Sulane, kes on nii ustav kui ka mõistlik

„Kes on nüüd ustav ja mõistlik sulane, kelle ta isand on pannud oma pere üle?” (MATTEUSE 24:45)

1., 2. Miks on meil väga tähtis korrapäraselt vaimset toitu saada?

TEISIPÄEVA pärastlõunal 11. niisanil aastal 33 m.a.j esitasid Jeesuse jüngrid ühe küsimuse, mis on meie jaoks tänapäeval väga oluline. Nad küsisid Jeesuselt: „Mis on su tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” Vastuseks andis Jeesus tähelepanuväärse prohvetiennustuse. Ta rääkis, et tuleb rahutu aeg, mil on sõdu, nälga, maavärinaid ja haigusi. Ta ütles ka, et see on vaid „sünnivalude hakatus”. Olukord pidi muutuma veelgi halvemaks. Kohutav! (Matteuse 24:3, 7, 8, 15–22; Luuka 21:10, 11.)

² Alates aastast 1914 on suurem osa sellest Jeesuse ennustusest täide läinud. Inimkonna „sünnivalud” on väga suured. Tõelistel kristlastel pole aga vaja karta. Jeesus lubas, et ta kosutab neid toitva vaimse roaga. Ent milliseid korraldusi on Jeesus teinud, et me siin maa peal vaimset toitu saaksime – on ta ju ise praegu taevas?

3. Millise korralduse on Jeesus teinud, et me saaksime ’rooga õigel ajal’?

³ Jeesus ise viitas vastusele. Ta küsis suurepärast prohvetikuulutust andes: „Kes on nüüd ustav ja mõistlik sulane, kelle ta isand on pannud oma pere üle neile rooga andma õigel ajal?” Seejärel ta ütles: „Õnnis on see sulane, keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat! Tõesti ma ütlen teile, et ta paneb tema üle kogu oma vara!” (Matteuse 24:45–47). Tõepoolest, oli üks sulane, kes oli määratud vaimset rooga andma. See sulane pidi olema nii ustav kui ka mõistlik. Kas see sulane oli keegi konkreetne isik või olid need kordamööda üksteisele järgnevad isikud või hoopis keegi muu? Kuna see ustav sulane annab vaimset rooga, mida on väga vaja, siis kindlasti tahame sellele küsimusele vastuse leida.

Üksikisik või klass?

4. Kust me teame, et „ustav ja mõistlik sulane” ei saa olla üks isik?

⁴ „Ustav ja mõistlik sulane” ei saa olla üks isik. Miks? Sest see sulane hakkas vaimset rooga pakkuma juba esimesel sajandil ning Jeesuse sõnade kohaselt pidi ta ametis olema ka aastal 1914, Isanda saabumise ajal. See tähendaks, et see isik peaks siis 1900  aastat ustavalt teenima. Isegi Metuusala ei elanud nii kaua! (1. Moosese 5:27.)

5. Selgita, miks ei saa väljend „ustav ja mõistlik sulane” käia iga kristlase kohta.

⁵ Kas võib aga väljend „ustav ja mõistlik sulane” käia üldises mõttes iga kristlase kohta? On tõsi, et kõik kristlased peavad olema ustavad ja mõistlikud, kuid on selge, et Jeesus pidas silmas midagi muud, kui ta rääkis sellest sulasest. Kust me seda teame? Sest ta ütles, et kui isand tuleb, siis määrab ta „ustava ja mõistliku sulase” „kogu oma vara” üle. Kuidas saaks igat üksikut kristlast määrata kõige üle – Jeesuse „kogu” vara üle? See on võimatu!

6. Kuidas tegutses Iisraeli rahvas Jumala „sulasena”?

⁶ Ainus loogiline järeldus on seega, et kui Jeesus rääkis „ustavast ja mõistlikust sulasest”, viitas ta kristlaste grupile. Kas sulane saab olla mingi inimeste grupp? Saab küll. Seitsesada aastat enne Kristust nimetas Jehoova tervet Iisraeli rahvast oma „tunnistajateks” ja oma „sulaseks”, kelle ta oli valinud (Jesaja 43:10, meie kursiiv). Iga iisraellane oli alates aastast 1513 e.m.a, mil anti Moosese Seadus, kuni nelipühani aastal 33. m.a.j selle sulaseklassi liige. Suuremal osal iisraellastest ei olnud otsest ülesannet rahva juhtimisel või vaimse toitlusprogrammi korraldamisel. Jehoova andis sellised ülesanded kuningatele, kohtunikele, prohvetitele, preestritele ja leviitidele. Kuid Iisraeli rahvas tervikuna pidi Jehoova kõrgeimat võimu esindama ja teiste rahvaste seas teda kiitma. Iga iisraellane pidi olema Jehoova tunnistaja. (5. Moosese 26:19; Jesaja 43:21; Malakia 2:7; Roomlastele 3:1, 2.)

Sulane, kes lasti lahti

7. Miks ei kõlvanud vanaaja Iisraeli rahvas enam Jumala sulaseks?

⁷ Sajandeid tagasi oli Jumala sulane Iisrael, ent kas see oli seesama sulane, kellest rääkis Jeesus? Ei, sest kahjuks polnud vanaaja Iisrael ei ustav ega ka mõistlik. Paulus tsiteeris Jehoova sõnu sellele rahvale, öeldes kokkuvõtlikult: „Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas” (Roomlastele 2:24). Tõepoolest, Iisraeli pikk ja mässumeelne ajalugu jõudis haripunkti Jeesuse hülgamisega, mispeale Jehoova jättis selle rahva maha (Matteuse 21:42, 43).

8. Millal määrati uus sulane Iisraeli asemele ja kuidas see toimus?

⁸ Selle sulase ustavusetus ei tähendanud seda, et edaspidi ei saanud ustavad Jumala teenijad enam vaimset rooga. Nelipühal aastal 33 ehk siis 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist valati püha vaim ühes Jeruusalemma ülakambris umbes 120 jüngri peale. Sel hetkel sündis uus rahvas. See sünd tehti avalikult teatavaks, kui selle rahva liikmed hakkasid Jeruusalemma elanikele julgelt kuulutama „Jumala suuri asju” (Apostlite teod 2:11). Nii sai sellest uuest vaimsest rahvast sulane, kes  hakkas kõigile inimestele Jehoova hiilgust kuulutama ja õigel ajal toitu andma (1. Peetruse 2:9). Sobivalt hakati seda rahvast nimetama „Jumala Iisraeliks” (Galaatlastele 6:16).

9. a) Kes moodustavad „ustava ja mõistliku sulase”? b) Kes on „pere”?

⁹ „Jumala Iisraeli” iga liige on pühendunud ja ristitud kristlane, kes on võitud püha vaimuga ja kel on taevane lootus. Seega viitab väljend „ustav ja mõistlik sulane” kõigile selle vaimse rahva võitud liikmetele kui grupile, kes mingil ajaperioodil alates aastast 33 kuni tänase päevani maa peal on elanud, niisamuti nagu kuulus eelkristlikusse sulaseklassi iga iisraellane, kes elas ajavahemikul 1513 e.m.a kuni 33. aasta nelipühani. Kes on aga see „pere” ehk „kodakondsed” (P 1997), keda sulane vaimselt toidab? Esimesel sajandil m.a.j oli igal kristlasel taevane lootus. Järelikult viitas „pere” samuti võitud kristlastele, kuid mitte kui grupile, vaid kui üksikisikutele. Kõik koguduse liikmed, ka need, kes olid koguduses vastutaval positsioonil, vajasid sulase käest vaimset toitu (1. Korintlastele 12:12, 19–27; Heebrealastele 5:11–13; 2. Peetruse 3:15, 16).

Igaühele on antud töö

10., 11. Kust me teame, et kõigil sulaseklassi liikmetel pole samad tööülesanded?

¹⁰ Kuna „Jumala Iisrael” on ustav ja mõistlik sulaseklass, kellele on antud teatav töö, siis on igal selle liikmel oma ülesanded. See selgub Jeesuse sõnadest, mis on kirjas Markuse 13:34. Ta ütles: „Otsekui inimene, kes läks võõrale maale, jättis maha oma koja ja andis oma sulastele meelevalla, igaühele ta töö, ja käskis uksehoidjat valvata” (meie kursiiv). Igal sulaseklassi liikmel on seega kohustus suurendada Kristuse maist vara. Iga liige täidab seda ülesannet oma jõudu mööda ja oma võimaluste kohaselt (Matteuse 25:14, 15).

¹¹ Apostel Peetrus ütles oma kaasaja kristlastele: „Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad” (1. Peetruse 4:10, P 1997, meie kursiiv). Järelikult on võitutel kohustus üksteist teenida, kasutades Jumalalt saadud ande. Peetruse sõnadest ilmneb, et kõigil kristlastel pole samu võimeid, kohustusi või eesõigusi. Sulaseklassi iga liige saab aga mingil määral vaimse rahva kasvule kaasa aidata. Kuidas?

12. Kuidas said sulaseklassi kõik liikmed, nii mehed kui ka naised, selle sulase kasvule kaasa aidata?

 ¹² Esiteks pidi igaüks olema Jehoova tunnistaja ja kuulutama head sõnumit Kuningriigist (Jesaja 43:10–12; Matteuse 24:14). Vahetult enne taevaminekut käskis Jeesus kõigil oma ustavatel jüngritel, nii meestel kui ka naistel, olla õpetajad. Ta ütles: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Matteuse 28:19, 20, meie kursiiv).

13. Milline meeldiv ülesanne oli kõigil võitutel?

¹³ Kui leiti uusi jüngreid, siis pidi õpetama neile hoolikalt kõike seda, mida Kristus oma jüngritel teha käskis. Lõpuks olid nad kõlblikud teisi õpetama. Tulevased sulaseklassi liikmed said paljude rahvaste seas toitvat vaimset rooga. Kõik võitud kristlased, nii mehed kui ka naised, täitsid ülesannet teha inimesi jüngriteks (Apostlite teod 2:17, 18). See töö pidi kestma sulase tegevuse alustamisest kuni praeguse maailmasüsteemi lõpuni.

14. Kes võisid koguduses õpetada ja kuidas ustavad võitud naised sellesse suhtusid?

¹⁴ Vastristitud võitud kristlased said selle sulase osaks, ning kuigi neid oli varem ehk keegi teine õpetanud, said nad edaspidi õpetust nendelt koguduseliikmetelt, kes olid kõlblikud teenima kogudusevanematena (1. Timoteosele 3:1–7; Tiitusele 1:6–9). Neil ametissemääratud meestel oli seega võimalus erilisel viisil rahva kasvule kaasa aidata. Ustavad võitud naised ei pannud pahaks seda, et koguduses määrati õpetama vaid kristlikud mehed (1. Korintlastele 14:34, 35). Otse vastupidi, nad tundsid rõõmu meeste hoolsa töö üle ja olid tänulikud oma võimaluste eest, mis neile oli antud, näiteks võisid naised jagada rõõmusõnumit. Tänapäeval on innukad võitud õed sama alandlikud, olgu neid suunavad kogudusevanemad võitud või mitte.

15. Mis oli üks peamine vaimse toidu allikas esimesel sajandil ja kes olid selle jagamise eesotsas?

¹⁵ Põhiline vaimne roog, mida esimesel sajandil anti, tuli apostlite ja teiste eestvedavate jüngrite kirjutiste kaudu. Nende kirjad – eriti just need, mis kuuluvad 27 inspireeritud raamatu ehk Kristlike Kreeka Kirjade hulka – ringlesid kogudustes ning kahtlemata kasutasid kohalikud vanemad neid õpetuse alusena. Sel viisil jagasid sulase esindajad siirastele kristlastele rikkalikult vaimset toitu. Esimese sajandi sulaseklass täitis saadud ülesannet ustavalt.

Sulane 1900 aastat hiljem

16., 17. Kuidas täitis sulaseklass oma ülesannet ustavalt enne aastat 1914?

¹⁶ Kuidas on lood tänapäeval? Kui Jeesuse juuresolek aastal 1914 algas, siis kas ta leidis eest grupi võitud kristlasi, kes jagasid ustavalt rooga õigel ajal? Jah, leidis. Selle grupi võis selgesti ära tunda hea vilja järgi, mida see esile tõi (Matteuse 7:20). Ajalugu on tõestanud, et see oli õige grupp.

¹⁷ Jeesuse saabumise ajal levitas Piibli tõde umbes 5000 inimest. Seda oli vähe, kuid sulane kasutas hea sõnumi levitamiseks leidlikke meetodeid (Matteuse 9:38). Näiteks avaldati piibliteemalisi kõnesid peaaegu 2000 ajalehes. Nii jõudis Jumala Sõna tõde ühe korraga kümnete tuhandete lugejateni. Lisaks valmistati üks kaheksatunnine programm värvilistest slaididest ja liikuvatest piltidest. Tänu sellele uuenduslikule esitlusele, mis käsitles perioodi loomisest kuni Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpuni, sai üle üheksa miljoni inimese kolmel mandril tuttavaks Piibli sõnumiga.  Kasutati ka trükiväljaandeid. Näiteks oli aastal 1914 ajakirja „Vahitorn” tiraaž umbes 50 000 eksemplari.

18. Millal määras Jeesus sulase kogu oma vara üle ja miks ta seda tegi?

¹⁸ Tõepoolest, kui Isand tuli, leidis ta ustava sulase kohusetundlikult perele toitu jagamas ja head sõnumit kuulutamas. Seetõttu pidi see sulane saama kaalukamaid ülesandeid. Jeesus ütles: „Tõesti ma ütlen teile, et ta paneb tema üle kogu oma vara!” (Matteuse 24:47). Jeesus tegi seda aastal 1919, kui sulane oli läbinud katse. Miks aga sai „ustav ja mõistlik sulane” kaalukamaid ülesandeid? Isanda vara oli kasvanud, kuna aastal 1914 sai Jeesus kuningavõimu.

19. Selgita, kuidas on suure rahvahulga vaimsete vajaduste eest hoolt kantud.

¹⁹ Mis on see vara, mille üle vastkroonitud Isand oma ustava sulase määras? See viitab kõigile vaimsetele asjadele, mis Jeesusele siin maa peal kuuluvad. Näiteks paar aastakümmet pärast seda, kui Kristus aastal 1914 oli troonile seatud, saadi aru, kes on „teistest lammastest” koosnev „suur hulk rahvast” (Johannese 10:16; Ilmutuse 7:9). Nad ei olnud „Jumala Iisraeli” võitud liikmed, vaid maise lootusega siirad mehed ja naised, kes armastasid Jehoovat ja tahtsid teda võitute kombel teenida. Nad otsekui ütlesid „ustavale ja mõistlikule sulasele”: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!” (Sakarja 8:23). Need vastristitud kristlased said osa samast vaimsest toidust nagu võitud peregi ning need kaks klassi on alates sellest ajast söönud ühes vaimses lauas. Milline õnnistus on see küll suure rahvahulga liikmetele!

20. Milline osa on olnud suurel rahvahulgal Jeesuse vara suurendamisel?

²⁰ Suure rahvahulga liikmed hakkasid rõõmsalt koos võitud sulaseklassiga head sõnumit kuulutama. Kuulutustöö käigus Isanda maine vara kasvas ning see tõi „ustavale ja mõistlikule sulasele” lisakohustusi. Tõeotsijate arvu suurenedes oli vaja laiendada trükikodasid, et täita nõudmisi piiblilise kirjanduse järele. Ühel maal teise järel rajati Jehoova tunnistajate harubüroosid. Misjonäre saadeti välja „maailma otsani” (Apostlite teod 1:8). Kui aastal 1914 oli võitud kristlasi umbes 5000, siis praeguseks on Jumala kiitjaid üle kuue miljoni, ning suurem osa neist kuulub suurde rahvahulka. Kuninga vara on pärast tema kroonimist aastal 1914 tõepoolest mitmekordistunud!

21. Millist kaht tähendamissõna me järgmise uurimise ajal käsitleme?

²¹ Kõik see näitab, et see sulane on olnud nii ustav kui ka mõistlik. Kohe pärast „ustavast ja mõistlikust” sulasest rääkimist andis Jeesus kaks tähendamissõna, mis neid omadusi rõhutasid: tähendamissõna mõistlikest ja rumalatest neitsidest ning tähendamissõna talentidest (Matteuse 25:1–30). Need pakuvad meile suurt huvi. Milline tähendus on neil tähendamissõnadel meie jaoks tänapäeval? Seda küsimust arutame järgmises artiklis.

Kuidas sina mõistad seda?

• Kes moodustavad „ustava ja mõistliku sulase”?

• Keda mõeldakse „pere” all?

• Millal määrati ustav sulane Jeesuse kogu vara üle, ja miks just sel ajal?

• Kes ja kuidas on aidanud Jeesuse vara viimastel aastakümnetel suurendada?

[Küsimused]

[Pildid lk 10]

Esimese sajandi sulaseklass täitis ustavalt oma ülesannet