Ilmutuse 19:17–21).

Praeguses ebatavalises võitluses vajad sa veel midagi, nimelt sõpra. Sõjaajal kujunevad välja lähedased sõprussuhted, kui kaasvõitlejad üksteist julgustavad ja vastastikku kaitsevad, mõnikord isegi teist surmast päästes. Kaaslased on küll väärtuslikud, kuid selles võitluses ellujäämiseks vajad sa sõprussuhet ei kellegi teise kui Jehoovaga. Sellepärast lõpetab Paulus sõjavarustuse kirjelduse nende sõnadega: „Iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus” (Efeslastele 6:18).

Lähedase sõbraga on meeldiv koos olla. Me lausa otsime tema seltsi. Kui me korrapäraselt palves Jehoovaga räägime, muutub ta meie jaoks reaalseks, usaldusväärseks sõbraks. Jünger Jakoobus innustab: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8).

Vaenlase taktika

Selle maailmaga võitlemine on mõnikord võrreldav miinivälja ületamisega. Rünnak võib tulla igast kandist ning vaenlase eesmärk on sind ootamatult tabada. Võid aga kindel olla, et Jehoova on andnud sulle enda kaitseks kõik vajaliku (1. Korintlastele 10:13).

Vaenlane võib rünnakusihiks võtta Piibli tõed, mis on sinu usu alus. Ärataganejad püüavad sind võita sellega, et kasutavad libedaid sõnu, meelitusi ja kõveraid arutluskäike. Nad ei ole sugugi huvitatud sinu heaolust. Õpetussõnad 11:9 märgib: „Suuga hävitab jumalatu oma ligimese, aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi!”

On vale mõelda, nagu oleks vaja kuulata ärataganejate juttu või lugeda nende kirjutisi, et osata nende argumente kummutada. Nende kõver ja mürgine arutluskäik võib vaimset kahju tekitada ja rikkuda sinu usu, otsekui kiiresti leviv vähktõbi (2. Timoteosele 2:16, 17). Jäljenda pigem Jumala suhtumist ärataganejatesse. Iiob lausus Jehoova kohta: „Jumalatu ei pääse tema palge ette!” (Iiob 13:16).

Vaenlane kasutab ka üht teist laadi taktikat, mis on osutunud päris edukaks. Kui marssivad sõdurid suudetakse ahvatleda rivist välja astuma ning talitsematult või ebamoraalselt käituma, on tagajärjeks korratus.

Ilmalik meelelahutus, sealhulgas ebamoraalsed filmid ja telesaated ning metsik muusika, on tõhus ahvatlus. Mõned väidavad, et võivad vaadata ebamoraalseid stseene või lugeda ebamoraalset kirjandust, ilma et see neid mõjutaks. Kuid üks mees, kes vaatas tihti filme, milles oli seksistseene, tunnistas avameelselt: „Need stseenid ei lähe kunagi meelest. Mida rohkem neile mõelda, seda enam tekib tunne, et tahaks ka ise teha midagi sellist ... Film tekitab arvamuse, nagu jääksin ma millestki ilma.” Seesuguses salakavalas rünnakus võib kergesti haavata saada. On siis selline meelelahutus riski väärt?

Veel üks relv vaenlase arsenalis on materialismiga ahvatlemine. Ohtu on raske märgata, sest meil kõigil on materiaalseid vajadusi. Me vajame kodu, toitu ja riideid, ning ei ole midagi halba, kui soovime, et meil oleks ilusaid asju. Oht peitub inimese suhtumises kõigesse sellesse. Raha võib muutuda vaimsetest asjadest tähtsamaks. Meist võivad saada rahaarmastajad. On hea endale meelde tuletada, et rikkusel on omad piirid. See on ajutine, aga vaimne rikkus on igavene (Matteuse 6:19, 20).

Kui sõjaväe võitlusvaim on raugenud, kahaneb võiduvõimalus. „Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” (Õpetussõnad 24:10.) Julgusekaotus on relv, mida Saatan on tulemuslikult kasutanud. „Päästelootuse kiivri” kandmine aitab julgusekaotuse vastu võidelda (1. Tessalooniklastele 5:8). Hoia oma lootust sama tugevana, nagu see oli Aabrahamil. Saanud Jumalalt käsu tuua ohvriks oma ainus poeg Iisak, ei kõhelnud Aabraham tegutsemast. Ta uskus, et Jumal täidab tõotuse, mille kohaselt tema järeltulija kaudu õnnistavad end kõik maailma rahvad, ning et vajaduse korral võib Jumal Iisaki surnuist üles äratada, et see tõotus täide viia (Heebrealastele 11:17–19).

Ära anna võitluses alla

Mõned, kes on pikka aega vapralt võidelnud, on väsinud, mistõttu nad ei võitle enam sama valvsalt. Artikli alguses mainitud Uurija eeskuju aitab meil, kes me usuvõitlust peame, säilitada õiget hoiakut. Paljud meie kristlikud kaassõdurid on puuduses, hädaohus, külmas ja näljas. Nagu Uurija, ei taha me mõeldagi kõigile neile mugavustele, mida võiksime praegu nautida, ega anda järele soovile elada hõlbuelu. Me tahame jääda Jehoova ülemaailmsesse ustavate sõdurite armeesse ja võidelda seni, kuni saame nautida imelisi õnnistusi, mis meid ees ootavad (Heebrealastele 10:32–34).

Valvsust kaotada on ohtlik. See võib aga juhtuda, kui hakkame mõtlema, et otsustav rünnak toimub alles kauges tulevikus. Kuningas Taaveti kogemus näitab selgelt, kui ohtlik see on. Millegipärast ei olnud ta koos oma sõjaväega lahingus. Tagajärjeks oli see, et Taavet sooritas ränga patu, mis valmistas talle hingepiina ja valu terve ülejäänud elu (2. Saamueli 12:10–14).

Kas selles sõjas tasub osaleda, tunda lahinguraskusi, taluda pilkeid ja loobuda kahtlase väärtusega ilmalikest lõbudest? Need, kes edukalt võitlevad, tunnistavad, et maailma pakutu paistab ahvatlev, see on otsekui särav kassikuld, mis lähemal vaatlusel osutub väheväärtuslikuks (Filiplastele 3:8). Sageli toovad maailma pakutud naudingud kaasa valu ja pettumustunde.

Vaimses sõjas sõdivale kristlasele valmistavad rõõmu lähedased suhted tõeliste sõpradega, puhas südametunnistus ja imeline lootus. Vaimuga võitud kristlased igatsevad aega, mil nad saavad surematuse taevas koos Jeesus Kristusega (1. Korintlastele 15:54). Enamik kristlikke sõdureid loodab elada täiuslikuna maapealses paradiisis. Niisugune tasu on kindlasti väärt ükskõik milliseid ohvreid. Vastupidi maailmas peetavatele sõdadele võime võidus kindlad olla, niikaua kui oleme ustavad (Heebrealastele 11:1). Kuid Saatana kontrolli all olevat maailma tabab täielik häving (2. Peetruse 3:10).

Võitlust pidades hoia meeles Jeesuse sõnu: „Olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Johannese 16:33). Ta võitis maailma ära, säilitades valvsuse ja jäädes katsumustes laitmatuks. Sedasama võime teha meiegi.

[Väljavõte lk 27]

Ei lasta ühtki kuuli ega heideta ühtki pommi, kuid sõjastrateegia on sellegipoolest jõuline

[Väljavõte lk 30]

Võime võidus kindlad olla, niikaua kui oleme ustavad

[Pilt lk 26]

Päästekiiver aitab julgusekaotuse vastu võidelda

Kasuta usukilpi, et tõrjuda Saatana „tuliseid nooli”

[Pilt lk 28]

„Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!”

[Pilt lk 29]

Meil peab olema usk sellesse, et Jumala tõotused lähevad täide