Noored, kas te rajate alust tulevikuks?

„Mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ... need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust!” (JEREMIJA 29:11)

1., 2. Millistest eri vaatepunktidest võidakse noorusaastaid näha?

ENAMIK täiskasvanuid peab noorust imeliseks ajaks. Neil on meeles, kui energilised ja entusiastlikud nad noorena olid. Nad meenutavad heldimusega aega, mil neil oli tunduvalt vähem kohustusi, mil elu oli lõbus ning kõik võimalused olid nende ees avatud.

² Noored ise näevad oma olukorda ilmselt teisest küljest. Kui sa oled noor, võib sul olla probleeme seoses nooruses toimuvate emotsionaalsete ja füüsiliste muutustega. Koolis võid sa tunda tugevat eakaaslaste survet. Sul tuleb võib-olla otsusekindlalt pingutada, et vastu seista uimastite ja alkoholi kuritarvitamisele ning mitte langeda ebamoraalsusse. Paljudel on probleeme ka oma erapooletu seisukoha või muude usuliste küsimuste tõttu. Tõepoolest, noorus võib osutuda keeruliseks ajaks. Siiski on see võimaluste aeg. Küsimus seisneb selles: kuidas sa kasutad oma võimalusi?

Tunne noorusajast rõõmu

3. Millise nõuande ja ka hoiatuse andis Saalomon noortele?

³ Vanemad inimesed on kindlasti sulle öelnud, et noorusaeg ei kesta kaua, ja neil on õigus. Noorus jääb vaid mõne aastaga seljataha. Tunne sellest rõõmu, niikaua kui seda on! Niisugust nõu andis kuningas Saalomon. Ta kirjutas: „Rõõmutse, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi.” Ent Saalomon ka hoiatas noori: „Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust.” Lõpuks ta lisas: „Lapsepõli ja noorus on kaduvad [„tühi asi”, P 1945]!” (Koguja 11:9, 10.)

4., 5. Miks on noortel tark tulevikuks valmistuda? Too näide.

⁴ Kas sa mõistad, mida Saalomon silmas pidas? Mõtle näiteks noorele, kellele kingitakse midagi väga väärtuslikku – võib-olla saab ta suure päranduse. Mis ta sellega peale hakkab? Ta võib selle enda huvides viimseni ära raisata, nagu tegi kadunud poeg Jeesuse tähendamissõnas (Luuka 15:11–23). Ent mis saab siis, kui raha on otsas? Kindlasti ta kahetseb, et oli nii vastutustundetu. Teisest küljest aga oletagem, et ta kasutab seda kingitust tulevikuks valmistumiseks ja investeerib suurema osa sellest targalt. Kui ta lõpuks oma investeeringust kasu saab, siis mis sa arvad, kas ta kahetseb seda, et ta ei kulutanud nooruses kogu raha mõnusale meelelahutusele? Kindlasti ei kahetse!

⁵ Pea oma noorusaastaid Jumala kingituseks, sest seda nad ka on. Kuidas sa neid kasutad? Sa võid raisata kogu oma energia ja entusiasmi enese himude rahuldamiseks, pidevalt lihtsalt meelt lahutades ja üldse mitte tulevikule mõeldes. Kui sa seda teed, siis sinu „lapsepõli ja noorus” on tõepoolest „tühi asi”. Palju parem oleks kasutada oma noorust tulevikuks valmistumiseks.

6. a) Millise nõuande annab Saalomon noortele? b) Mida tahab Jehoova noorte heaks teha ja kuidas võib see noore inimese jaoks reaalsuseks saada?

 ⁶ Saalomon andis põhimõtte, mis võib aidata sul noorusaastaid parimal viisil kasutada. Ta ütles: „Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil” (Koguja 12:1). See ongi edu võti – kuula Jehoovat ja toimi tema tahtega kooskõlas. Jehoova ütles iisraellastele, mida ta tahtis nende heaks teha: „Mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ... need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust!” (Jeremija 29:11). Jehoova tahab anda sullegi „tulevikku ja lootust”. Kui sinu teod, mõtted ja otsused on Jumalaga seotud, siis saab see tulevik ja lootus reaalsuseks (Ilmutuse 7:16, 17; 21:3, 4).

„Tulge Jumala ligi”

7., 8. Kuidas võib noor Jumalaga lähedasemaks saada?

⁷ Jakoobus innustas meid Jehoovale mõtlema, öeldes: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Jehoova on Looja, taevane Suverään, kes on väärt seda, et kõik teda kummardaksid ja kiidaksid (Ilmutuse 4:11). Kui me temale ligineme, tuleb tema meile lähemale. Kas ei puuduta selline armastus ja huvi sinu südant? (Matteuse 22:37.)

⁸ Me saame Jehoovale ligineda paljudel viisidel. Apostel Paulus näiteks ütleb: „Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga” (Koloslastele 4:2). Ehk teisisõnu, harju palvetama. Ära rahuldu vaid sellega, et ütled „aamen” pärast seda, kui su isa või keegi kaaskristlane koguduses on sind palves esindanud. Kas sa oled kunagi valanud oma südame Jehoova ette ja rääkinud talle oma mõtetest, kartustest ja probleemidest? Kas sa oled talle rääkinud asjadest, millest on piinlik kõneleda teise inimesega? Siirad ja südamlikud palved annavad meelerahu (Filiplastele 4:6, 7). Need aitavad meil Jehoovaga lähedasemaks saada ja tunda, et ta tuleb meile lähemale.

9. Kuidas saab noor Jehoovat kuulata?

⁹ Veel üks viis Jehoovaga lähedasemaks saamiseks ilmneb järgmistes inspireeritud sõnades: „Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!” (Õpetussõnad 19:20). Tõepoolest, kui sa kuulad Jehoovat ja allud temale, siis rajad sa alust tulevikuks. Kuidas sa aga saad näidata, et kuulad Jehoovat? Näiteks nii, et käid korrapäraselt kristlikel koosolekutel ja kuulad programmi. Samuti sa ’austad oma isa ja ema’, kui oled kohal perekondlikul piibliuurimisel (Efeslastele 6:1, 2; Heebrealastele 10:24, 25). See on kiiduväärt. Kas sa aga ’ostad aega’, et valmistuda koosolekuteks, lugeda korrapäraselt Piiblit ja uurida? Kas sa püüad loetut ellu rakendada, et olla Jumala silmis tark? (Efeslastele 5:15–17, UT 1989; Laul 1:1–3.) Kui sa seda teed, saad sa Jehoovaga lähedasemaks.

10., 11. Millised head tulemused on sellel, kui noored kuulavad Jehoovat?

¹⁰ Õpetussõnade raamatu avasõnades selgitab inspireeritud kirjutaja selle raamatu eesmärki. Ta ütleb, et see raamat on „tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks, et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks, et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet” (Õpetussõnad 1:1–4). Järelikult, kui sa loed ja rakendad ellu Õpetussõnade raamatu mõtteid – ja ka kogu ülejäänud Piiblit –, siis püüad sa olla õiglane ja elada õigesti ning Jehoova tuleb rõõmuga su ligi (Laul 15:1–5). Mida rohkem sa arendad vahetegemisvõimet, kogud teadmisi ja õpid mõtisklema, seda paremaid otsuseid sa langetad.

¹¹ Kas on liiga palju oodatud, et noor inimene nii targalt käituks? Ei ole, sest  paljud noored kristlased käituvad sel viisil. Nad saavutavad teiste lugupidamise ning ’nende noorust ei põlata’ (1. Timoteosele 4:12). Nende vanemad on õigustatult uhked ja ka Jehoova rõõmustab selliste noorte üle (Õpetussõnad 27:11). Nad on küll noored, kuid nad võivad olla kindlad, et nendegi kohta käivad inspireeritud sõnad: „Hoia, mis laitmatu, ja vaata sellele, mis on õige, sest rahunõudjal mehel on tulevik!” (Laul 37:37).

Tee häid valikuid

12. Mis on üks tähtis valik, mida noor peab tegema, ning miks on sel valikul pikaajaline järelmõju?

¹² Noorus on aeg, mil tehakse valikuid, kusjuures mõningatel neist on kauakestev järelmõju. Mõned valikud, mida sa teed praegu, mõjutavad sind ka aastate pärast. Tarkade valikute tulemuseks on õnnelik ja edukas elu. Rumalad valikud võivad kogu elu ära rikkuda. Mõtle, kuidas see osutub tõeks kahe valiku puhul, mis sul tuleb langetada. Esimene valik: kellega sa seltsid? Miks see on oluline? Inspireeritud õpetussõna ütleb: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Ehk teisisõnu, lõpuks me muutume nende sarnaseks, kellega seltsime – kas targaks või rumalaks. Kumb eelistad olla sina?

13., 14. a) Mis kuulub seltsimise alla lisaks otsesele suhtlemisele inimesega? b) Millist viga tuleks noortel vältida?

¹³ Kui rääkida seltskonnast, siis ilmselt seostub see kohe teiste seltsis aja veetmisega. Seltsimine on aga midagi enamat kui otsene kokkupuude inimestega. Kui vaatad televiisorit, kuulad muusikat, loed raamatut, lähed kinno või kasutad Internetti, siis see kõik on seltsimine. Kui niisugune seltsing tekitab sinus huvi vägivalla ja ebamoraalsuse vastu või ergutab uimasteid kasutama, end purju jooma või midagi muud Piibli põhimõtete vastast tegema, siis seltsid sa „meeletuga”, kes eirab Jehoova olemasolu (Laul 14:1, P 1997).

¹⁴ Võib-olla sa arvad, et kuna käid kristlikel koosolekutel ja oled koguduses innukas, siis oled sa piisavalt tugev ja võid vaadata  vägivaldset filmi või kuulata meeldiva meloodiaga, kuid sobimatu tekstiga laule. Sa võid tunda, et midagi halba ei saa juhtuda, kui vaatad korraks Internetist pornograafilist veebisaiti. Apostel Pauluse sõnadest on näha, et nii mõeldes sa eksid! Ta sõnab: „Halb seltskond rikub head kombed!” (1. Korintlastele 15:33, P 1997). Kahjuks on paljud lootustäratavad noored kristlased rikkunud oma head harjumused halva seltskonnaga. Väldi siis otsusekindlalt sellist seltskonda. Nii tehes järgid sa Pauluse nõuannet: „Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2).

15. Milline teine valik on noorte ees, ja millist survet neile mõnikord selles suhtes avaldatakse?

¹⁵ Sinu ees on ka teine valik. Tuleb aeg, mil sa pead otsustama, mida teha pärast kooli lõppu. Kui sinu maal on tööpuudus, siis võib-olla tunned survet haarata kiiresti parim ettejuhtuv töökoht. Kui sa elad aga jõukas riigis, võib valikuid olla palju, kusjuures mõni neist võib-olla väga katselepanev. Su õpetajad ja vanemad võivad sinu parimaid huve silmas pidades innustada sind karjääri tegema, et sa oleksid materiaalselt kindlustatud või lausa rikas. Sellise karjääri tegemiseks hariduse omandamine võib aga oluliselt piirata aega, mida sa saaksid kasutada Jehoova teenimiseks.

16., 17. Selgita, kuidas võib noor inimene töökohta valides saavutada Piibli abil tasakaalu.

¹⁶ Pea meeles, et enne otsuse langetamist oleks hea otsida nõu Piiblist. Piibel innustab enda ülalpidamiseks tööd tegema, näidates, et see on meie kohus (2. Tessalooniklastele 3:10–12). Ent töökohavalikuga on seotud ka teisi asju. Me innustame sind lugema järgmisi piiblitekste ja mõtlema sellele, kuidas need võivad aidata noorel inimesel tasakaalukalt ametit valida: Õpetussõnad 30:8, 9; Koguja 7:11, 12; Matteuse 6:33; 1. Korintlastele 7:31; 1. Timoteosele 6:9, 10. Kui oled need salmid läbi lugenud, siis kas näed Jehoova suhtumist sellesse küsimusse?

¹⁷ Ilmalik töö ei tohiks kunagi muutuda Jehoova teenimisest tähtsamaks. Kui sa suudad leida keskharidusega rahuldava töökoha, siis on hästi. Kui sa aga vajad pärast keskkooli mingit lisaharidust, siis võiksid kõigepealt oma vanematega aru pidada. Ära kunagi kaota silmist seda, „mis on peaasi” – vaimseid asju (Filiplastele 1:9, 10). Ära tee sellist viga, nagu tegi Jeremija kirjutaja Baaruk. Ta kaotas hindamise oma erilise teenistuseesõiguse vastu ja hakkas ’nõudma enesele suuri asju’ (Jeremija 45:5). Ta unustas mõneks ajaks, et mitte ükski selle maailma ’suur asi’ ei tee teda Jehoovaga lähedasemaks ega aita tal Jeruusalemma hävingut üle elada. Meiegi võime tänapäeval seista samasuguste valikute ees.

Hinda vaimseid asju

18., 19. a) Mille all enamik sinu ümbruskonna inimesi kannatab ja mida sa peaksid nende suhtes tundma? b) Miks paljud ei tunne vaimset nälga?

¹⁸ Kas sa oled näinud meedias fotosid näljahädas vaevlevatest lastest? Kui oled, siis kindlasti on sul neist kahju olnud. Kas sul on samasugused tunded oma naabruskonnas elavate inimeste suhtes? Miks sul peaks neist kahju olema? Sest enamik neist nälgib samuti. Neil on sedalaadi nälg, mida ennustas Aamos: „„Päevad tulevad,” ütleb Issand Jehoova, „millal ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Jehoova sõnade kuulmise järele!” ” (Aamos 8:11).

 ¹⁹ Tõsi küll, suurem osa neist, kes on vaimses näljas, ei ole „teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Paljud ei tunne vaimset nälga. Mõned võivad isegi arvata, et nad toituvad väga hästi. Kui nad seda tunnevad, siis seetõttu, et toituvad väärtusetust „maailma tarkusest”, mille hulka kuuluvad materialism, teaduslik spekulatsioon, eriarvamused moraali kohta ja muu seesugune. Mõned arvavad, et moodne „tarkus” muudab Piibli iganenud raamatuks. Ent „maailm ... ei õppinud tundma Jumalat tarkuse kaudu”. Selle maailma tarkus ei aita sul Jumalaga lähedasemaks saada. See on vaid „jõledus Jumala ees”. (1. Korintlastele 1:20, 21; 3:19.)

20. Miks pole mõistlik soovida jäljendada inimesi, kes ei teeni Jehoovat?

²⁰ Kui sa vaatad pilte nälgivatest lastest, siis kas tahaksid olla nende olukorras? Muidugi mitte! Ometi käituvad mõned kristlike perede noored sel viisil, mis näitab, et nad tahavad olla vaimselt näljaste inimeste sarnased. Ilmselt mõtlevad mõned neist, et maailma noortel on mõnus elu ja nad võivad kõike nautida. Nad unustavad, et need noored ei tunne Jehoovat (Efeslastele 4:17, 18). Nad unustavad ka, kui halvasti mõjub vaimne nälgimine. Tagajärjeks võib olla näiteks soovimatu rasedus teismeeas ning uimastite kuritarvitamise, ebamoraalsuse, suitsetamise ja purjutamisega kaasnevad füüsilised ja emotsionaalsed hädad. Vaimne nälgimine põhjustab mässuvaimu, sisemist lootusetust ja elusihi puudumist.

21. Kuidas hoiduda omaks võtmast ilmalike inimeste valesid hoiakuid?

²¹ Kui sa oled koolis inimeste keskel, kes pole Jehoova tunnistajad, siis ära lase nende hoiakul end mõjutada (2. Korintlastele 4:18). Mõned räägivad vaimsetest asjadest põlglikult. Meedia edastab kavalalt propagandat, andes mõista, et on normaalne käituda ebamoraalselt, juua end purju või kasutada roppe sõnu. Seisa vastu sellele mõjule. Seltsi korrapäraselt inimestega, kes ’omavad usku ja head südametunnistust’. Ole ikka ’innukas Issanda töös’. (1. Timoteosele 1:19; 1. Korintlastele 15:58.) Osale aktiivselt kõiges, mis toimub kuningriigisaalis ja käi innukalt põlluteenistuses. Kooliaastate jooksul proovi aeg-ajalt olla abipioneer. Kui sa sel viisil oma vaimsust tugevdad, ei kaota sa tasakaalu (2. Timoteosele 4:5).

22., 23. a) Miks teeb noor kristlane tihti otsuseid, mida teised ei mõista? b) Mida julgustatakse noori tegema?

 ²² Vaimne nägemisvõime paneb sind tegema otsuseid, mida teised ei mõista. Näiteks oli üks kristlik noormees andekas muusik ja igas aines hea õpilane. Pärast kooli lõpetamist hakkas ta koos isaga elatise teenimiseks aknaid pesema ja asus ametisse, mille ta oli valinud – nimelt oli ta otsustanud hakata täisajaliseks evangeeliumikuulutajaks ehk pioneeriks. Tema õpetajad ei mõistnud selle otsuse taga olevaid põhjusi, ent kui sa oled tulnud Jehoova ligi, siis sina kindlasti mõistad.

²³ Kui sa kaalud, kuidas kasutada oma väärtuslikku noorusenergiat, ’kogu enesele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu’ (1. Timoteosele 6:19). Tee otsus ’mõelda Loojale’ oma nooruspäevil ja kogu ülejäänud elu jooksul. See on ainus viis, kuidas rajada alust edukaks tulevikuks – tulevikuks, mis ei lõpe iialgi.

Millisele järeldusele sa jõudsid?

• Missugune inspireeritud nõuanne aitab noortel tulevikku planeerida?

• Kuidas saab noor ’tulla Jumala ligi’?

• Millised noore inimese otsused mõjutavad kogu tema tulevikku?

[Küsimused]

[Pildid lk 15]

Kas sa kulutad kogu oma noorusenergia ja entusiasmi isiklike huvidega tegelemiseks?

[Pilt lk 16, 17]

Targad noored kristlased hoiavad oma vaimse nägemise selge