Seisa vastu muutuva maailma vaimule
Seisa vastu muutuva maailma vaimule
„Meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast.” (1. KORINTLASTELE 2:12)
1. Kuidas Eevat peteti?
„MADU pettis mind” (1. Moosese 3:13). Nende väheste sõnadega püüdis esimene naine Eeva selgitada, miks ta oli hakanud Jehoova Jumala vastu mässama. Tema ütlus vastas tõele, kuid see ei õigustanud ta väärtegu. Apostel Paulust inspireeriti hiljem kirjutama: „[Eevat] peteti” (1. Timoteosele 2:14). Eeva peteti uskuma, et sõnakuulmatu tegu – keelatud vilja söömine – tuleb talle kasuks ja teeb ta Jumala sarnaseks. Teda peteti ka selles mõttes, et ta ei teadnud, kes teda eksitas. Ta ei osanud arvata, et madu oli vaid Kurat-Saatana suhtlemisvahend (1. Moosese 3:1–6).
2. a) Kuidas Saatan tänapäeval inimesi eksitab? b) Mis on „maailma vaim” ja milliseid küsimusi me hakkame käsitlema?
2 Alates Aadama ja Eeva ajast on Saatan inimesi petnud. Tegelikult ta „eksitab kogu maailma” (Ilmutuse 12:9). Tema taktika pole muutunud. Saatan ei kasuta küll enam madu, kuid ta püüab siiani oma tegelikku mina varjata. Ta eksitab inimesi meelelahutuse, meedia või millegi muu abil, üritades panna neid uskuma, et Jumala armastav juhatus pole ei vajalik ega kasulik. Saatana petmiskampaania on kõikjal tekitanud inimestes mässuvaimu Piibli seaduste ja põhimõtete vastu. Piibel nimetab seda „maailma vaimuks” (1. Korintlastele 2:12). See vaim mõjutab võimsalt Jumalat mitte tundvate inimeste uskumusi, hoiakuid ja käitumist. Mil viisil see vaim ilmneb ja kuidas me saame selle laostavale mõjule vastu seista? Vaatame seda.
Moraal langeb
3. Miks avaldab „maailma vaim” tänapäeval järjest tugevamat mõju?
3 Praegusel ajal muutub „maailma vaimu” mõju järjest tugevamaks (2. Timoteosele 3:1–5). Tõenäoliselt oled sa märganud, et moraal langeb. Pühakiri selgitab, miks see on nii. Pärast Jumala Kuningriigi rajamist aastal 1914 puhkes taevas sõda. Saatan ja tema deemon-inglid said lüüa ning nad heideti maa lähedusse. Saatan on raevus ja seepärast üritab ta inimesi üle kogu maailma veelgi rohkem petta (Ilmutuse 12:1–9, 12, 17). Ta püüab igati „eksitada, kui võimalik, ka äravalituid” (Matteuse 24:24). Meie kui Jumala rahvas oleme tema peamine sihtmärk. Saatan püüab meie vaimsust hävitada, et me kaotaksime Jehoova heakskiidu ja igavese elu väljavaate.
4. Kuidas suhtuvad Piiblisse Jehoova teenijad ja kuidas suhtub Piiblisse maailm?
4 Saatan tahab kahtluse alla seada Piibli – väärtusliku raamatu, mille abil me saame oma armastavat Loojat tundma õppida. Jehoova teenijad armastavad Piiblit ja peavad seda kalliks. Me teame, et see on Jumala inspireeritud Sõna, mitte inimeste sõna (1. Tessalooniklastele 2:13; 2. Timoteosele 3:16). Saatana maailm tahab panna meid vastupidi arvama. Näiteks öeldakse ühes Piiblit halvustava raamatu eessõnas: „Piiblis ei ole midagi „püha”, samuti pole see „Jumala sõna”. Seda ei kirjutanud mitte Jumala inspireeritud pühakud, vaid võimujanulised preestrid.” Need, kes selliseid väiteid uskuma hakkavad, võivad kergesti langeda lõksu ja arvata ekslikult, et Jumalat võib teenida ükskõik kuidas või pole teda üldse vaja teenida (Õpetussõnad 14:12).
5. a) Mida ütles üks kirjamees Piibliga seotud religioonide kohta? b) Mida võib järeldada, kui võrrelda mõningaid üldlevinud ideid Piibli ütlustega? (Vaata kasti järgmisel leheküljel.)
5 Kuna Piiblit on nii otseselt kui ka kaudselt rünnatud ning selle väidetavad toetajad on silmakirjalikud, siis suhtutakse religioonidesse järjest negatiivsemalt. See puudutab ka religioone, mis on seotud Piibliga. Massimeedias ja akadeemilistes ringkondades on religioon sattunud rünnaku alla. Üks kirjamees märgib: „Tänapäeva kultuuris suhtutakse judaismi ja kristlusesse negatiivselt. Parimal juhul peetakse nende õpetusi meeldivalt vanamoelisteks, halvimal juhul aga arhailisteks arusaamadeks, mis takistavad inimese intellektuaalset küpsemist ja pidurdavad teaduslikku arengut. Viimastel aastatel on halvakspanust saanud naeruvääristamine ja avalik vaenulikkus.” Tihtipeale saab see vaenulikkus alguse inimestest, kes eitavad Jumala olemasolu ja kes on „oma arvamustega jooksnud tühja” (Roomlastele 1:20–22, P 1997).
6. Kuidas suhtub maailm sellisesse seksuaalkäitumisse, mille Jumal hukka mõistab?
6 Seepärast pole üllatav, et inimesed kalduvad Jumala käitumisnormidest järjest kaugemale. Näiteks peab Piibel homoseksuaalseid suhteid „rõveduseks” (Roomlastele 1:26, 27). See ütleb ka, et need, kes hooravad ja abielu rikuvad, ei päri Jumala riiki (1. Korintlastele 6:9). Paljudes maades aga ei peeta sellist seksuaalkäitumist mitte ainult normaalseks, vaid seda lausa ülistatakse raamatutes, ajakirjades, lauludes, filmides ja telesaadetes. Neid, kes selliste kommete vastu sõna võtavad, peetakse kitsarinnalisteks ja kriitilisteks inimesteks, kes tänapäevase avatud mõtteviisiga sammu ei pea. Maailm ei näe, et Jumala mõõdupuudes ilmneb armastav hool inimeste vastu. See peab neid mõõdupuid vaid takistusteks, mis piiravad inimese vabadust ja eneseteostust. (Õpetussõnad 17:15; Juuda 4.)
7. Milliseid küsimusi me peaksime endale esitama?
7 Elades maailmas, mis avaldab Jumalale järjest tugevamat vastupanu, on meil tark uurida omaenda suhtumist ja väärtushinnanguid. Me peame end aeg-ajalt palvemeelselt ja ausalt läbi uurima, et teha kindlaks, kas me ei ole Jehoova mõtteviisist ja mõõdupuudest tasapisi kõrvale triivinud. Võiksime endalt näiteks küsida: „Kas mulle on hakanud tunduma huvitav mõni teema, millest ma veel mõned aastad tagasi eemale hoidsin? Kas ma olen muutunud sallivamaks tegevuste suhtes, mida Jumal hukka mõistab? Kas ma olen hakanud vaimsetesse asjadesse kergemini suhtuma? Kas minu eluviis näitab, et Kuningriigiga seonduv on mu elus esikohal?” (Matteuse 6:33.) Selliselt mõtisklemine aitab meil maailma vaimule vastu seista.
Ära triivi kunagi eemale
8. Kuidas võib inimene Jehoovast eemale triivida?
8 Apostel Paulus kirjutas kaaskristlastele: „Meil [tuleb] palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oleme kuulnud, et me kuidagi mööda ei libiseks [„mitte kunagi eemale ei triiviks”, UM]” (Heebrealastele 2:1). Kursilt kõrvalekaldunud laev ei jõua sihtkohta. Kui kapten on tuulte ja hoovuste suhtes tähelepanematu, võib tema laev kergesti turvalisest sadamast mööda triivida ja kaljusele kaldale joosta. Kui meie ei pane tähele Jumala Sõna kallihinnalisi tõdesid, võime kergesti Jehoovast eemale triivida ja meie usulaev läheb põhja. Selle kogemiseks ei pruugi me tõde täielikult hüljata. Tegelikult pole palju neid, kes Jehoovast ühe hetkega tahtlikult eemalduvad. Sagedamini hakkavad inimesed tasapisi tegelema millegagi, mis nende tähelepanu Jumala Sõnast eemale juhib. Peaaegu märkamatult triivivad nad patu poole. Uinunud kapteni sarnaselt ei ärka sellised inimesed enne, kui on juba liiga hilja.
9. Kuidas Jehoova Saalomoni õnnistas?
9 Mõtle Saalomoni elule. Jehoova usaldas talle kuningavõimu Iisraeli üle. Ta lubas Saalomonil ehitada templi ja inspireeris teda kirjutama mõned Piibli osad. Jumal rääkis temaga kahel korral ning lubas talle rikkust, kuulsust ja rahulikku valitsusaega. Kõige olulisem on aga see, et Jehoova õnnistas Saalomoni tarkusega. Piibel ütleb: „Jumal andis Saalomonile väga palju tarkust ja mõistust ja taipamisvõimet – nagu liiva mere ääres, nõnda et Saalomoni tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus!” (1. Kuningate 5:1, 9, 10; 11:9). Võinuks arvata, et kui keegi üldse jääb Jumalale ustavaks, siis kõigi eelduste kohaselt oleks see Saalomon. Ometi sai Saalomonist pikkamööda ärataganeja. Kuidas see juhtus?
10. Millisele seadusele Saalomon ei kuuletunud ja mis oli tagajärg?
10 Saalomon tundis Jumala Seadust põhjalikult. Kahtlemata oli ta erilise huviga lugenud juhendeid, mis olid mõeldud Iisraeli tulevastele kuningatele. Üks selline seadus ütles: „[Kuningas] ärgu võtku enesele palju naisi, et ta ei taganeks usust” (5. Moosese 17:14, 17). Hoolimata sellest otsesest juhisest võttis Saalomon seitsesada naist ja kolmsada liignaist. Paljud neist naistest kummardasid võõraid jumalaid. Pole teada, miks Saalomon omale nii palju naisi võttis ja millega ta seda õigustas. Me aga teame, et ta ei kuuletunud Jumala selgele keelule. Tagajärjeks oligi see, mille eest Jehoova oli hoiatanud. Piiblis öeldakse: „[Saalomoni] naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele” (1. Kuningate 11:3, 4). Tema jumalik tarkus kadus vähehaaval, kuid järjekindlalt. Ta triivis eemale. Lõpuks tahtis Saalomon olla meele järele oma paganlikele naistele, mitte aga kuuletuda Jumalale ja talle heameelt valmistada. Kui kurb, sest just Saalomon oli varem kirjutanud: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11).
Selle maailma vaim on võimas
11. Kuidas mõjutab meie mõtteviisi see, millega me oma mõistust toidame?
11 Saalomoni näide õpetab meile seda, et on ohtlik arutleda nii: kuna me tunneme tõde, siis maailm meie mõtteviisi eriti ei muuda. Nagu füüsiline toit mõjutab meie keha, nii mõjutab vaimutoit meie mõistust. See, millega me oma mõistust toidame, kujundab meie mõtteid ja hoiakuid. Seda tõsiasja teades kulutavad äriettevõtted oma toodete reklaamimiseks igal aastal tohutuid rahasummasid. Õnnestunud reklaamides on teravmeelsed sõnumid ja pildid, mis köidavad tarbijat ja tekitavad igatsuse nende asjade järgi. Reklaamide tegijad teavad ka seda, et kui inimene näeb mingit reklaami vaid üks-kaks korda, siis ta veel ei torma seda toodet ostma. Korduv reklaam paneb inimese mingit asja endale soovima. Reklaam töötab – muidu keegi sellesse ju ei investeeriks. See avaldab tugevat mõju inimeste mõtteviisile ja hoiakutele.
12. a) Kuidas Saatan inimeste mõtteviisi mõjutab? b) Mis näitab, et ka kristlasi saab mõjutada?
12 Saatan on nagu reklaamija. Ta edendab oma ideid ja esitab neid köitvalt, teades, et aja jooksul saab ta inimese mõtete üle võimuse. Saatan püüab meelelahutuse abil ja ka muudel viisidel inimesi veenda, et halb on hea ja hea on halb (Jesaja 5:20). Isegi tõelised kristlased on langenud Saatana valeinformatsiooni lõksu. Piibel hoiatab: „Vaim ütleb selge sõnaga, et viimsel ajal mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole, valekuulutajate silmakirjaliku vagaduse tõttu, kes oma südametunnistusse otsekui tulise märgi on põletanud” (1. Timoteosele 4:1, 2; Jeremija 6:15).
13. Mis võib käia halva seltskonna alla ja kuidas seltskond meid mõjutab?
13 Keegi meist pole maailma vaimu suhtes ohustamatu. Saatana süsteemi tuuled ja hoovused on võimsad. Piibel manitseb meid targalt: „Ärge eksige! „Halb seltskond rikub head kombed!” ” (1. Korintlastele 15:33, P 1997). Halva seltskonna alla võib käia kõik, mis peegeldab maailma vaimu, olgu need siis inimesed – isegi koguduses – või asjad. Kui arvame, et halb seltskond meid ei riku, siis peaksime ka järeldama, et hea seltskond pole meile kasulik. See on aga täiesti vale! Piibel ütleb selgelt: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20).
14. Kuidas me võime maailma vaimule vastu seista?
14 Et maailma vaimule vastu seista, tuleb meil seltsida tarkade inimestega – nendega, kes teenivad Jehoovat. Me peame täitma oma mõistuse mõtetega, mis meie usku üles ehitavad. Apostel Paulus kirjutas: „Kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!” (Filiplastele 4:8). Me oleme vaba tahtega isikud ja seega võime ise otsustada, millele mõtleme. Mõelgem alati sellistele asjadele, mis lähendavad meid Jehoovaga.
Jumala vaim on võimsam
15. Mille poolest erinesid vanaaja Korintose kristlased teistest selle linna elanikest?
15 Erinevalt inimestest, keda eksitab maailma vaim, juhib tõelisi kristlasi Jumala püha vaim. Paulus kirjutas Korintose kogudusele: „Meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud” (1. Korintlastele 2:12). Vanaaja Korintos oli täiesti läbi imbunud maailma vaimust. Enamik selle elanikke olid nii liiderlikud, et väljend „korintoslikult elama” hakkas tähendama ebamoraalse elu elamist. Saatan oli neid inimesi pimestanud. Seepärast ei teadnud nad tõelisest Jumalast eriti palju või üldsegi mitte midagi (2. Korintlastele 4:4). Ent püha vaimu abil avas Jehoova mõnede korintlaste silmad ja võimaldas neil tõde tundma õppida. Tema vaim pani neid oma elus suuri muudatusi tegema, nii et nad võisid kogeda tema heakskiitu ja õnnistusi (1. Korintlastele 6:9–11). Maailma vaim oli küll tugev, kuid Jehoova vaim oli tugevam.
16. Kuidas me võime Jumala vaimu saada ja hoida?
16 Sama võib öelda tänapäeva kohta. Jehoova püha vaim on universumi võimsaim jõud ning ta annab seda vabalt kõigile, kes seda usus paluvad (Luuka 11:13). Et aga saada Jumala vaimu, peame tegema midagi rohkemat, kui vaid maailma vaimule vastu seisma. Meil tuleb Jumala Sõna korrapäraselt uurida ja selle järgi elada, nii et meie meelelaad oleks Jumala omaga kooskõlas. Kui me seda teeme, siis aitab Jehoova meil hakkama saada kõigi Saatana võtetega, mida ta meie vaimsuse hävitamiseks kasutab.
17. Kuidas võib Loti kogemus meid julgustada?
17 Kristlased ei ole küll maailma osa, kuid nad elavad selles maailmas (Johannese 17:11, 16). Keegi meist ei saa maailma vaimu täielikult vältida, sest meil tuleb töötada ja võib-olla ka elada koos nendega, kes ei armasta Jumalat ega tema teid. Kas me tunneme end Loti sarnaselt, kes tundis piina seadusetute tegude pärast, mida tegid Soodoma elanikud, kelle keskel ta elas? (2. Peetruse 2:7, 8.) Kui see on nii, siis võime olla julged. Jehoova kaitses Lotti ja päästis ta, ning sama võib ta teha meie heaks. Meie armastav Isa näeb ja teab meie olusid ning ta võib anda meile jõudu, mida me oma vaimsuse säilitamiseks vajame (Laul 33:18, 19). Kui toetume temale, usaldame teda ja palves tema poole pöördume, siis aitab ta meil selle maailma vaimule vastu seista, olgu meie olukord kui tahes raske (Jesaja 41:10).
18. Miks me peaksime suhteid Jehoovaga kalliks pidama?
18 Maailmas, mis on Jumalast võõrdunud ja mida Saatan eksitab, on meid – Jehoova teenijaid – õnnistatud tõe tundmisega. Sellepärast on meil rõõm ja rahu, mis maailmas puudub (Jesaja 57:20, 21; Galaatlastele 5:22). Me peame kalliks imelist lootust elada igavesti paradiisis, kus pole selle hääbuva maailma vaimu. Pidagem siis kallihinnaliseks oma suhteid Jumalaga ja parandagem valvsalt igat kõrvalekallet oma vaimsuses. Tulgem Jehoovale järjest lähemale, siis aitab ta meil selle maailma vaimule vastu seista (Jakoobuse 4:7, 8).
Kas sa oskad selgitada?
• Kuidas on Saatan inimesi petnud ja eksitanud?
• Mida teha, et Jehoovast mitte eemale triivida?
• Mis näitab, et selle maailma vaim on võimas?
• Kuidas me võime Jumala vaimu saada ja hoida?
[Küsimused]
[Teabegraafika lk 11]
MAAILMA TARKUS JUMALA TARKUSE VASTU
Tõde on suhteline – igal inimesel on oma tõde.
„[Jumala] sõna on tõde!” (Johannese 17:17)
Otsusta oma sisetunde järgi, mis on õige ja mis vale.
„Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud.” (Jeremija 17:9, P 1997)
Tegutse nii, nagu heaks arvad.
„Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23)
Õnne võti on rikkus.
„Rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur.” (1. Timoteosele 6:10)
[Pilt lk 10]
Saalomon triivis eemale õigest kummardamisest ja pöördus ebajumalate poole
[Pilt lk 12]
Saatan on nagu reklaamija, kes edendab selle maailma vaimu. Kas sa seisad sellele vastu?