Lugejate küsimusi
Lugejate küsimusi
Kuidas sai leviit Hanameel müüa maad oma leviidist nõole Jeremijale, nagu ütleb Jeremija 32:7, kui leviitidel polnud Iisraelis oma pärisosa?
Jehoova andis Aaronile korralduse, mis käis kõigi leviitide kohta: „Ärgu olgu sul pärisosa ja ärgu olgu sul omandit nende [iisraellaste] seas!” (4. Moosese 18:20). Siiski anti leviitidele Tõotatud Maa eri osades 48 linna koos karjamaadega. Jeremija kodulinn Anatot oli üks sellistest linnadest, mis oli määratud „Aaroni järglastele, preestritele” (Joosua 21:13–19; 4. Moosese 35:1–8; 1. Ajaraamat 6:39, 45).
Piiblitekstis 3. Moosese 25:32–34 on kirjas Jehoova üksikasjalikud juhendid leviitidele nende omandi „lunaõiguse” ehk tagasiostmise kohta. Ilmselt oli leviitidel õigus omada ja pärida teatavaid maatükke ning nad võisid neid kasutada ja välja jagada. Seega on loogiline järeldada, et nad võisid maaomandit ka müüa ja tagasi osta. * Leviidid võisid maad omada ja kasutada paljuski samamoodi kui teised Iisraeli suguharud.
Arvatavasti läks leviitide omandiõigus edasi pärimise teel perekonnasiseselt, ent maa ostu-müügi tehinguid võis „lunaõiguse” kohaselt teha ka teiste leviitidega, kes polnud samast perest. Tundub samuti, et osta ja müüa võis vaid linnamaad. „Linnade ümbruse karjamaid” ei tohtinud müüa, sest see oli „nende igavene pärandus” (3. Moosese 25:32, 34).
Maatükk, mille Jeremija Hanameelilt ostis, oli ilmselt selline, millega võis tehinguid teha. Tõenäoliselt asus see linna piirides. Jehoova ise ütles, et kõnealune „põld” kuulus Hanameelile ja et Jeremijal oli „selle ostuks lunaõigus” (Jeremija 32:6, 7). Jehoova kasutas seda tehingut sümbolina, et kinnitada iisraellastele oma lubadust, mille kohaselt nad võivad pärast Babüloni vangipõlve oma maad tagasi saada (Jeremija 32:13–15).
Pole mingit alust arvata, et Anatotis asuv maaomand oleks kuidagi valesti Hanameeli kätte sattunud. Miski ei viita ka sellele, et ta oleks rikkunud Jehoova seadust, kui ta soovitas Jeremijal selle osta, või et Jeremija oleks teinud midagi sobimatut, kui ta kasutas oma lunaõigust selle põllu ostmiseks (Jeremija 32:8–15).
[Allmärkus]
^ lõik 4 Esimesel sajandil m.a.j müüs leviit Barnabas oma maa ja annetas saadud raha puudustkannatavatele Jeruusalemma kristlastele. See maatükk võis paikneda Palestiinas või Küprosel. Võib-olla oli see aga lihtsalt hauaplats, mille Barnabas oli endale Jeruusalemma piirkonda soetanud (Apostlite teod 4:34–37).