Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Toetagem üksteist

Toetagem üksteist

Toetagem üksteist

„Nad on olnud mulle troostiks [„kosutavaks toeks”, UM].” (KOLOSLASTELE 4:11)

1., 2. Miks Pauluse sõbrad ohust hoolimata teda vanglas külastasid?

OLUKORD, kui keegi su sõpradest on vangis võib osutuda sulle ohtlikuks, ja seda isegi sel juhul, kui ta on vangistatud ebaõiglaselt. Vanglaametnikud võivad sind kahtlustava pilguga vaadata ja igat su liigutust jälgida, olemaks kindlad, et sa ei pane toime mingit kuritegu. On vaja julgust, et oma sõbraga pidevalt suhelda ja teda vanglas külastada.

2 Ometi just seda tegid mõned apostel Pauluse sõbrad umbes 1900 aastat tagasi. Nad ei kõhelnud Paulust tema vangisoleku ajal külastada, talle vajalikku lohutust ja julgustust pakkuda ning teda vaimselt kinnitada. Kes olid need lojaalsed sõbrad? Mida me võime õppida nende julgusest, lojaalsusest ja sõprusest? (Õpetussõnad 17:17.)

„Kosutav tugi”

3., 4. a) Kes olid Pauluse viis sõpra ja mida Paulus nende kohta ütles? b) Mida „kosutav tugi” tähendab?

3 Mingem ajas tagasi umbes aastasse 60 m.a.j. Apostel Paulus on Roomas vangis valesüüdistuse alusel, mille kohaselt ta olevat rahvast mässule õhutanud (Apostlite teod 24:5; 25:11, 12). Paulus tõstab esile viit kristlast, kes teda toetasid: Tühhikos – Pauluse saadik Aasia provintsist ja „kaassulane Issandas”; Oneesimos – „ustav ja armas vend” Kolossast; Aristarhos – makedoonlane Tessaloonikast, kes oli kord Pauluse „vangiseltsiline”; Markus – Pauluse misjonikaaslase Barnabase tädipoeg, kes kirjutas oma nime kandva evangeeliumi; ja Justus – üks apostli kaastöölistest „Jumala riigi alal”. Paulus ütleb nende viie kohta: „Nad on olnud mulle troostiks [„kosutavaks toeks”, UM].” (Koloslastele 4:7–11.)

4 Paulus kasutas väga jõulist väljendit abi kohta, mis ta oma lojaalsetelt sõpradelt sai. Selle kreekakeelse sõna (pa·re·go·riʹa) tõlkevaste on Uue Maailma Tõlkes „kosutav tugi” ja see on ainus koht Piiblis, kus see esineb. Sel sõnal on palju tähendusi ja eriti sageli kasutati seda meditsiinilises kontekstis. * Seda võib tõlkida ka vastetega „lohutus”, „kergendus” või „leevendus”. Paulus vajas sellist kosutust ja need viis meest andsid talle seda.

Miks vajas Paulus „kosutavat tuge”?

5. Mida Paulus vajas, hoolimata sellest, et ta oli apostel, ning mida me kõik aeg-ajalt vajame?

5 Mõnele võib tunduda üllatav, et Paulust, apostlit, oli vaja toetada. Ent see oli vajalik. On tõsi, et Paulusel oli tugev usk ning et ta oli kogenud füüsilist väärkohtlemist, ’saanud rohkesti hoope’, ’olnud sagedasti surmahädas’ ja vaevelnud muu pärast (2. Korintlastele 11:23–27). Siiski oli ta inimene ning kõik inimesed vajavad aeg-ajalt lohutamist ja seda, et teised nende usku kinnitaksid. See käis isegi Jeesuse kohta. Viimasel ööl ilmus talle Ketsemani aias ingel ja „kinnitas teda” (Luuka 22:43).

6., 7. a) Kelles pidi Paulus Roomas pettuma ja kes teda julgustasid? b) Millist abi andsid Paulusele kristlikud vennad Roomas, olles talle nii „kosutavaks toeks”?

6 Kui Jeesus vajas kinnitamist, siis vajas seda ka Paulus. Kui Paulus vangina Rooma jõudis, ei võtnud tema oma rahvusest inimesed teda eriti soojalt vastu. Suurem osa juute ei tahtnud Kuningriigi sõnumit kuulata. Kui juutide peamehed olid Paulust tema kinnipidamiskohas külastanud, siis vastavalt Apostlite tegude raamatule läksid asjad edasi nõnda: „Ühed veendusid tema sõnus, teised aga ei uskunud mitte. Aga kui nad isekeskis ei olnud üksmeelsed, läksid nad ära” (Apostlite teod 28:17, 24, 25). Paulusele tegi kindlasti palju valu see, et nad ei suutnud hinnata Jehoova ärateenimata lahkust. Pauluse sügavad tunded selles ilmnesid kirjas, mis ta oli kirjutanud mõned aastad varem Rooma kogudusele: „Mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames. Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade [juutide] heaks, kes on mu sugulased liha poolest” (Roomlastele 9:2, 3). Siiski leidis ta Roomas lojaalseid ja tõelisi kaaslasi, kelle julgus ja armastus tema südamesse rahu tõid. Need olid tema tõelised vaimsed vennad.

7 Kuidas need viis venda Paulust toetasid? Nad ei vältinud teda vangiahelate tõttu. Nad olid hoopis valmis armastavalt Pauluse eest hoolitsema ja tegema asju, mida ta ei saanud oma vangistuse tõttu teha. Näiteks viisid nad Pauluse kirjad ja suusõnalised juhendid teistesse kogudustesse ning tõid talle julgustavaid teateid selle kohta, kuidas läheb vendadel Roomas ja mujal. Ilmselt tõid nad Paulusele ka vajalikke tarbeasju, näiteks talveriideid, kirjarulle ja kirjutusvahendeid. (Efeslastele 6:21, 22; 2. Timoteosele 4:11–13.) Kõik sellised teod kinnitasid ja julgustasid vangistatud apostlit, nii et ta omakorda võis olla „kosutavaks toeks” teistele, lausa tervetele kogudustele (Roomlastele 1:11, 12).

Kuidas olla „kosutavaks toeks”?

8. Mida me õpime sellest, et Paulus tunnistas alandlikult vajadust „kosutava toe” järele?

8 Mida me võime õppida sellest loost Pauluse ja tema viie kaaslase kohta? Keskendugem eriliselt ühele õppetunnile: on vaja julgust ja ennastohverdavat vaimu, et teisi hädas aidata. Lisaks on vaja alandlikkust tunnistamaks seda, et me ise võime abi vajada. Paulus mitte lihtsalt ei tunnistanud, et ta vajas abi, vaid võttis selle tänulikult vastu ning kiitis abiandjaid. Ta ei arvanud, et teistelt abi vastuvõtmine on märk nõrkusest või alandusest ning seda ei peaks arvama ka meie. Kui ütleksime, et me ei vaja kunagi teiste kosutust, siis tähendaks see, et peame end üliinimeseks. Jeesuse eeskujust ilmneb, et isegi täiuslik inimene anub mõnikord abi (Heebrealastele 5:7).

9., 10. Mis võib olla tulemus, kui inimene tunnistab vajadust abi järele, ning kuidas võib see mõjutada teisi perekonnas ja koguduses?

9 Häid tulemusi võib anda see, kui vastutavad vennad tunnistavad oma võimete piiratust ja seda, et nad vajavad teiste toetust (Jakoobuse 3:2). See tugevdab sidemeid nende vahel, kel on autoriteeti ja kes autoriteedile alluvad, ning edendab sooje ja lähedasi suhteid. Abi vastuvõtjate alandlikkus on näitlikuks õppetunniks teistele, kes on samasuguses olukorras. See näitab, et ka need, kes tegutsevad eestvedajatena, on tavalised inimesed ja ligipääsetavad (Koguja 7:20).

10 Näiteks lastel on kergem oma vanemate abi vastu võtta, kui nad teavad, et ka neil oli lapsena samalaadseid probleeme (Koloslastele 3:21). Lapse ja vanema vaheline suhtlemine võib sel viisil avatumaks muutuda. Pühakirjal põhinevaid lahendusi saab tõhusamalt jagada ja neid on kergem vastu võtta (Efeslastele 6:4). Ka koguduseliikmetel on lihtsam kogudusevanemate abi vastu võtta, kui nad teavad, et neilgi on probleeme, kartusi ja keerulisi olukordi (Roomlastele 12:3; 1. Peetruse 5:3). Jällegi võib tulemuseks olla avatum suhtlemine, saab jagada Pühakirjal põhinevaid nõuandeid ja tugevdada usku. Meil on vaja meeles hoida, et meie vennad ja õed vajavad praegu tuge rohkem kui kunagi varem (2. Timoteosele 3:1).

11. Miks vajavad tänapäeval nii paljud „kosutavat tuge”?

11 Hoolimata sellest, kus me elame, kes me oleme või kui vanad me oleme, tekib meil aeg-ajalt raskusi. See kuulub tänapäeva maailma juurde (Ilmutuse 12:12). Olukorrad, mis võivad meid füüsiliselt või emotsionaalselt rööpast välja viia, panevad meie usu proovile. Katselepanev olukord võib tekkida töökohal, koolis, perekonnas või ka koguduses. Pinge põhjuseks võib olla mingi tõsine haigus või kunagine trauma. Kui rahustav on küll see, kui abikaasa, kogudusevanem või sõber julgustab meid läbimõeldud sõnade ja abivalmis tegudega! See on otsekui palsam ärritatud nahale. Kui sa näed kedagi oma vendadest sellises olukorras, siis ole talle kosutavaks toeks. Või kui sind ennast surub maha mõni raske probleem, siis otsi vaimselt võimekate koguduseliikmete abi (Jakoobuse 5:14, 15).

Kuidas kogudus saab aidata?

12. Mida võib igaüks koguduses vendade tugevdamiseks teha?

12 Kõik koguduseliikmed, ka noored, saavad teha midagi teiste kinnitamiseks. Sinu korrapärasus koosolekutel ja kuulutustööl käimises tugevdab märkimisväärselt teiste usku (Heebrealastele 10:24, 25). Sinu püsivus pühas teenistuses tõendab su lojaalsust Jehoovale ja näitab, et sa oled hoolimata oma võimalikest probleemidest vaimselt ärkvel (Efeslastele 6:18). Selline püsivus võib teisi tugevdada (Jakoobuse 2:18).

13. Miks muutuvad mõned mittetegevaks ja mida saab nende aitamiseks teha?

13 Vahel võivad mõningad meist eluraskuste või mingite muude probleemide tõttu hakata vähem kuulutama või kuulutustegevuse hoopiski lõpetada (Markuse 4:18, 19). Ilmselt ei ole mittetegevaid kuulutajaid näha koguduse koosolekutel. Ometi võivad nad südames Jehoovat ikka veel armastada. Mida nende usu tugevdamiseks teha? Kogudusevanemad võivad lahkelt abi pakkuda neid külastades (Apostlite teod 20:35). Abi võidakse paluda ka koguduseliikmetelt. Sellised armastavad külastused võivad olla otsekui vajalikud ravimid, mis elustavad nõrkade usku.

14., 15. Millise nõuande andis Paulus teiste toetamise kohta? Too näide, kuidas seda nõuannet ühes koguduses ellu rakendati.

14 Piibel innustab meid ’rääkima lohutavalt masendunud hingedega, toetama nõrku’ (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Võib-olla tunnevad need „masendunud hinged”, et nende julgus on kadumas ja nad ei suuda ületada takistusi ilma abistava käeta. Kas sina võid ulatada abistava käe? Väljendit „toetage nõrku” on tõlgitud ka „hoidke kõvasti kinni” nõrkadest või „klammerduge” nende külge. Jehoova peab kalliks ja armastab kõiki oma lambaid. Ta ei pea kedagi neist väheväärtuslikuks ega soovi, et keegi neist usu kaotaks. Kas sina saad aidata kogudusel „hoida kõvasti kinni” vaimselt nõrkadest liikmetest, kuni nad on usus tugevamaks saanud? (Heebrealastele 2:1.)

15 Üks kogudusevanem külastas abielupaari, kes oli juba kuus aastat mittetegev olnud. See vanem kirjutab: „Terve koguduse armastav huvi avaldas nii võimsat mõju, et see ajendas neid karja juurde tagasi pöörduma.” Kuidas tundis end see mittetegev õde, keda koguduseliikmed külastasid? Hiljem ta ütles: „Meil aitas taas tegutsema hakata see, et vennad, kes meid külastasid, ja nendega kaasasolevad õed ei olnud kunagi meie suhtes hukkamõistvad ega kriitilised. Nad olid hoopis mõistvad ja julgustasid meid Pühakirja põhjal.”

16. Kes on alati valmis aitama neid, kes vajavad tuge?

16 Siiras kristlane tunneb rõõmu sellest, kui ta saab olla teistele kosutavaks toeks. Ja kui meie endi elu muutub, võime saada tuge oma vendadelt. Realistlikult võttes on aga võimalik, et hädaolukorras pole abi käepärast. Siiski on olemas üks jõu Allikas, kes on alati olemas ja valmis meid aitama – see on Jehoova Jumal (Laul 27:10).

Jehoova on peamine jõu Allikas

17., 18. Kuidas tugevdas Jehoova oma Poega Jeesus Kristust?

17 Postil naelutatuna rippudes hüüatas Jeesus: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” (Luuka 23:46). Seejärel ta suri. Vaid mõni tund varem oli ta arreteeritud, tema kõige lähedasemad sõbrad olid ta maha jätnud ja hirmunult põgenenud (Matteuse 26:56). Jeesusele oli jäänud vaid üks jõu Allikas – tema taevane Isa. Ta ei usaldanud Jehoovat asjata. Jeesuse lojaalsus oma Isa vastu sai tasutud Jehoova enda lojaalse toetusega (Laul 18:26; Heebrealastele 7:26).

18 Kogu Jeesuse maise elu jooksul toetas Jehoova oma Poega, et see võiks säilitada laitmatuse kuni oma viimase hingetõmbeni. Näiteks vahetult pärast seda, kui Jeesus oli ristitud, mis tähistas tema maise teenistuse algust, kuulis ta, kuidas Isa avaldas talle kiitust ja kinnitas oma armastust tema vastu. Kui Jeesus vajas abi, saatis Jehoova inglid teda tugevdama. Kui Jeesusel oli oma maise elu tõsiseim katsumus, võttis Jehoova kuulda tema palveid ja anumisi. Kindlasti oli see kõik Jeesusele kosutavaks toeks (Markuse 1:11, 13; Luuka 22:43).

19., 20. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova toetab meid hädaajal?

19 Jehoova tahab olla ka meie peamine tugevuse Allikas (2. Ajaraamat 16:9). See „suure võimu ja tugeva jõu” tõeline allikas võib meile vajalikul hetkel kosutavaks toeks olla (Jesaja 40:26). Sõjad, vaesus, haigused, surm või meie ebatäiuslikkus võivad meile tohutut survet avaldada. Kui eluraskused on nii rõhuvad otsekui „tugev vaenlane”, võib Jehoova olla meie jõud ja tugevus (Laul 18:18; 2. Moosese 15:2). Tal on meie jaoks võimas abivahend – püha vaim. Oma vaimu kaudu võib Jehoova anda „väsinule rammu”, nii et ta võib ’tõusta tiibadega üles nagu kotkas’ (Jesaja 40:29, 31).

20 Jumala vaim on universumi kõige võimsam jõud. Paulus sõnas: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” Tõepoolest, meie armastav taevane Isa võib anda meile „üliväga suurt väge”, et me suudaksime taluda kõiki raskusi senikaua, kuni ta teeb „kõik uueks” tõotatud paradiisis, mis on jõudnud nii lähedale. (Filiplastele 4:13; 2. Korintlastele 4:7; Ilmutuse 21:4, 5.)

[Allmärkus]

^ lõik 4 Piibliõpetlane Vine ütleb oma sõnaraamatus: „Selle sõna [pa·re·go·riʹa] tegusõnaline vorm viitab ravimile, mis leevendab ärritust.” („Vine’s Complete Expository Dictionary of Old and New Testament Words”.)

Kas sa mäletad?

• Kuidas osutusid Rooma vennad Paulusele kosutavaks toeks?

• Kuidas võime meie koguduses kosutavaks toeks olla?

• Kuidas on Jehoova meie peamine jõu Allikas?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Vennad olid Paulusele kosutavaks toeks sel viisil, et aitasid teda lojaalselt, julgustasid teda ja hoolitsesid tema isiklike vajaduste eest

[Pilt lk 21]

Kogudusevanemad näitavad karja tugevdamisel üles initsiatiivi