Complutensian Polyglot – ajalooline tõlkijate abivahend

UMBES aastal 1455 toimus Piiblite väljaandmisel läbimurre. Johannes Gutenberg oli hakanud kasutama trükipressi ning andis esimest korda välja liikuvate trükitüüpide abil trükitud Piibli. Lõpuks ometi olid katki rebitud köidikud, millega Piibel oli aheldatud haruldaste käsikirjaliste dokumentide hulka. Alates sellest ajast võis Piibleid valmistada suurtes kogustes ja suhteliselt väikeste kuludega. Ei läinud kaua, kui Piiblist sai maailma kõige levinum raamat.

Gutenbergi Piibel oli ladinakeelne. Euroopa õpetlased mõistsid aga peagi, et neil on vaja usaldusväärset piibliteksti originaalkeeltes – heebrea ja kreeka keeles. Katoliku kirik pidas ladinakeelset Vulgatat ainsaks vastuvõetavaks piibliversiooniks, ehkki sel oli kaks suurt puudust. 16. sajandil ei osanud enamik inimesi ladina keelt. Lisaks sellele olid Vulgata ümberkirjutajad rohkem kui tuhande aasta jooksul märkimisväärselt palju vigu teinud.

Nii tõlkijad kui ka õpetlased vajasid originaalkeeltes Piiblit ja parandatud ladinakeelset tõlget. Aastal 1502 otsustas kardinal Ximenes de Cisneros, kes oli Hispaania kuninganna Isabel I poliitiline ja vaimne nõunik, rahuldada selle vajaduse vaid ühe väljaande abil. See ajalooline tõlkijate abivahend sai tuntuks nimetusega Complutensian Polyglot. Ximenese eesmärk oli koostada polüglott – mitmekeelne Piibel, kus oleksid esindatud parimad heebrea, kreeka ja ladina tekstid ning ka mõned arameakeelsed osad. Trükkimine oli alles lapsekingades, seepärast sai sellest saavutusest tähtis verstapost trükikunsti ajaloos.

Ximenes alustas oma tohutut tööd sellega, et ostis kokku vanu heebreakeelseid käsikirju, mida Hispaanias võis rohkesti leida. Ta kogus ka mitmesuguseid kreeka- ja ladinakeelseid käsikirju. Nendest pidi saama polügloti teksti alus. Ximenes usaldas teose kokkupanemise õpetlaste grupile, mille ta organiseeris vastloodud Alcalá de Henarese ülikooli juurde. Üks õpetlane, keda kutsuti koostööd tegema, oli Erasmus Rotterdamist, kuid see kuulus keeleteadlane lükkas pakkumise tagasi.

Õpetlastel võttis aega kümme aastat, et see suur teos kokku panna. Pärast seda kulus trükkimiseks veel neli aastat. Tehnilisi probleeme oli palju, kuna Hispaania trükikodades polnud heebrea, kreeka ega aramea trükitüüpe. Seepärast lasi Ximenes meistertrükkalil Arnaldo Guillermo Brocariol teha nende tähtede jaoks trükitüübid. Lõpuks, aastal 1514, hakkasid trükipressid tööle. Kuueköiteline teos saadi valmis 10. juulil aastal 1517, vaid neli kuud enne kardinali surma. Tervikväljaande tiraaž oli umbes 600 eksemplari. * On paradoksaalne,  et see väljaanne ilmus Hispaania inkvisitsiooni kõrgajal.

Teose ülesehitus

Selle mitmekeelse teose igal leheküljel on rikkalikult informatsiooni. Heebrea Kirjades, mis koosnevad neljast köitest, on Vulgata tekst iga lehekülje keskel, heebreakeelne tekst välimises veerus ja kreekakeelne tekst koos reaaluse ladinakeelse tõlkega sisemises veerus. Lehekülgede äärtel on välja toodud paljude heebrea sõnade juured. Pentateuhi iga lehekülje allossa on toimetajad lisanud Onkelose Targumi (arameakeelse ümbersõnastuse Piibli esimesest viiest raamatust) koos ladinakeelse tõlkega.

Polügloti viiendas köites on Kreeka Kirjad kahes veerus. Ühes veerus on kreekakeelne tekst ja teises sellele vastav ladinakeelne tekst Vulgatast. Need kaks teksti on viidud omavahel vastavusse väikeste tähtede abil, mis juhatavad lugeja kõrvaloleva veeru vastava sõna juurde. See kreekakeelne tekst oli esimene terviklik trükiväljaanne Kreeka Kirjadest ehk nn Uuest Testamendist – varsti pärast seda andis selle välja ka Erasmus.

Õpetlased olid viienda köite koostamisel nii hoolikad, et selles on vaid 50 trükiviga. Sellise ülitäpsuse tõttu peavad nüüdisaegsed kriitikud seda tööd isegi paremaks kui Erasmuse kuulsat kreekakeelset teksti. Kaunid kreeka tähed sobisid hästi vanade untsiaalkirjas käsikirjade lihtsa iluga. Robert Proctor kirjutab oma raamatus: „Hispaaniale kuulub au olla esimeste kreeka trükitüüpide valmistaja, ning kahtlemata on need kõige ilusamad kreeka tähed, mis kunagi on tehtud.” („The Printing of Greek in the Fifteenth Century”.)

Polügloti kuuendas köites on mitmesuguseid piibliuurimise abivahendeid: heebrea ja aramea sõnaraamat; kreeka, heebrea ja aramea nimede seletus; heebrea keele grammatika ja ladinakeelne märksõnaregister sõnaraamatu jaoks. Pole midagi imestada, et väljaannet Complutensian Polyglot peetakse „trükikunsti ja Pühakirja teaduse monumendiks”.

Ximenes kavandas selle teose eesmärgiga „elustada Pühakirja uurimist, mis oli soiku jäänud”, ent ta ei tahtnud teha Piiblit tavainimestele kättesaadavaks. Ta arvas, et „Jumala Sõna tuleb mässida müsteeriumitesse, mis on tavalisele inimesele mõistetamatud”. Tema meelest pidi „Pühakiri jääma vaid kolme antiiksesse keelde, mida Jumal lubas kasutada oma ristilöödud Poja kohale kinnitatud sildil”. * Seepärast polegi Complutensian Polyglot’is hispaaniakeelset teksti.

Vulgata võrreldes originaalkeelsete tekstidega

Polügloti koostamisel tekkis õpetlaste seas mõningaid eriarvamusi. Kuulus Hispaania õpetlane Antonio de Nebrija * määrati  korrigeerima Vulgata teksti, mis pidi selles mitmekeelses Piiblis ilmuma. Ehkki katoliku kirik pidas Hieronymuse Vulgatat ainsaks õigeks tõlkeks, oli Nebrija arvates vaja seda võrrelda heebrea, aramea ja kreeka originaaltekstidega. Ta tahtis parandada ära ilmselged vead, mis olid Vulgatasse tekkinud.

Et kaotada kõik lahknevused Vulgata ja originaalkeelsete tekstide vahel, innustas Nebrija Ximenest: „Pangem veel kord põlema kaks meie religiooni kustunud tõrvikut – heebrea ja kreeka keel. Austagem neid, kes pühenduvad sellele ülesandele.” Ta tegi ka niisuguse ettepaneku: „Iga kord, kui leiame Uue Testamendi ladinakeelsetest käsikirjadest erinevusi, tuleb minna tagasi kreekakeelsete käsikirjade juurde. Iga kord, kui Vana Testamendi ladinakeelsetes käsikirjades või ladinakeelsete ja kreekakeelsete käsikirjade võrdlemisel tuleb esile mõni erinevus, peame täpsuse huvides pöörduma autentse heebreakeelse allika poole.”

Kuidas Ximenes sellele reageeris? Complutensian Polyglot’i eessõnas ütleb ta selgelt välja oma arvamuse: „Me oleme pannud õnnistatud Hieronymuse ladinakeelse tõlke sünagoogi [heebreakeelse teksti] ja idakiriku [kreekakeelse teksti] vahele, nagu ka kurjategijad löödi kummalegi poole Jeesust, kes kujutab rooma ehk ladina kirikut.” Seega ei lubanud Ximenes Nebrijal ladinakeelset Vulgatat originaalkeelte järgi korrigeerida. Lõpuks otsustas Nebrija selles projektis osalemisest loobuda, et tema nimi poleks niisuguse puuduliku väljaandega seotud.

Comma Johanneum

Ehkki Alcalá de Henareses koostatud mitmekeelne Piibel oli hiiglaslik samm selle poole, et hakata parandama Piibli teksti originaalkeelte järgi, jäid mõnikord teadmised traditsioonidele alla. Vulgatat peeti nii kõrge au sees, et toimetajad tundsid mitmel korral kohustust parandada Uue Testamendi kreekakeelset teksti ladinakeelse järgi, mitte aga vastupidi. Üheks selliseks näiteks on kuulus võltstekst, mis on tuntud kui comma Johanneum. * Sellist lauset polnud üheski varajases kreekakeelses käsikirjas, sest ilmselt lisati see mitu sajandit pärast seda, kui Johannes oma kirja oli kirjutanud. Samuti pole seda ladinakeelse Vulgata vanemates käsikirjades. Seepärast  jättis Erasmus selle lisanduse oma kreekakeelsest Uuest Testamendist välja.

Polügloti toimetajatele oli vastumeelt jätta välja tekst, mis oli traditsioonilises Vulgatas seisnud juba sajandeid. Seepärast nad jätsid selle võltsteksti ladina keeles alles ja panid selle ka kreeka keelde, et kaks veergu oleksid ühesugused.

Alus uutele piiblitõlgetele

Complutensian Polyglot’i väärtus ei seisne mitte ainult selles, et see sisaldab esimest täielikku Kreeka Kirjade väljaannet trükitud kujul – Septuagintat. Nii nagu Erasmuse kreekakeelsest Uuest Testamendist sai „õigeks tunnistatud tekst” (alus tõlkimiseks teistesse keeltesse), nii sai Complutensian Polyglot’i heebreakeelne versioon standardtekstiks Heebrea-aramea Kirjadele. * William Tyndale võttis aluseks selle polügloti heebreakeelse teksti, kui ta tõlkis Piiblit inglise keelde.

Complutensian Polyglot’i koostanud meeskonna töö aitas seega märkimisväärselt kaasa Pühakirja teadusliku uurimise edenemisele. Polüglott anti välja ajal, mil kogu Euroopas kasvav huvi Piibli vastu ajendas selle tõlkimist lihtrahva keelde. Polüglott oli üks lüli algatuste ahelas, mis aitasid kreekakeelset ja heebreakeelset teksti parandada ja säilitada. Kõik see on kooskõlas Jumala eesmärgiga – Jehoova ’puhtaks sulatatud kõne’, meie Jumala sõna, peab püsima igavesti (Laul 18:31; Jesaja 40:8; 1. Peetruse 1:25).

[Allmärkused]

[Pilt lk 29]

Kardinal Ximenes de Cisneros

[Allikaviide]

Biblioteca Histórica. Universidad Complutense de Madrid

[Pilt lk 30]

Antonio de Nebrija

[Allikaviide]

Biblioteca Histórica. Universidad Complutense de Madrid

[Pildi allikaviide lk 28]

Biblioteca Histórica. Universidad Complutense de Madrid