„Osale oma teenistuses täiel määral”

„Osale oma teenistuses täiel määral.” (2. TIMOTEOSELE 4:5, UM)

1., 2. Millise nõude esitab Pühakiri kogudusevanematele, ehkki kuulutustööd teevad kõik kristlased?

KAS sa oled Kuningriigi kuulutaja? Kui oled, siis täna Jehoova Jumalat selle imelise au eest. Kas sa oled kogudusevanem? See on lisaeesõigus Jehoovalt. Me ei tohiks aga kunagi unustada, et ei ilmalik haridus ega hea kõneoskus ei tee meid võimeliseks kuulutama või koguduse eest hoolitsema. Jehoova on see, kes teeb meid võimeliseks kuulutama, ning mõned mehed meie seast saavad ülevaatajateks, kuna vastavad sellekohastele Pühakirja nõuetele. (2. Korintlastele 3:5, 6; 1. Timoteosele 3:1–7.)

² Kõik pühendunud kristlased teevad evangeeliumikuulutaja tööd, kuid eriti just kogudusevanematel on vaja selles osas head eeskuju anda. Kogudusevanemad, kes „näevad vaeva sõna ja õpetamisega”, on Jumala, Kristuse ja oma usukaaslaste silmis kallid (1. Timoteosele 5:17, P 1997; Efeslastele 5:23; Heebrealastele 6:10–12). Igal juhul peab kogudusevanema õpetus olema vaimselt tervendav, sest apostel Paulus ütles ülevaatajale Timoteosele: „Tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad, ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole. Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma ametit õieti [„osale oma teenistuses täiel määral”, UM]” (2. Timoteosele 4:3–5).

3. Mida on vaja teha, et valeõpetused ei ohustaks koguduse vaimsust?

³ Et kogudust ei ohustaks valeõpetused, peab ülevaataja toimima Pauluse nõuande järgi: „Ole igapidi kaine, ... täida oma ametit õieti” (2. Timoteosele 4:5). Tõepoolest, kogudusevanem peab ’osalema teenistuses täiel määral’. Ta peab seda tegema põhjalikult. Kogudusevanem, kes on täiel määral ametis, pöörab piisavalt tähelepanu kõigile oma kohustustele. Ta ei jäta midagi hooletusse ega tee midagi poolikult. Selline mees on ustav ka väikestes asjades (Luuka 12:48; 16:10).

4. Mis aitab meil täiel määral teenistuses osaleda?

⁴ Teenistuses täiel määral osalemine ei pruugi alati tähendada suuremat ajakulu, kuid see võib tähendada aja tõhusamalt kasutamist. Tasakaalukas tempo aitab kõigil kristlastel oma teenistuses üht-teist korda saata. Et kogudusevanem saaks osaleda rohkem kuulutustööl, peab ta oma elu hästi organiseerima ja tasakaaluka ajakava tegema. Samas on tal vaja ka teada, mida delegeerida teistele ja kuidas seda teha (Heebrealastele 13:17). Loomulikult annab kogudusevanem ka ise oma panuse, näiteks nagu Nehemja, kes osales Jeruusalemma müüride taastamisel (Nehemja 5:16). Kõik Jehoova teenijad peaksid osalema korrapäraselt Kuningriigi kuulutamises (1. Korintlastele 9:16–18).

5. Kuidas me peaksime oma teenistusse suhtuma?

⁵ Meil on rõõmutoov ülesanne kuulutada taevast Kuningriiki, mis juba valitseb.  Kindlasti me hindame meile osaks saanud au, et võime enne lõppu kuulutada head sõnumit kogu asustatud maal (Matteuse 24:14). Ehkki me oleme ebatäiuslikud, võime saada julgustust Pauluse sõnadest: „Meil on see [teenistus]aare saviriistades, et üliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist” (2. Korintlastele 4:7). Me suudame Jumalat talle vastuvõetavalt teenida, kuid seda ainult tema jõu ja tarkuse abil (1. Korintlastele 1:26–31).

Jumala hiilguse peegeldamine

6. Mille poolest erines sünnipärane Iisrael vaimsest Iisraelist?

⁶ Paulus ütleb võitud kristlaste kohta, et Jumal on „teinud [nad] võimeliseks olema uue lepingu sulased”. Apostel vastandab uue lepingu, mis on tehtud vaimse Iisraeliga Jeesus Kristuse vahendusel, ja vana seaduselepingu, mis tehti sünnipärase Iisraeliga Moosese vahendusel. Paulus lisab, et kui Mooses tuli Siinai mäelt alla kivitahvlitega, millel oli kümme käsku, siis tema nägu säras nii eredalt, et iisraellased ei suutnud talle otsa vaadata. Varsti muutus aga olukord palju tõsisemaks, sest ’nende meeled paadusid’ ja kate tuli nende südametele. Kui aga inimene kogu südamest Jehoovale pühendub, siis see kate eemaldatakse. Edasi räägib Paulus teenistusest, mis on tehtud ülesandeks neile, kes on uue lepingu osalised, öeldes: „Me kõik ... katmatute nägudega peegeldame Jehoova hiilgust otsekui peeglid.” (2. Korintlastele 3:6–8, 14–17; 3:18, UM; 2. Moosese 34:29–35.) Tänapäeval on ka Jeesuse „teistel lammastel” au Jehoova hiilgust peegeldada (Johannese 10:16).

7. Kuidas saavad inimesed Jumala hiilgust peegeldada?

⁷ Kuidas võivad patused inimesed peegeldada Jumala hiilgust, kui ükski inimene ei või näha tema nägu ja jääda elama? (2. Moosese 33:20.) Lisaks sellele, et Jehoova on hiilgav isiksus, on tal ka hiilgav eesmärk tõestada oma Kuningriigi abil, et tal on õigus olla kõrgeim valitseja. Kuningriigiga seotud tõed on osa „Jumala suurtest asjadest”, mida hakkasid kuulutama need, kelle peale valati nelipühal aastal 33 püha vaim (Apostlite teod 2:11). Selle vaimu juhtimisel võisid nad täiel määral osaleda teenistuses, mis neile ülesandeks oli tehtud (Apostlite teod 1:8).

8. Milline kindel otsus oli Paulusel seoses teenistusega?

⁸ Paulus tegi kindla otsuse, et miski ei takista teda täiel määral teenistuses osalemast. Ta kirjutas: „Sellepärast et meil on niisugune amet selle halastuse järgi, mis meile on osaks saanud, siis me ei lähe araks, vaid me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega võltsi Jumala sõna, vaid tõe ilmsikstoomisega me asetume kõigi inimeste südametunnistuse otsuse ette Jumala ees” (2. Korintlastele 4:1, 2).  Selle „ameti” või teenistuse kaudu tehakse tõde teatavaks ja vaimne valgus saab levida.

9., 10. Kuidas on võimalik Jehoova hiilgust peegeldada?

⁹ Paulus kirjutas füüsilise ja vaimse valguse Allika kohta: „Jumal, kes ütles: „Paistku valgus pimedusest!”, on see, kes on hakanud paistma meie südametes, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust” (2. Korintlastele 4:6; 1. Moosese 1:2–5). Kuna meil on hindamatu au olla Jumala teenijad, siis hoidkem endid puhtana, et võiksime peegeldada Jehoova hiilgust.

¹⁰ Vaimselt pimestatud inimesed ei suuda näha Jehoova hiilgust ega selle peegeldust Jeesus Kristuselt, Suuremalt Mooseselt. Ent meie kui Jehoova teenijad saame Pühakirjast hiilgavat valgust ja peegeldame seda teistele. Vaimses pimeduses viibivad inimesed vajavad Jumalalt lähtuvat valgust, et pääseda hävingust. Seepärast me kuuletume suure rõõmu ja innuga Jumala käsule lasta oma valgusel pimedusest paista Jehoova austuseks.

Lase oma valgusel paista piibliuurimistel

11. Mida ütles Jeesus selle kohta, kuidas me saame oma valgusel paista lasta, ja milline on üks viis selleks?

¹¹ Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale ja see paistab kõikidele, kes majas on. Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:14–16). Meie hea käitumine võib ajendada teisi Jumalale au tooma (1. Peetruse 2:12). Kuulutustöö erinevad valdkonnad annavad meile palju võimalusi, kuidas lasta oma valgusel paista. Üks meie peamisi eesmärke on peegeldada Jumala Sõna vaimset valgust tõhusalt piibliuurimisi juhatades. See on väga tähtis viis, kuidas osaleda teenistuses täiel määral. Millised soovitused aitavad meil juhatada piibliuurimisi nii, et meie õpetus puudutaks tõeotsijate südant?

12. Kuidas on palve seotud piibliuurimiste juhatamisega?

¹² Kui räägime palves Jehoovaga piibliuurimistest, siis näitab see, et meil on siiras soov neid juhatada. See ka näitab, et me mõistame, kui tähtis on aidata teistel Jumalat tundma õppida (Hesekiel 33:7–9). Jehoova kindlasti vastab meie palvetele ja õnnistab meie kohusetundlikke pingutusi (1. Johannese 5:14, 15). Ent me ei palu mitte ainult selle eest, et võiksime leida inimese, kellega Piiblit uurida. Kui oleme uurimist juba alustanud, aitab palve ja mõtisklemine piibliõpilase vajaduste üle meil igat uurimiskorda tõhusalt juhatada (Roomlastele 12:12).

13. Mis võib aidata tõhusalt piibliuurimist juhatada?

¹³ Et juhatada piibliuurimist tõhusalt, tuleb meil igaks korraks hoolega valmistuda. Kui tunneme end ebakindlalt, võib abi olla sellest, kui jälgime, kuidas raamatu-uurimisgrupi ülevaataja võtab läbi iganädalast uurimismaterjali. Mõnikord saame ehk kaasa kutsuda mõne kuulutaja, kes on edukalt piibliuurimisi juhatanud. Muidugi väärib meie tähelepanu eriti just Jeesus Kristuse hoiak ja tema õpetusmeetodid.

14. Kuidas me võime jõuda piibliõpilase südameni?

¹⁴ Jeesus tundis rõõmu oma taevase Isa tahte täitmisest ja teistele Jumalast rääkimisest (Laul 40:9). Ta oli tasase meelega ja jõudis oma kuulajate südameni (Matteuse 11:28–30). Püüdkem meiegi jõuda piibliõpilase südameni. Selleks on meil vaja igaks uurimiseks valmistuda, pidades silmas  konkreetse õpilase olusid. Kui ta on näiteks pärit kultuurist, kus Piiblit ei tunta, tuleb meil teda veenda Piibli tõesuses. Sel juhul on meil ilmselt vaja lugeda palju piiblitekste ja neid selgitada.

Aita õpilasel näidetest aru saada

15., 16. a) Kuidas aidata piibliõpilast, kes ei saa aru mõnest Pühakirjas toodud näitest? b) Mida teha, kui meie väljaandes on näide, mida piibliõpilasel on raske mõista?

¹⁵ Piibliõpilasel võib olla raske mõnest Pühakirja näitest aru saada. Näiteks ei mõista ta võib-olla, mida Jeesus mõtles, kui ta rääkis, et küünal tuleb panna küünlajalale (Markuse 4:21, 22). Jeesus pidas siin silmas muistset tahiga põlevat õlilampi. Selline lamp pandi spetsiaalsele alusele, et ta võiks majas valgust anda. Ehk tuleb uurida meie kristlikke väljaandeid, et seda Jeesuse näidet paremini selgitada. On meeldiv minna piibliuurimisele selgitusega, millest õpilane aru saab ja mida ta hindab!

¹⁶ Mõnes piibliuurimise abivahendis võib olla näide, mida õpilasel on raske mõista. Võta aega selle selgitamiseks või kasuta mõnda muud näidet, mis rõhutab sama mõtet. Väljaandes on ehk näide, mille tuum seisneb selles, et abielus on olulised hea partner ja ühised jõupingutused. Seal räägitakse sportvõimlejast, kes hoogleb trapetsil, laseb sellest lahti ja tema kaaslane peab ta kinni püüdma. Teise võimalusena võib hea partneri ja ühiste jõupingutuste vajalikkust selgitada näitega, kus kaks töölist teevad koostööd, kui nad paati tühjaks laadides teineteisele kaste ulatavad.

17. Mida me õpime Jeesuselt seoses näidetega?

¹⁷ Et oskaksime tuua mõne teise näite, tuleb teha ettevalmistusi. Nii saame aga näidata, et oleme piibliõpilasest isiklikult huvitatud. Jeesus kasutas sügavate mõtete selgitamiseks lihtsaid näiteid. Seda on näha mäejutlusest, ning Piiblist ilmneb, et tema õpetus avaldas kuulajatele head mõju (Matteuse 5:1–7:29). Jeesus oli selgitades kannatlik, sest ta tundis inimeste vastu siirast huvi (Matteuse 16:5–12).

18. Mida soovitatakse seoses viidatud piiblikohtadega meie väljaannetes?

¹⁸ Huvi inimeste vastu ajendab meid nendega Pühakirja põhjal arutlema (Apostlite teod 17:2, 3). See nõuab palvemeelset uurimist ja meil tuleb targalt kasutada väljaandeid, mida me saame ’ustava majapidaja’ kaudu (Luuka 12:42–44). Näiteks on raamatus „Tundmine, mis viib igavesse ellu” tsiteeritud paljusid piiblitekste. * Ruumipuuduse tõttu on aga paljudele teistele vaid viidatud. Piibliuurimise ajal on tähtis vähemalt mõned viidatud kirjakohad Piiblist lugeda ja neid selgitada. Põhineb ju meie õpetus Jumala Sõnal, millel on suur vägi (Heebrealastele 4:12). Kasuta Piiblit igal uurimisel kogu materjali jooksul, lugedes koos piibliõpilasega lõigus viidatud piiblitekste. Aita õpilasel näha, mida ütleb Piibel mingi teema või käitumisviisi  kohta. Püüa talle näidata, kuidas Jumalale kuuletumine talle kasuks tuleb (Jesaja 48:17, 18).

Esita mõtlemapanevaid küsimusi

19., 20. a) Miks peaks piibliõpilasele seisukohta selgitavaid küsimusi esitama? b) Mida teha, kui mingi teema nõuab põhjalikumat käsitlemist?

¹⁹ Kuna Jeesus esitas oskuslikult küsimusi, siis aitas ta nii inimestel arutleda (Matteuse 17:24–27). Kui küsime piibliõpilaselt seisukohta selgitavaid küsimusi, mis talle piinlikkust ei valmista, siis kuuldud vastused aitavad meil tema mõtteviisi mõista. Võime avastada, et ta hoiab ikka veel kinni mingist pühakirjavastasest seisukohast. Näiteks võib ta uskuda kolmainsust. „Tundmise” raamatu kolmandas peatükis on öeldud, et Piiblis ei esine sõna „kolmainsus”. Selles väljaandes on ka piiblitekste, mis näitavad, et Jehoova ja Jeesus on eri isikud ning et püha vaim pole isik, vaid Jumala tegev jõud. Vahest piisab nende tekstide lugemisest ja arutamisest. Ent mida ette võtta, kui sellest ei piisa? Ehk võiks pärast järgmist uurimist võtta veidi aega selle teema arutamiseks mõne teise Jehoova tunnistajate väljaande abil – näiteks võiks kasutada brošüüri „Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust?”. Seejärel saab jätkata uurimist „Tundmise” raamatu abil.

²⁰ Oletagem, et piibliõpilase vastus seisukohta selgitavale küsimusele on sulle üllatuseks või valmistab isegi pettumust. Kui tegemist on suitsetamise või mõne muu tundliku küsimusega, võiks teha ettepaneku uurimist jätkata ja seda teemat veidi hiljem arutada. Kui teame, et õpilane ikka veel suitsetab, siis võime otsida materjali, mis aitaks tal vaimselt areneda. Kuna me püüame jõuda õpilase südameni, siis palume Jehoovat, et ta aitaks tal vaimselt kasvada.

21. Mis võib olla tulemuseks, kui kohandame oma õpetusmeetodeid piibliõpilase vajadustele?

²¹ Hea ettevalmistuse ja Jehoova abiga suudame kindlasti kohandada oma õpetusmeetodeid piibliõpilase vajadustele. Aja jooksul saame ehk aidata tal Jehoovat sügavalt armastama hakata. Võib-olla suudame ka aidata tal Jehoova organisatsiooni austama ja hindama hakata. Kui tore see küll on, kui piibliõpilane saab aru, et ’Jumal on tõesti meie seas’! (1. Korintlastele 14:24, 25, P 1997.) Juhatagem siis tõhusalt piibliuurimisi ja tehkem kõik, mis meie võimuses, et aidata teistel Jeesuse jüngriteks saada.

Kallis aare

22., 23. Mida on meil vaja, kui tahame osaleda teenistuses täiel määral?

²² Kui tahame osaleda teenistuses täiel määral, peame toetuma Jumala jõule. Paulus kirjutas oma kaasvõitutele teenistuse kohta: „Meil on see aare saviriistades, et üliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist” (2. Korintlastele 4:7).

²³ Olgu me võitud või „teised lambad”, me oleme nagu õrnad savianumad (Johannese 10:16). Ometigi võib Jehoova anda meile vajaminevat jõudu, et võiksime oma ülesandeid täita ja mitte lasta end häirida vastupanust (Johannese 16:13; Filiplastele 4:13). Usaldagem siis kõhklematult Jehoovat, pidagem kalliks oma teenistusaaret ja osalegem teenistuses täiel määral.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Mida võivad kogudusevanemad teha, et osaleda teenistuses täiel määral?

• Kuidas piibliuurimisi tõhusamalt juhatada?

• Mida sa teed, kui piibliõpilane ei saa aru mõnest näitest või vajab mingi teema kohta lisainfot?

[Küsimused]

[Pilt lk 16]

Kristlikud kogudusevanemad õpetavad koguduses ja aitavad kaaskuulutajaid teenistuseks välja õpetada

[Pilt lk 18]

Piibliuurimiste tõhus juhatamine on üks viis, kuidas lasta oma valgusel paista