Jehoova hiilgav loomistöö

„Jõed plaksutagu käsi”

HEIDA pilk maakera kaardile ja sa näed, kuidas pea kõigil mandritel looklevad jooned. Need läbivad siueldes tasandikke, kõrbeid, rohumaid, orge, kanjoneid ja metsi. (Habakuk 3:9.) Need on jõed, meie planeedi elusooned. Neis vooluveekogudes avaldub maakera Looja Jehoova tarkus ja jõud. Jõgesid vaadates võivad meil olla samasugused tunded nagu laulukirjutajal, kes laulis: „Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos Jehoova ees!” (Laul 98:8, 9). *

Jõed on inimkonna ajalooga tihedalt seotud. Piibel räägib, et Eedenist väljuv jõgi jagunes neljaks suureks jõeks (1. Moosese 2:10–14). Üks varasemaid tsivilisatsioone sai alguse Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati jõgede viljakates orgudes. Silmapaistvate tsivilisatsioonide kujunemise tegid võimalikuks Huang He jõgi Hiinas, Ganges ja Indus Lõuna-Aasias ning Niilus Egiptuses.

Pole siis mingi ime, et inimene on alati tundnud aukartust jõgede vägevuse, lõpmatu veevaru ja ilu ees. Niiluse jõgi Egiptuses on umbes 6670 kilomeetrit pikk. Suurima jõe au kuulub aga Lõuna-Ameerikas asuvale Amazonasele. Samas kui ühed jõed võluvad oma suurusega, on ka väiksemad jõed väga ilusad, nagu näiteks palju väiksem, kuid kiirevooluline Tone jõgi Jaapanis.

Mis paneb jõed voolama? Lühidalt öeldes raskusjõud. Raskusjõud tõmbab vett kõrgemalt madalamale. Mõnikord on tulemuseks tohutu kõrged joad. Nende jõu ja hiilguse avalduste kohta ütleb Piibel: „Jõed tõstsid, Jehoova, jõed tõstsid oma häält, jõed tõstavad kohinat!” (Laul 93:3).

„Kes on lõhestanud vihmavalingule vao?” küsis Jehoova jumalakartlikult mehelt Iiobilt (Iiob 38:25). Tõesti, kust kogu see vesi tuleb? Vastusega on seotud keerukas süsteem, mida nimetatakse veeringeks. Maakera vesi on päikeseenergia ja raskusjõu mõjul pidevas ringluses. Kui vesi aurustub, tõuseb ta atmosfääri. Lõpuks ta jahtub ja kondenseerub ning koguneb pilvedesse. Ajapikku langeb aur tagasi maale kas lume või vihmana. Suured veevarud on tallel ookeanides, järvedes, jõgedes, liustikes, polaarjääs ja maa all.

Selle märkimisväärse ringluse kohta lausub Piibel: „Kõik talveojad suunduvad mere poole, kuid meri pole siiski täis. Kohta,  kust talveojad lähtuvad, tulevad nad tagasi, et taas teele asuda” (Koguja 1:7, UM). Ainult Jehoova, otsatu tarkuse ja hella hoolitsusega Jumal, võis sellise ringluse käima panna. Mida see geniaalselt kavandatud ringlus meile Jumala isiku kohta ütleb? Seda, et Jumal on väga tark ja hellalt hoolitsev (Laul 104:13–15, 24, 25; Õpetussõnad 3:19, 20).

Jõgede suurusest ja rohkusest hoolimata sisaldavad nad vaid väikese osa maakera mageveest. Siiski on nad elutähtsad. „Ilma veeta ja selle kasutamisvõimalusteta poleks mõeldav lihtsaimgi inimtegevus, rääkimata keerukaimatest,” märgib raamat „Water”. „See asjaolu on mõjutanud suurel määral inimkonna ajalugu.”

Jõed on tuhandeid aastaid kustutanud inimese janu ja kastnud ta aedu. Viljakas pinnas mitmete jõgede ääres on saagi kasvatamiseks ideaalne koht. Pane tähele, kuidas see mõte tuleb välja sõnades, mis lausuti Jehoova teenijate õnnistamiseks: „Kui kaunid on su telgid, Jaakob, su eluasemed, oh Iisrael! Nagu sirguvad palmid, nagu rohuaiad jõe kaldal, nagu Jehoova istutatud rannarohi, nagu seedripuud vete ääres!” (4. Moosese 24:5, 6). Jõed aitavad elus püsida ka lindudel-loomadel, näiteks partidel ja šaakalil, keda võid siin piltidel näha. Tegelikult, mida enam jõgesid uurida, seda enam tekib soov Jehoovat tänada.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 8]

Iguaçu juga Argentina ja Brasiilia piiril kuulub kõige laiemate jugade hulka. See üle kolme kilomeetri laiune juga paikneb põlises troopikametsas ja moodustub peaaegu 300 väiksemast joast. Vihmaperioodil sööstab neist igas sekundis alla ligi 10 000 kuupmeetrit vett.

[Pilt lk 9]

Tone jõgi, Jaapan