Jehoova hiilgav loomistöö

’Sina oled ülevam mägedest’

PÄIKESETÕUS Fuji mäe tipust vaadatuna jätab kustumatu mälestuse. Silmapiiri tagant kerkiv leekjas päike heidab oma valgusvoo üle valge lume ning kivistunud halli laavamassi. Uue päeva hakul levib mäe selge vari kiiresti kilomeetrite kaugusele üle teiste mägede ja orgude.

Nii nagu Fuji mägi – mis varastes kirjamärkides kirjutatuna tähendab ’pole võrdset’ –, tekitavad võimsad mäed meis alati hämmastust. Juba ainuüksi nende suurus on aukartustäratav. Kuna mäed on sedavõrd majesteetlikud, uskusid minevikus paljud inimesed, et nende tipus, mis sageli on mähkunud udu- ja pilveloori, elavad jumalad.

Ainus Jumal, kellele mäed oma kõrgete tippudega au toovad, on nende võimas Looja Jehoova. Üksnes tema „valmistab mäed” (Aamos 4:13). Peaaegu neljandik maakera pinnast on mägine. Jumal pani meie planeedi sisemuses tööle jõud, mis tõid lõpuks esile suurejoonelised mäed ja mäeahelikud (Laul 95:4). Arvatakse, et Himaalaja ja Andide mäestik on moodustunud maa sisemuses toimunud hiiglaslike murrangute ja maakoore osade liikumiste tõttu.

Meie, inimesed, ei mõista täielikult, kuidas ja miks on mäed tekkinud. Me ei suuda vastata küsimustele, mis esitati õiglasele mehele Iiobile: „Kus olid sina siis, kui mina [Jehoova] rajasin maa? ... Mille peale on selle alussambad paigale pandud?” (Iiob 38:4–6).

Samas aga teame, et elu sõltub mägedest. Neid on nimetatud looduse veetornideks, kuna nad on kõigi suuremate jõgede lähtealaks ja pool maakera elanikest sõltub mägedest tulevast veest (Laul 104:13). Ajakirja „New Scientist” teateil „20-st maailma olulisemast toidutaimest 6 on pärit mägedest”. Jumala tõotatud uues maailmas, kus valitseb ökoloogiline tasakaal, on „viljarohkus ... maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead” (Laul 72:16; 2. Peetruse 3:13).

Mägede mainimine toob paljudele silme ette Euroopa Alpid. Need mäed, sealhulgas ka Civetta mägi siin fotol, annavad imeliselt tunnistust oma Loojast (Laul 98:8). Nad kiidavad Jehoovat, kes ’kinnitab mäed oma rammuga’ (Laul 65:7). *

Suursugused Alpid oma jäätunud tippude ja harjadega, lumiste nõlvadega ning orgude, järvede ja aasadega sisendavad aukartust. Kuningas Taavet näitas, et Jehoova on see, kes „laseb tärgata rohu mägedele” (Laul 147:8).

Mõned teised mäeahelikud – nagu see Kunluni mäestik Hiinas – on ehk veidi vähem suurejoonelised kui Alpid, aga nende ilu on ometi  ainulaadne. Li jõega paralleelsed, ridamisi asuvad lubjakivist mäeharjad on muljetavaldavalt ilusad. Vaadeldes, kuidas selgeveelised ojad ja jõed neis udustes mägedes voolavad, võivad meenuda lauliku sõnad: „Sina [Jehoova] saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel!” (Laul 104:10).

Mäed avaldavad meile õigustatult muljet, sest me mõistame, et need on majesteetlik kingitus armastavalt Loojalt, kes meie heaolu eest hoolitseb ja tahab, et me elust rõõmu tunneksime. Ent ükskõik kui aukartustäratavad mäed ka ei paista, ei ületa nad Jehoova majesteetlikkust. Tema on tõesti ’ülevam mägedest’ (Laul 76:5).

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 9]

Kümnendik maakera elanikest elab mägisel alal. Kuid see ei ole ületamatu takistus Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutajatele. Need kristlikud teenijad on väga innukad paljudes mägipiirkondades. „Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud, kes kuulutab rahu, kes toob häid sõnumeid, kes kuulutab päästet” (Jesaja 52:7).

„Kõrged mäed on kaljukitsedele,” laulis laulukirjutaja (Laul 104:18). Kaljukitsed, nagu see suursuguste sarvedega Nuubia kaljukits, on ühed kindlasammulisemad mägede asukad. Nad turnivad mööda kitsaid, lausa ületamatutena tunduvaid kaljuservi. Kaljukits on loodud eluks ligipääsmatutes paikades, milles teda osalt aitab tema sõrgade ehitus. Sõravahe võib kitse raskuse all laieneda, mis aitab tal kitsastel kaljueenditel kindlalt seista ja liikuda. Kaljukits on tõepoolest meisterlik loomistöö!

[Pilt lk 9]

Fuji mägi Honshū saarel, Jaapan