Ole julge nagu Jeremija

„Looda Jehoovale; ole julge ja su süda olgu kindel. Jah, looda Jehoovale.” (LAUL 27:14, UM)

1. Millisest suurepärasest õnnistusest tunnevad Jehoova tunnistajad rõõmu?

JEHOOVA TUNNISTAJAD elavad vaimses paradiisis (Jesaja 11:6–9). Selles äärmiselt murederohkes maailmas on nad ainulaadses vaimses keskkonnas oma kaaskristlastega, kel on rahu Jehoova Jumalaga ja üksteisega (Laul 29:11; Jesaja 54:13). Nende vaimne paradiis aina laieneb. Seda aitavad laiendada kõik, „kes südamest teevad, mida Jumal tahab” (Efeslastele 6:6). Kuidas nad seda laiendavad? Nad elavad Piibli põhimõtete järgi ja õpetavad teisi sedasama tegema, kutsudes neid nõnda osa saama vaimse paradiisi rikkalikest õnnistustest (Matteuse 28:19, 20; Johannese 15:8).

2., 3. Mida tõelised kristlased kogevad?

² See, et elame vaimses paradiisis, ei tähenda aga, et meil poleks katsumusi. Me oleme ikka veel ebatäiuslikud ning kogeme haigustest, kõrgest east ja surmast tulenevaid hädasid. Me oleme tunnistajateks ka sellele, kuidas täituvad „viimsete päevade” kohta käivad ennustused (2. Timoteosele 3:1). Sõjad, kuritegevus, haigused, toidupuudus ja muud tõsised hädad mõjutavad kogu inimkonda, sealhulgas ka Jehoova tunnistajaid (Markuse 13:3–10; Luuka 21:10, 11).

³ Lisaks kõigele sellele me teame vägagi hästi, et väljaspool meie sooja vaimset paradiisi puhuvad külmad vastupanutuuled. Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Et te ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm! Pidage meeles seda sõna, mis ma teile olen öelnud: ei ole ori suurem oma isandast! On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga” (Johannese 15:18–21). Tänapäeval pole olukord teistsugune. Enamik inimesi ei mõista ega hinda meie usulist tegevust. Mõned kritiseerivad ja pilkavad või isegi – nagu Jeesus hoiatas – vihkavad meid (Matteuse 10:22). Meedias edastatakse meie kohta tihti väärinformatsiooni ja pahatahtlikku propagandat (Laul 109:1–3). Tõepoolest, meil kõigil tuleb ette katselepanevaid olukordi ja mõned meist võivad tasapisi julguse kaotada. Kuidas vastu pidada?

4. Kellelt me abi otsime?

⁴ Jehoova aitab meid. Laulukirjutaja kirjutas inspiratsiooni all: „Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (Laul 34:20; 1. Korintlastele 10:13). Paljud meist võivad kinnitada, et kui loota täielikult Jehoovale, annab ta jõudu iga raskusega toimetulemiseks. Armastus Jumala vastu ja eesootav rõõm aitavad meil julgusekaotusest ja kartustest üle saada (Heebrealastele 12:2). Järelikult on võimalik raskustest hoolimata kindlaks jääda.

Jeremijale andis jõudu Jumala sõna

5., 6. a) Millised vastupidavad jumalateenijad on meile eeskujuks? b) Kuidas Jeremija reageeris, kui ta prohvetiteenistusse kutsuti?

⁵ Kogu ajaloo vältel on ustavad Jehoova teenijad leidnud raskustele vaatamata põhjust rõõmustamiseks. Osad neist on elanud  kohtumõistmisperioodidel, mil Jehoova on valanud välja oma viha ustavusetute peale. Sellised ustavad jumalakummardajad olid näiteks Jeremija ja mõned tema kaasaegsed ning samuti esimese sajandi kristlased. Nende ajalooliste eeskujude teod on Piiblisse kirja pandud meie julgustamiseks. Nende elu uurides võime palju õppida. (Roomlastele 15:4.) Võtkem näiteks Jeremija.

⁶ Noores eas kutsuti ta Juudasse prohvetina teenima. See polnud kerge ülesanne. Paljud inimesed kummardasid ebajumalaid. Ehkki Joosija, kes oli kuningas sel ajal, kui Jeremija alustas oma teenistust, oli ustav, olid kõik järgmised kuningad ustavusetud. Suurem osa neist, kes pidid inimesi õpetama – prohvetid ja preestrid –, ei toetanud tõde. (Jeremija 1:1, 2; 6:13; 23:11.) Mida Jeremija tundis, kui Jehoova teda prohvetiteenistusse kutsus? Ta kartis! (Jeremija 1:8, 17.) Jeremija meenutas oma esimest reaktsiooni: „Mina ütlesin: „Oh Issand Jehoova! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!” ” (Jeremija 1:6).

7. Kuidas inimesed Jeremija kuulutustööle reageerisid ja millised tunded teda valdasid?

⁷ Jeremija territooriumil elavad inimesed ei tahtnud enamjaolt tema sõnumit kuulata ning sageli kohtas ta tugevat vastupanu. Kord lõi teda preester Pashur, kes lasi ta jalapakku panna. Jeremija kirjutas, kuidas ta end sel ajal tundis: „Ma mõtlesin: ma ei taha enam mõelda tema [Jehoova] peale ega rääkida tema nimel.” Võib-olla oled sinagi mõnikord sama tundnud ja tahtnud alla anda. Pane tähele, mis aitas Jeremijal kindlaks jääda. Ta ütles: „[Jumala sõna] oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse! Ma nägin vaeva, et seda taluda, aga ma ei suutnud!” (Jeremija 20:9). Kas Jumala sõnad avaldavad sulle samasugust mõju?

Jeremija kaaslased

8., 9. a) Kuidas ilmnes prohvet Uurija nõrkus ja mis oli selle tagajärg? b) Miks Baaruk masendus ja kuidas teda aidati?

⁸ Jeremija ei olnud oma prohvetiteenistuses üksinda. Tal oli kaaslasi ning ilmselt sai ta sellest julgust. Tõsi küll, need kaaslased ei tegutsenud alati mõistlikult. Näiteks prohvet Uurija edastas innukalt hoiatussõnumeid Jeruusalemmale ja Juudale „kõigiti sarnaselt Jeremija sõnadele”. Kui aga kuningas Joojakim andis käsu Uurija hukkamiseks, põgenes see prohvet hirmunult Egiptusse. See ei päästnud teda. Kuninga mehed läksid talle järele, võtsid ta kinni ja tõid tagasi Jeruusalemma, kus ta tapeti. Kuidas see võis küll Jeremijat vapustada! (Jeremija 26:20–23.)

⁹ Teine Jeremija kaaslane oli tema sekretär Baaruk. Baaruk oli Jeremijale tubli  abiline, kuid kord kaotas ka tema vaimse nägemisvõime. Ta hakkas kaeblema: „Häda mulle! Sest Jehoova lisab mu valule piina! Ma olen väsinud ohkamisest, aga ma ei leia hingamist!” Baaruk masendus ja hakkas kaotama hindamist vaimsete asjade vastu. Ent Jehoova andis talle lahkelt tarka nõu ja mees parandas end. Talle kinnitati, et ta elab üle Jeruusalemma hävingu (Jeremija 45:1–5). Jeremija sai kindlasti palju julgust, kui Baaruk taas vaimse tasakaalu saavutas.

Jehoova toetas oma prohvetit

10. Kuidas lubas Jehoova Jeremijat toetada?

¹⁰ Kõige tähtsam on see, et Jehoova ei hüljanud Jeremijat. Ta mõistis oma prohveti tundeid ning andis talle vajaminevat jõudu ja tuge. Kui näiteks Jeremija teenistust alustades kahtles oma kõlblikkuses, sõnas Jehoova talle: „Ära karda neid, sest mina olen sinuga ja päästan sind, ütleb Jehoova!” Pärast seda, kui Jehoova oli prohvetile tema ülesannet lähemalt selgitanud, lisas ta: „Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!” (Jeremija 1:8, 19.) Väga lohutav lubadus! Ja Jehoova pidas oma sõna.

11. Kust me teame, et Jehoova täitis oma lubaduse Jeremijat toetada?

¹¹ Kui Jeremija oli pandud jalapakku ja teda avalikult mõnitati, ütles ta kindla lootusega: „Jehoova on minuga, nagu võimas kangelane; seepärast komistavad mu jälitajad ega suuda midagi! Nad jäävad suurde häbisse” (Jeremija 20:11). Aastaid hiljem, kui Jeremijat taheti tappa, oli Jehoova ikka temaga. Nii nagu Baaruk, pääses Jeremija  Jeruusalemma hävingust vaba mehena, samas kui tema tagakiusajad ja hoiatuste eirajad surid või viidi Babüloni.

12. Mida me peaksime meeles pidama, hoolimata sellest, et julguse kaotamiseks on põhjusi?

¹² Paljud Jehoova tunnistajad kogevad tänapäeval Jeremija sarnaselt viletsust. Nagu varem mainitud, põhjustab mõningaid probleeme meie endi ebatäiuslikkus, teised tulenevad praeguse maailma korratusest või inimestest, kes meie tööle vastupanu avaldavad. Sellised hädad võivad muserdada. Võime nagu Jeremijagi hakata mõtlema, kas suudame edasi teenida. Tõepoolest, aeg-ajalt võib julgus kaduda. Julgusekaotus paneb proovile meie armastuse Jehoova vastu. Olgem siis kindlameelsed ja ärgem laskem sellel end Jehoova teenimisest eemale viia, nagu juhtus Uurijaga. Jäljendagem hoopis Jeremijat ja olgem kindlad Jehoova toetuses.

Kuidas julgusekaotusega võidelda?

13. Kuidas me saame Jeremija ja Taaveti eeskuju järgida?

¹³ Jeremija suhtles Jehoova Jumalaga korrapäraselt. Ta rääkis talle oma sügavaimatest tunnetest ja anus jõudu. Me peaksime temast eeskuju võtma. Taavet, kes lootis samale jõu Allikale, kirjutas: „Jehoova, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! Kuule mu appihüüdu, mu kuningas ja mu Jumal, sest sind ma palun!” (Laul 5:2, 3). Inspireeritud ülestähendus Taaveti elu kohta näitab, et Jehoova vastas tema abipalvetele ikka ja jälle (Laul 18:2, 3; 21:2–6). Kui ka meie tunneme tugevat survet või kui probleemid paistavad ületamatud, siis on väga lohutav palves Jehoova poole pöörduda ja talle oma süda avada (Filiplastele 4:6, 7; 1. Tessalooniklastele 5:16–18). Jehoova ei keeldu meid kuulamast. Ta kinnitab meile, et ’ta peab hoolt meie eest’ (1. Peetruse 5:6, 7). Kas poleks aga mõistlik, et kui me Jehoova poole palvetame, siis me kuulame ka seda, mida tema meile ütleb?

14. Millist mõju avaldasid Jehoova sõnad Jeremijale?

¹⁴ Kuidas Jehoova meiega räägib? Mõelgem taas Jeremijale. Kuna Jeremija oli prohvet, siis Jehoova suhtles temaga otse. Jeremija kirjeldas, millist mõju Jumala sõnad talle avaldasid: „Kui leidus su sõnu siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, et mulle on pandud sinu nimi, Jehoova, vägede Jumal!” (Jeremija 15:16). Jeremija tundis rõõmu sellest, et ta võis kanda Jehoova nime, ning Tema sõnad olid talle kallid. Jeremija oli seega apostel Pauluse sarnaselt innukas kuulutama sõnumit, mis talle oli usaldatud (Roomlastele 1:15, 16).

15. Kuidas me saame Jehoova sõnad südamesse võtta ja milliste asjaolude tõttu me oleme kindlalt otsustanud mitte vaikida?

¹⁵ Tänapäeval Jehoova ei suhtle ühegi inimesega otseselt. Ent meil on olemas Jumala sõnad Piibli lehekülgedel. Järelikult, kui me suhtume tõsiselt Piibli uurimisse ja mõtiskleme sügavalt õpitu üle, saavad Jumala sõnad meilegi „lustiks ja südamerõõmuks”. Ja me võime tunda ülimat rõõmu Jehoova nime kandmisest, kui läheme tema sõnu teistele jagama. Ärgem kunagi unustagem tõsiasja, et tänapäeval ei kuuluta ükski teine inimgrupp maailmas Jehoova nime. Ainult Jehoova tunnistajad räägivad head sõnumit Jumala rajatud Kuningriigist ja õpetavad alandlikele, kuidas saada Jeesus Kristuse jüngriks (Matteuse 28:19, 20). Me oleme tõesti rõõmsad selle üle. Kuidas me saamegi vaikida, kui mõtleme kõigele sellele, mida Jehoova on meile armastavalt usaldanud!

 Valigem oma seltskonda

16., 17. Mida ütles Jeremija seltsimise kohta ja kuidas me saame teda jäljendada?

¹⁶ Jeremija rääkis veel millestki, mis aitas tal julge olla. Ta ütles: „Ei ole ma istunud naerjate killas ega ole ma ilutsenud; sinu käe pärast ma olen istunud üksinda, sest sa oled mind täitnud oma sajatusega!” (Jeremija 15:17). Jeremija eelistas olla pigem üksi kui lasta end rikkuda halbadel kaaslastel. Meil tänapäeval on samasugune suhtumine. Me ei unusta kunagi apostel Pauluse hoiatust, et „halb seltskond rikub head kombed”. Kaduda võivad isegi need head kombed, mis meil on juba aastaid olnud. (1. Korintlastele 15:33, P 1997.)

¹⁷ Halva seltskonna kaudu rikub maailma vaim meie mõtteviisi (1. Korintlastele 2:12; Efeslastele 2:2; Jakoobuse 4:4). Seetõttu peaksime treenima oma tajuvõimet, et oskaksime kahjulikku seltskonda ära tunda ja sellest täielikult hoiduda (Heebrealastele 5:14). Kui Paulus elaks praegu maa peal, siis mida ta võiks sinu arvates öelda kristlasele, kes vaatab ebamoraalseid või vägivaldseid filme või vägivaldset sporti? Millist nõu annaks ta vennale, kes loob Interneti vahendusel sõprussuhteid täiesti võõraste inimestega? Mida ta arvaks kristlasest, kes mängib tundide kaupa videomänge või vaatab telerit, kuid kellel pole harjumust iseseisvalt uurida? (2. Korintlastele 6:14b; Efeslastele 5:3–5, 15, 16.)

Jää vaimsesse paradiisi

18. Mis aitab meil vaimselt tugevaks jääda?

¹⁸ Me peame oma vaimset paradiisi kalliks. Tänapäeva maailmas ei ole midagi ligilähedastki. Isegi uskmatud räägivad heakskiitvalt kristlastevahelisest armastusest, tähelepanust ja lahkusest (Efeslastele 4:31, 32). Siiski tuleb meil praegu rohkem kui kunagi varem võidelda julgusekaotusega. Hea seltskond, palve ja korralikud uurimisharjumused aitavad meil vaimselt tugevaks jääda. Need annavad meile jõudu seista vastu mis tahes katsumustele ja loota täielikult Jehoovale (2. Korintlastele 4:7, 8).

19., 20. a) Mis aitab meil vastu pidada? b) Kellele on suunatud järgmine artikkel ja kellele see veel kasuks tuleb?

¹⁹ Me ei tohiks kunagi lasta end heidutada ja oma usku nõrgestada nendel, kes vihkavad Piibli sõnumit. Meie vastu võitlejad võitlevad tegelikult Jumala vastu, nagu võis öelda ka Jeremija vaenlaste kohta, kes teda taga kiusasid. Vastased ei saa meie üle võimust. Jehoova, kes on neist võrreldamatult tugevam, kinnitab meile: „Looda Jehoovale; ole julge ja su süda olgu kindel. Jah, looda Jehoovale” (Laul 27:14, UM). Kui me sügaval oma südames loodame Jehoovale, siis ei loobu me õigeid tegusid tegemast. Olgem kindlad, et nii nagu Jeremija ja Baaruk, saame ka meie lõigata, kui me ei väsi (Galaatlastele 6:9).

²⁰ Julgusekaotusega võitlemine on paljudele kristlastele pidev lahing. Erilisi katsumusi on noortel, ent neil on ka suurepäraseid võimalusi. Järgmine artikkel ongi suunatud otseselt meie noortele. Kindlasti on see kasulik ka lapsevanematele ja kõigile teistele Jumalale pühendunud täiskasvanutele, kes võivad aidata koguduse noori oma sõnade, eeskuju ja otsese toetusega.

Kuidas sa vastaksid?

• Miks me võime eeldada, et tuleb olukordi, kus julgus võib kaduda, ja kellelt me peaksime abi otsima?

• Kuidas sai Jeremija julgusekaotusest üle, ehkki tal oli täita raske ülesanne?

• Mis on meile isegi raskes olukorras „lustiks ja südamerõõmuks”?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Jeremija arvas, et ta on prohvetiteenistuseks liiga noor ja kogenematu

[Pilt lk 10]

Isegi tagakiusamise ajal teadis Jeremija, et Jehoova on temaga „nagu võimas kangelane”