Esiletõstetud kohti 2. Moosese raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti 2. Moosese raamatust
SEE on tõestisündinud lugu sellest, kuidas vabastati inimesed, kes olid orjaikke all (2. Moosese 1:13). See on ka huvitav ülestähendus ühe rahva sünnist. Selles räägitakse hämmastavatest imedest, suurepärastest seadustest ja kogudusetelgi ehitamisest. Kokkuvõtlikult öeldes ongi see 2. Moosese raamatu sisu.
Selle raamatu pani kirja Mooses, heebrea prohvet. 2. Moosese raamat räägib iisraellaste elust 145 aasta jooksul – alates Joosepi surmast aastal 1657 e.m.a kuni kogudusetelgi valmimiseni aastal 1512 e.m.a. Ent see ülestähendus pole ainult ajalooliselt huvipakkuv. See on osa Jumala sõnast ehk tema sõnumist inimkonnale. Jumala Sõna on „elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12). Seega on 2. Moosese raamat meile väga tähendusrikas.
„JUMAL KUULIS NENDE ÄGAMIST”
Jaakobi järeltulijate arv Egiptuses suureneb nii kiiresti, et kuninga käsu kohaselt tehakse neist orjad. Vaarao teeb isegi sellise korralduse, et kõik iisraellastele sündivad poisslapsed tuleb tappa. Kolmekuune Mooses pääseb sellest, sest vaarao tütar lapsendab ta. Mooses kasvab üles küll kuninglikus peres, kuid 40-aastaselt asub ta oma rahvast toetama ja surmab ühe egiptlase (Apostlite teod 7:23, 24). Kuna ta on sunnitud põgenema, siis läheb ta Midjanimaale. Seal ta abiellub ja hakkab karjaseks. Ime läbi põleva põõsa juures annab Jehoova Moosesele ülesande minna tagasi Egiptusesse ja tuua iisraellased orjusest välja. Moosese eesträäkijaks määratakse tema vend Aaron.
Vastused piiblilistele küsimustele:
3:1 – Milline preester oli Jitro? Patriarhaalsel ajal oli perekonnapea ka oma pere preester. Jitro oli ilmselt midjanlaste suguharu patriarh. Midjanlased olid Aabrahami ja Ketuura järeltulijad ning seetõttu oli neil arvatavasti mõningaid teadmisi Jehoova kummardamisest (1. Moosese 25:1, 2).
4:11 – Mis mõttes Jehoova „teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda”? Selliseid juhtumeid on küll mõnikord olnud, et Jehoova on teinud kellegi pimedaks ja tummaks, kuid ta pole vastutav kõigi selliste puuete eest (1. Moosese 19:11; Luuka 1:20–22, 62–64). Need puuded on päritud patu tagajärg (Iiob 14:4; Roomlastele 5:12). Kuna aga Jumal on lubanud sellisel olukorral kesta, siis võib ta enda kohta öelda, et ta otsekui on „teinud” tumma, kurdi ja pimeda.
4:16 – Kuidas pidi Mooses olema Aaronile „Jumalaks”? Mooses oli Jumala esindaja. Seepärast sai Mooses „Jumalaks” Aaronile, kes rääkis tema eest.
Õpetus meile:
1:7, 14. Jehoova toetas oma rahvast, kui seda Egiptuses rõhuti. Ta hoolitseb ka tänapäeval oma tunnistajate eest ja seda isegi ränga tagakiusamise ajal.
1:17–21. Jehooval on meeles meie head teod (Nehemja 13:31).
3:7–10. Jehoova kuuleb oma rahva hädakisa ja aitab.
3:14. Jehoova viib täide kõik oma eesmärgid. Seepärast võime olla kindlad, et meie lootused, mis põhinevad Piiblil, saavad reaalsuseks. *
4:10, 13. Mooses oli oma rääkimisoskuses nii ebakindel, et isegi siis, kui Jumal lubas teda toetada, anus ta, et keegi teine saadetaks vaaraoga rääkima. Jehoova siiski kasutas Moosest ning andis talle tarkust ja jõudu, et ta võiks oma ülesannet täita. Meiegi ei peaks oma puudustele keskenduma, vaid lootma Jehoovale ning täitma ustavalt oma ülesannet kuulutada ja õpetada (Matteuse 24:14; 28:19, 20).
PÄÄSEMINE HÄMMASTAVATE IMEDE ABIL
Mooses ja Aaron lähevad vaarao ette ja paluvad luba, et iisraellased saaksid minna kõrbesse Jehoova püha pidama. Egiptuse valitseja keeldub sellest järsult. Jehoova annab Moosese kaudu ühe jõulise hoobi teise järel. Alles pärast kümnendat nuhtlust laseb vaarao iisraellastel minna. Ent varsti on ta oma sõjaväega neil kannul. Jehoova avab Punases meres koridori ja päästab oma rahva. Jälitavad egiptlased upuvad, kui meri nende kohal sulgub.
Vastused piiblilistele küsimustele:
6:3 – Mis mõttes ei olnud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile Jumala nimi teatavaks tehtud? Need patriarhid kasutasid Jumala nime ja Jehoova andis neile tõotusi. Ent nad ei olnud veel isiklikult kogenud, et Jehoova on isik, kes oma tõotused täidab (1. Moosese 12:1, 2; 15:7, 13–16; 26:24; 28:10–15).
7:1 – Kuidas pandi Mooses „vaaraole jumalaks”? Moosesele anti jumalik vägi ja võim vaarao üle. Seepärast polnud tal vaja seda kuningat karta.
7:22 – Kust said Egiptuse preestrid vett, mis polnud vereks muutunud? Nad võisid kasutada vett, mis oli võetud Niilusest enne seda nuhtlust. Puhast vett võis ilmselt saada ka kaevudest, mis kaevati Niiluse niiskesse kaldasse (2. Moosese 7:24).
8:22, 23 – Miks Mooses ütles, et iisraellaste ohvrid on „egiptlastele vastikud”? Egiptuses kummardati igasuguseid loomi. Kui Mooses mainis loomade ohverdamist, siis lisas see jõudu ja veenvust tema nõudele, et iisraellastel lubataks minna ja ohverdada Jehoovale.
12:29 – Keda peeti esmasündinuteks? Esmasündinuteks peeti vaid meessoost isikuid (4. Moosese 3:40–51). Vaaraod, kes oli samuti esmasündinu, ei tapetud, sest tal oli juba oma pere. Kümnenda nuhtlusega ei surnud mitte perekonnapea, vaid pere esmasündinud poeg.
12:40 – Kui kaua elasid iisraellased Egiptuses? Siin mainitud 430 aastat hõlmavad aega, mil Iisraeli lapsed elasid „Egiptusemaal ja Kaananimaal”. * 75-aastane Aabraham ületas Eufrati jõe aastal 1943 e.m.a, kui ta oli teel Kaananisse (1. Moosese 12:4). Möödus 215 aastat, enne kui 130-aastane Jaakob asus elama Egiptusesse (1. Moosese 21:5; 25:26; 47:9). See tähendab, et pärast seda olid iisraellased Egiptuses sama pika aja ehk 215 aastat.
15:8 – Kas Punase mere vee ’tardumine’ tähendas jäätumist? Heebreakeelne verb, mille vasteks siin on „tarduma”, tähendab ’kokku tõmbuma’ või ’tihenema’. Kirjakohas Iiobi 10:10 kasutatakse seda kalgendunud piima kohta. Järelikult ei pruugi vee tardumine tähendada jäätumist. Kui „tugev idatuul”, mida mainitakse 2. Moosese 14:21, oleks olnud nii külm, et see oleks vee jäätanud, siis oleks seda ilmselt Piiblis kuidagi ka mainitud. Kuna polnud näha midagi, mis oleks vett tagasi hoidnud, siis tundus, et see on otsekui tardunud või tihkeks muutunud.
Õpetus meile:
7:14–12:30. Kümme nuhtlust polnud mingid juhuslikud õnnetused. Need olid ette kuulutatud ja tulid täpselt nii, nagu öeldud. Need nuhtlused näitavad väga selgelt, et Looja suudab kontrollida vett, päikesevalgust, putukaid, loomi ja inimesi. See näitab ka, et Jumal võib tegutseda valikuliselt – põhjustada õnnetusi oma vaenlastele ja samal ajal kaitsta oma teenijaid.
11:2; 12:36. Jehoova õnnistab oma rahvast. Ilmselt tahtis ta, et iisraellastele tasutaks Egiptuses tehtud töö eest. Nad olid läinud sellele maale vaba rahvana, mitte sõjavangidena, keda võiks orjastada.
14:30. Me võime olla kindlad, et tulevases „suures viletsuses” Jehoova vabastab oma teenijad (Matteuse 24:20–22; Ilmutuse 7:9, 14).
JEHOOVA ORGANISEERIB TEOKRAATLIKU RAHVA
Kolmandal kuul pärast Egiptusest vabanemist jäävad iisraellased laagrisse Siinai mäe jalamile. Seal antakse neile kümme käsku ja teised seadused. Nad sõlmivad Jehoovaga lepingu ja saavad teokraatlikuks rahvaks. Mooses on 40 päeva mäe otsas, kus talle antakse juhendid õige kummardamise ja Jehoova kogudusetelgi ehk kaasaskantava templi ehituse kohta. Vahepeal teevad iisraellased kuldvasika ja kummardavad seda. Kui Mooses mäe pealt alla tuleb ja seda näeb, on ta nii ärritunud, et purustab kaks kivitahvlit, mille Jumal talle andis. Pärast üleastujate kohast karistamist läheb ta mäele tagasi ja saab uued kivitahvlid. Moosese tagasituleku järel algab kogudusetelgi ehitamine. Iisraeli esimese vabadusaasta lõpuks saab see suurepärane telk koos kõigi kaunistustega valmis. Seejärel täidab Jehoova selle oma auhiilgusega.
Vastused piiblilistele küsimustele:
20:5 – Mis mõttes Jehoova ’nuhtleb vanemate süü’ tulevastele põlvedele? Kui inimene jõuab ikka, mil ta on juba vastutusvõimeline, siis mõistetakse tema üle kohut tema enda käitumise ja hoiaku järgi. Kui aga Iisraeli rahvas hakkas ebajumalaid teenima, koges selle tagajärjel kannatusi ka mitu hilisemat põlvkonda. Isegi ustavaid iisraellasi mõjutas rahva religioosne süütegu, ja see tegi neile laitmatuse säilitamise raskeks.
23:19; 34:26 – Mida tähendas keeld, et kitsetalle ei tohi keeta ta emapiimas? Kitsetalle (või ka mõne muu looma poja) keetmine emapiimas oli paganlik komme vihma väljakutsumiseks. Pealegi on emapiim mõeldud poja toitmiseks ja tema keetmine selles oleks julm. See seadus aitas Jumala teenijatel aru saada, et nad peavad olema halastavad.
23:20–23 – Kes oli see ingel, kellest siin räägitakse, ja kuidas oli Jehoova nimi „temas”? Tõenäoliselt oli see ingel Jeesus enne inimeseks saamist. Tema juhtis iisraellased Tõotatud Maale (1. Korintlastele 10:1–4). Jehoova nimi on „temas”, kuna Jeesus on peamine isik, kes oma Isa nime toetab ja pühitseb.
32:1–8, 25–35 – Miks Aaronit kuldvasika tegemise eest ei karistatud? Aaron ei olnud oma südames ebajumalateenimisega nõus. Hiljem asus ta ilmselt teiste leviitide poolele, toetades Jumalat ja olles vastu Moosese vastastele. Pärast süüaluste surma tuletas Mooses rahvale meelde, et nad on rängalt patustanud, mis viitas sellele, et lisaks Aaronile said ka teised tunda Jehoova halastust.
33:11, 20 – Kuidas rääkis Jumal Moosesega „palgest palgesse”? See väljend osutab lähedasele kahepoolsele vestlusele. Mooses rääkis Jumala esindajaga ja sai Jehoovalt suulisi juhendeid selle esindaja kaudu. Ent Mooses ei näinud Jehoovat, kuna „ükski inimene ei või [teda] näha ja jääda elama”. Tegelikult ei rääkinud Jehoova isiklikult Moosesega. Seadus „seati inglite kaudu vahemehe käe läbi”, ütleb Galaatlastele 3:19.
Õpetus meile:
15:25; 16:12. Jehoova hoolitseb oma rahva eest.
18:21. Ka need mehed, kes on kristlikus koguduses vastutaval positsioonil, peavad olema tublid, jumalakartlikud, usaldusväärsed ja omakasupüüdmatud.
20:1–23:33. Jehoova on kõrgeim Seaduseandja. Tema seaduste järgi toimides võisid iisraellased kummardada teda korra kohaselt ja tunda sellest rõõmu. Tänapäeval on Jehooval teokraatlik organisatsioon. Koostöö sellega teeb meid õnnelikuks ja annab turvatunde.
Tähendus meile
Mida me saame 2. Moosese raamatust teada Jehoova kohta? See näitab, et Jehoova hoolitseb armastavalt, päästab imeliselt ning täidab kindlasti oma eesmärgid. Ta on teokraatliku organisatsiooni Jumal.
Kui loed teokraatlikuks teenistuskooliks valmistudes iganädalast piibliosa, siis kindlasti puudutab sellest raamatust õpitu sind sügavalt. Uurides alateemasid „Vastused piiblilistele küsimustele”, hakkad mõningaid Pühakirja salme paremini mõistma. Kommentaarid alapealkirja all „Õpetus meile” näitavad, mille poolest on iganädalane piiblilugemisosa meile kasulik.
[Allmärkused]
^ lõik 3 Vaata ka Jehoova tunnistajate väljaannet „Tule Jehoova ligi” (lk 9, lõik 8).
^ lõik 1 Samaaria Pentateuhi, Septuaginta ja Josephuse järgi algasid need 430 aastat sel ajal, kui Aabraham läks Kaananimaale ja lõppesid siis, kui iisraellased väljusid Egiptusest.
[Pilt lk 24, 25]
Jehoova tegi alandlikule mehele Moosesele ülesandeks iisraellased orjusest vabastada
[Pilt lk 25]
Kümme nuhtlust näitasid, et Loojal on võim vee, päikesevalguse, putukate, loomade ja inimeste üle
[Pilt lk 26, 27]
Moosese vahendusel organiseeris Jehoova iisraellased teokraatlikuks rahvaks