Toetu elumuutustes Jumala vaimule

„Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale.” (2. TIMOTEOSELE 2:15)

1. Millised muudatused võivad meie vaimsuse proovile panna?

MAAILM meie ümber muutub pidevalt. Me näeme, kuidas muljetavaldavate teaduslike ja tehnoloogiliste saavutustega on kaasnenud järsk moraali langus. Nagu me eelmisest artiklist teada saime, tuleb kristlastel seista vastu selle maailma jumalavastasele vaimule. Lisaks maailmas toimuvatele muudatustele toimub ka meie isiklikus elus mitmesuguseid muudatusi. Me sirgume lapsest täiskasvanuks. Me saame rikkamaks või jääme vaesemaks, meie tervis muutub ning lähedased inimesed kaovad meie kõrvalt või tuleb neid hoopis juurde. Paljud sellised muudatused ei sõltu meist ning need võivad meie vaimsuse proovile panna.

2. Milliseid muudatusi toimus Taaveti elus?

² Väheste inimeste elus toimuvad nii suured muutused, nagu seda koges Taavet, Iisai poeg. Taavet tõusis kiiresti tundmatust karjapoisist  rahvuskangelaseks. Hiljem sai temast põgenik, keda kade kuningas otsekui looma taga ajas. Taavetist sai kuningas ja vallutaja. Ränga patu tõttu piinas teda südametunnistus. Tema peres oli kurbi sündmusi ja tülisid. Ta sai rikkaks, elas kaua ja koges kõrge eaga kaasnevaid probleeme. Taaveti elus leidis aset küll palju muudatusi, kuid kogu elu usaldas ta Jehoovat ja tema vaimu. Taavet tegi kõik, et „osutuda kõlbavaks Jumalale” ehk saavutada tema heakskiitu, ja Jumal õnnistas teda (2. Timoteosele 2:15). Ehkki meie olud erinevad Taaveti omadest, võime õppida sellest, kuidas ta oma probleemidega toime tuli. Tema eeskuju aitab meil mõista, kuidas Jumala vaim meid pidevalt toetab, kui meie elus toimub muudatusi.

Taaveti alandlikkus on meile suurepäraseks eeskujuks

3., 4. Kuidas tõusis Taavet tundmatust karjapoisist rahvuskangelaseks?

³ Poisikesena ei olnud Taavet silmapaistev isegi mitte oma peres. Kui prohvet Saamuel tuli Petlemma, siis Taaveti isa esitles talle oma kaheksast pojast seitset. Noorim poeg Taavet jäeti lambaid valvama. Ometi oli Jehoova valinud just Taaveti Iisraeli tulevaseks kuningaks. Ta kutsuti lambakarjast ära. Piibel annab teada, mis toimus edasi: „Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Jehoova vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi” (1. Saamueli 16:12, 13). Taavet toetus sellele vaimule kogu oma edaspidise elu jooksul.

⁴ Varsti sai see karjapoiss üle riigi kuulsaks. Ta kutsuti kuningat teenima ja temale pilli mängima. Ta tappis sõjamees Koljati, kes oli nii raevukas, et isegi Iisraeli kogenud sõjamehed ei julgenud talle vastu astuda. Väepealikuna võitles Taavet edukalt vilistidega. Inimesed armastasid teda ja koostasid tema kiituseks laule. Juba varem oli kuningas Sauli nõunik kirjeldanud Taavetit mitte ainult kui meest, kes „oskab mängida” muusikariista, vaid et ta on „vapper kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees” (1. Saamueli 16:18; 17:23, 24, 45–51; 18:5–7).

5. Mille üle oleks võinud Taavet uhke olla ja kust me teame, et ta ei muutunud selliseks?

⁵ Tundub, et Taavetil oli kõik, mida võiks ihaldada – kuulsus, hea välimus, noorusjõud, kõneosavus, muusikaline anne, sõjaline taiplikkus ja Jumala soosing. Igaüks neist omadustest oleks võinud teda uhkeks teha, kuid ta ei muutunud selliseks. Pane tähele, mida Taavet kostis kuningas Saulile, kui see pakkus oma tütart talle abikaasaks. Taavet sõnas alandlikult: „Kes olen mina ja kes on mu perekond, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?” (1. Saamueli 18:18). Üks õpetlane kommenteerib seda salmi järgmiselt: „Taavet tahtis siin öelda, et ta polnud vähimalgi määral väärt saama kuninga väimeheks ei oma võimete poolest, ei ühiskondliku positsiooni ega oma põlvnemise tõttu.”

6. Miks me peaksime alandlikkust arendama?

⁶ Taavet oli alandlik sellepärast, et ta teadis, kui tohutult suur on Jehoova igas mõttes võrreldes ebatäiuslike inimestega. Taavet imetles seda, et Jumal paneb tähele inimesi (Laul 144:3). Samuti teadis Taavet, et kõik, mis  tal oli, oli ainult seetõttu, et Jehoova oli end alandanud, et teda hoida ja kaitsta ning tema eest hoolitseda (Laul 18:36). Kui kaunis õppetund meile! Meie anded, saavutused või teokraatlikud ülesanded ei peaks meid kunagi uhkeks tegema. „Mis on sinul, mida sina ei oleks saanud?” küsis apostel Paulus. „Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui ei oleks sa seda mitte saanud?” (1. Korintlastele 4:7.) Et saada Jumala püha vaimu ja kogeda tema heakskiitu, tuleb meil arendada alandlikkust ja püüda sellist hoiakut ka säilitada (Jakoobuse 4:6).

„Ärge makske ise kätte”

7. Milline võimalus tekkis Taavetil kuningas Sauli tapmiseks?

⁷ Ehkki Taaveti kuulsus ei äratanud tema südames mingit uhkustunnet, tekitas see mõrvarlikku kadedust kuningas Saulis, kellest Jumala vaim oli lahkunud. Taavet polnud teinud midagi paha, kuid ta pidi elu eest põgenema ja kõrbesse elama asuma. Kord kui kuningas Saul Taavetit taga ajas, astus ta ühte koopasse, teadmata, et Taavet on oma meestega seal peidus. Mehed õhutasid Taavetit, et ta kasutaks ära soodsa juhuse Saul tappa, kuna tundus, et Jumal on andnud selleks võimaluse. Võime kujutleda, kuidas nad pimeduses Taavetile sosistasid: „Näe, see on päev, millest Jehoova sulle on kõnelnud: vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!” (1. Saamueli 24:3–7).

8. Miks hoidus Taavet kättemaksmisest?

⁸ Taavet keeldus Saulile viga tegemast. Kannatliku usumehena jättis ta selle asja Jehoova hoolde. Kui kuningas oli koopast lahkunud, hõikas Taavet talle järele: „Jehoova mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Jehoova maksku sulle kätte minu eest, aga minu käsi ei puutu sinusse” (1. Saamueli 24:13). Taavet teadis, et Saul oli valesti käitunud, kuid sellegipoolest ei hakanud ta ise kätte maksma. Samuti ei solvanud ta Sauli ega rääkinud temast tagaselja midagi halba. Oli mitu põhjust, miks Taavetist ei saanud kättemaksjat. Ta lootis, et hoopis Jehoova seab asjad korda (1. Saamueli 25:32–34; 26:10, 11).

9. Miks ei tohiks me vastupanu või tagakiusamise puhul samaga vastata?

⁹ Võib juhtuda, et leiad end Taaveti sarnaselt katselepanevast olukorrast. Võib-olla on sinu vastu või kiusavad sind taga kooli- või töökaaslased, pereliikmed või teised, kes pole sinuga sama usku. Ära vasta neile samaga.  Oota Jehoovat, paludes temalt püha vaimu. On võimalik, et uskmatutele avaldab sinu hea käitumine muljet ja neist saavad usklikud (1. Peetruse 3:1). Igatahes võid olla kindel, et Jehoova näeb sinu olukorda ja võtab omal ajal midagi ette. Apostel Paulus kirjutas: „Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.” ” (Roomlastele 12:19).

„Võtke kuulda distsiplineerimist”

10. Millise patu tegi Taavet ja kuidas ta püüdis seda varjata?

¹⁰ Möödusid aastad. Taavetist sai kuulus ja armastatud kuningas. Tema silmapaistvast ustavusest ja Jehoova kiituseks kirjutatud kaunitest lauludest võinuks järeldada, et see on mees, kes ei tee kunagi ränka pattu. Ometigi see juhtus. Ühel päeval nägi kuningas oma katuselt ilusat naist pesemas. Ta lasi järele uurida, kes see naine on. Kui Taavet sai teada, et see on Batseba ja et tema mees Uurija on sõjas, lasi ta naise enda juurde kutsuda ja magas temaga. Hiljem sai ta teada, et naine ootab temalt last. Milline skandaal see oleks, kui kuninga tegu päevavalgele tuleks! Moosese Seaduse järgi oli abielurikkumine surmaga karistatav. Taavet tõenäoliselt lootis, et seda pattu saab kuidagi varjata. Seepärast läkitas ta lahinguväljale teate, et Uurija Jeruusalemma tagasi saadetaks. Taavet arvas, et Uurija veedab öö koos Batsebaga, kuid nii ei läinud. Meeleheites saatis Taavet Uurija tagasi sõtta, andes talle kaasa kirja, mis oli adresseeritud väepealik Joabile. Kirjas oli juhis, et Uurija tuleb panna sõdima sellisesse lahingusse, kus ta kindlasti surma saaks. Joab tegigi nii ja Uurija hukkus. Kui Batsebal sai tavapärane leinaperiood läbi, võttis Taavet ta omale naiseks (2. Saamueli 11:1–27).

11. Millise loo Naatan Taavetile rääkis ja kuidas Taavet reageeris?

¹¹ Paistis, et see plaan töötab, kuid Taavet oleks pidanud teadma, et Jehoova silme ees on kõik paljastatud (Heebrealastele 4:13). Kuud möödusid ja laps sündis. Siis saatis Jumal prohvet Naatani Taaveti juurde. Naatan rääkis kuningale loo rikkast mehest, kel oli palju lambaid, kuid kes tappis vaese mehe ainsa armsa utetalle. See jutt puudutas Taaveti õiglustunnet, kuid ta ei aimanud, et sel lool on ka oma tagamõte. Kiiresti langetas ta rikka mehe üle kohtuotsuse, öeldes tulise vihaga Naatanile: „Mees, kes seda tegi, on surmalaps!” (2. Saamueli 12:1–6).

12. Millise kohtuotsuse langetas Jehoova Taaveti üle?

¹² „See mees oled sina!” teatas prohvet. Taavet oli iseenda üle kohut mõistnud. Kindlasti muutus tema meelepaha kiiresti häbiks ja sügavaks kurbuseks. Rusutult kuulas ta Naatanit, kui see tegi teatavaks Jehoova otsuse, millest polnud pääsu. Midagi lohutavat selles polnud. Taavet oli põlanud Jehoova sõna ja teinud halba. Ta oli lasknud Uurijal vaenlase mõõga läbi hukka saada – seepärast ei pidanud mõõk Taaveti soost lahkuma.  Ta oli võtnud salaja Uurija naise – sama pidi juhtuma seoses temaga, kuid mitte salaja, vaid avalikult (2. Saamueli 12:7–12).

13. Milline oli Taaveti suhtumine, kui Jehoova teda distsiplineeris?

¹³ Taaveti kiituseks peab ütlema, et ta ei eitanud oma süüd. Ta ei vihastanud prohvet Naatani peale, ei süüdistanud teisi ega püüdnud oma tegudele vabandusi otsida. Kui ta oli oma pattudega silmitsi seatud, võttis ta vastutuse enda peale, öeldes: „Mina olen pattu teinud Jehoova vastu!” (2. Saamueli 12:13). Laul 51 näitab, kui mures ta oli oma süü pärast ja kui sügavalt ta kahetses. Ta anus Jehoovat: „Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!” Ta uskus, et Jehoova oma halastuses ei põlga patust „murtud ja purukslöödud südant” (Laul 51:13, 19). Taavet toetus pidevalt Jumala vaimule. Jehoova küll ei säästnud teda patu kibedatest tagajärgedest, kuid andestas talle.

14. Kuidas me peaksime suhtuma, kui Jehoova meid distsiplineerib?

¹⁴ Me kõik oleme ebatäiuslikud ja patustame (Roomlastele 3:23). Mõnikord võime teha ränga patu, nagu juhtus Taavetiga. Jehoova parandab neid, kes püüavad teda teenida, nagu ka armastav isa distsiplineerib oma lapsi. Ehkki distsiplineerimine on kasulik, pole alati kerge seda vastu võtta. Tegelikult on see mõnikord „kurbuseks” (Heebrealastele 12:6, 11). Kui me aga ’võtame kuulda distsiplineerimist’, saame Jehoovaga lepitatud (Õpetussõnad 8:33, UM). Et kogeda pidevalt Jehoova vaimu õnnistust, tuleb meil lasta end parandada ja näha vaeva selle nimel, et saavutada Jumala heakskiit.

Ära looda kaduva rikkuse peale

15. a) Kuidas paljud inimesed oma varandust kasutavad? b) Kuidas tahtis Taavet oma vara kasutada?

¹⁵ Pole mingit viidet selle kohta, et Taaveti pere oleks olnud tuntud või jõukas. Kuningana valitsedes sai Taavet aga tohutult rikkaks. Nagu sa tead, püüavad paljud endale rikkusi koguda, ahnelt oma tagavarasid suurendada või siis isekalt kulutada. Teised kasutavad raha endale au toomiseks (Matteuse 6:2). Taavet kasutas oma varandust teistmoodi. Ta ihkas austada Jehoovat. Taavet ütles Naatanile, et tal on soov ehitada tempel Jehoovale, kuhu pandaks seaduselaegas, mis oli sel ajal Jeruusalemmas „telgiriide all”. Jehoovale meeldisid Taaveti kavatsused, kuid ta andis Naatani kaudu teada, et templi ehitab Taaveti poeg Saalomon (2. Saamueli 7:1, 2, 12, 13).

16. Milliseid ettevalmistusi tegi Taavet templi ehitamiseks?

¹⁶ Taavet kogus selle suure projekti jaoks ehitusmaterjali. Ta ütles Saalomonile: „Olen oma vaevaga hankinud Jehoova koja tarvis sada tuhat talenti kulda ja miljon talenti hõbedat, samuti vaske ja rauda, mida ei  saagi vaagida, sest seda on palju. Ma olen ka hankinud puid ja kive, ja sul on vaja neile ainult lisada.” Oma isiklikust varast andis ta 3000 talenti kulda ja 7000 talenti hõbedat (1. Ajaraamat 22:14; 29:3, 4). * Taavet ei teinud heldeid annetusi uhkeldamise pärast. Need tõendasid tema usku ja seda, et ta on Jehoova Jumalale pühendunud. Oma rikkuste allikat tunnustades ütles ta Jehoovale: „Kõik tuleb sinult ja sinu käest oleme sulle andnud!” (1. Ajaraamat 29:14). Taaveti helde süda ajendas teda andma endast parima puhta kummardamise edendamiseks.

17. Kuidas kehtib 1. Timoteosele 6:17–19 nõuanne nii rikaste kui ka vaeste kohta?

¹⁷ Samuti võime meie kasutada oma materiaalset vara heal otstarbel. Selle asemel et elada materialistlikult, on parem otsida Jumala heakskiitu – see on tõelise tarkuse ja õnne tee. Paulus kirjutas: „Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks, teha head ja rikkaks saada heade tegude poolest, olla helde käega ning jagada teistele ja koguda enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu” (1. Timoteosele 6:17–19). Ükskõik milline on meie majanduslik olukord, toetugem Jumala vaimule ja elagem elu, mis teeb meid „rikkaks Jumalas” (Luuka 12:21). Pole midagi väärtuslikumat kui heakskiidetud seisund meie armastava taevase Isa ees.

Püüa „osutuda kõlbavaks Jumalale”

18. Mille poolest oli Taavet kristlastele heaks eeskujuks?

¹⁸ Taavet püüdis kogu elu „osutuda kõlbavaks Jumalale” ehk otsida Jehoova heakskiitu. Ühes oma laulus ta hüüatas: „Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika” (Laul 57:2). Taavet ei usaldanud Jehoovat asjatult. Ta elas kõrge eani (1. Ajaraamat 23:1). Ehkki ta tegi tõsiseid vigu, mäletatakse teda kui üht paljudest Jumala tunnistajatest, kes ilmutasid silmapaistvat usku (Heebrealastele 11:32).

19. Kuidas me võime „osutuda kõlbavaks Jumalale”?

¹⁹ Kui sinu elus toimub muudatusi, siis pea meeles, et nii nagu Jehoova hoidis, tugevdas ja parandas Taavetit, võib ta teha sedasama ka sinuga. Apostel Pauluse elus oli Taaveti sarnaselt palju muudatusi. Temagi jäi ustavaks, toetudes Jumala vaimule. Ta kirjutas: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:12, 13). Kui toetume Jehoovale, laseb ta meie ettevõtmistel korda minna. Ta tahab, et meil läheks hästi. Kui me Jehoovat kuulame ja talle läheneme, annab ta meile jõudu tema tahte täitmiseks. Kui toetume jätkuvalt Jumala vaimule, siis ’osutume Jumalale kõlbavaks’ praegu ja kogu igaviku vältel (2. Timoteosele 2:15).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastad?

• Kuidas me saame hoiduda uhkusest?

• Miks me ei tohiks kätte maksta?

• Kuidas me peaksime suhtuma distsiplineerimisse?

• Miks me peaksime lootma Jumalale, mitte rikkusele?

[Küsimused]

[Pilt lk 16, 17]

Taavet lootis Jumala vaimule ja otsis Jumala heakskiitu. Kas sina teed sama?

[Pilt lk 18]

„Kõik tuleb sinult ja sinu käest oleme sulle andnud!”