Kristlase kohus on hoolida eakatest

„Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid.” (JESAJA 46:4)

1., 2. Mille poolest erineb meie taevase Isa hoolitsus inimvanemate hoolitsusest?

PÜHENDUNUD lapsevanemad hoolitsevad oma laste eest nende imikueast kuni teismeea lõpuni. Isegi kui noortest saavad täiskasvanud ja nad loovad oma pere, osutavad isa ja ema neile jätkuvalt tähelepanu ja toetavad neid.

² Inimesed suudavad oma laste eest piiratud moel hoolitseda, kuid meie taevane Isa võib oma ustavatele teenijatele alati armastavalt tähelepanu pöörata ja neid toetada. Pöördudes vanal ajal oma valitud rahva poole, kuulutas Jehoova: „Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid” (Jesaja 46:4). Kui julgustavad sõnad eakamatele kristlastele! Jehoova ei hülga neid, kes talle lojaalseks jäävad. Vastupidi, ta lubab nende eest hoolitseda, neid toetada ja juhtida kogu nende elu jooksul, ka vanas eas (Laul 48:15).

3. Mida me selles artiklis uurime?

³ Kuidas me saame jäljendada Jehoova armastavat hoolt eakate eest? (Efeslastele 5:1, 2.) Vaadelgem, kuidas saavad täiskasvanud lapsed, kogudusevanemad ja ka kõik teised kristlased hoolitseda meie ülemaailmse vennaskonna eakamate liikmete vajaduste eest.

Meie kui laste kohustus

4. Milline kohustus on kristlikel lastel oma vanemate ees?

⁴ „Austa oma isa ja ema!” (Efeslastele 6:2; 2. Moosese 20:12.) Selle lihtsa, kuid tähendusrikka mõttega Heebrea Kirjadest tuletas apostel Paulus meelde, milline kohustus on lastel oma vanemate ees. Kuidas käivad need sõnad aga eakatest hoolimise  kohta? Üks südamlik näide Kristuse-eelsest ajast aitab sellele küsimusele vastata.

5. a) Mis näitab, et Joosep polnud unustanud oma pojakohustusi? b) Mida tähendab austada vanemaid ja kuidas oli Joosep selles suhtes heaks eeskujuks?

⁵ Joosep ei olnud näinud oma eakat isa, patriarh Jaakobit, rohkem kui 20 aastat. Tema pojaarmastus polnud aga kadunud. Kui Joosep vendadele teatas, kes ta on, siis ta ka küsis: „Kas mu isa alles elab?” (1. Moosese 43:7, 27; 45:3). Kaananimaal oli sel ajal nälg. Seepärast saatis Joosep isale teate: „Tule minu juurde, ära viivita! Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses ... Ma tahan seal hoolitseda sinu eest” (1. Moosese 45:9–11; 47:12). Tõepoolest, eakate vanemate austamine tähendab kõige muu hulgas ka nende kaitsmist ja nende materiaalsete vajaduste eest hoolitsemist, kui nad ise seda enam teha ei suuda (1. Saamueli 22:1–4; Johannese 19:25–27). Joosep kandis rõõmuga seda kohustust.

6. Kuidas näitas Joosep oma tõelist armastust isa vastu ja kuidas võime meie tema eeskuju jäljendada?

⁶ Jehoova õnnistuse tõttu oli Joosep Egiptuses üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid mehi (1. Moosese 41:40). Ta ei pidanud end aga nii tähtsaks või hõivatuks, et ei oleks saanud austada oma 130-aastast isa. Saanud teada, et Jaakob (ehk Iisrael) on lähenemas, laskis Joosep „hobused oma vankri ette rakendada ning läks Goosenisse vastu oma isale Iisraelile; kui ta teda nägi, siis ta langes temale kaela ja nuttis kaua tema kaelas” (1. Moosese 46:28, 29). Selline vastuvõtt oli midagi rohkemat kui lihtsalt formaalne austusavaldus. Joosep armastas väga oma eakat isa ja tal polnud häbi seda välja näidata. Kui meie vanemad on eakad, siis kas meiegi väljendame heldelt nende vastu oma kiindumust?

7. Miks Jaakob soovis, et ta maetaks Kaananimaale?

⁷ Jaakob oli Jehoovale südamest pühendunud kuni oma elu lõpuni (Heebrealastele 11:21). Kuna ta uskus Jumala tõotustesse, siis palus ta end matta Kaananimaale. Joosep austas oma isa sellega, et täitis tema palve, hoolimata sellest, et see nõudis märkimisväärseid pingutusi ja kulutusi. (1. Moosese 47:29–31; 50:7–14.)

8. a) Mis on meie peamine ajend eakate vanemate eest hoolitsemisel? b) Mida tegi üks täisajaline teenija, et hoolitseda oma eakate vanemate eest? (Vaata kasti lk 17.)

⁸ Mis ajendas Joosepit oma isa eest hoolitsema? Ehkki Joosep armastas teda ning tundis tänuvõlga isiku ees, kes talle elu oli andnud ja tema eest hoolitsenud, oli tal südames kahtlemata soov rõõmustada Jehoovat. Selline soov peaks olema ka meil. Paulus kirjutas: „Kui kellelgi lesel on lapsi või lapselapsi, siis õppigu need esiti vagalt kohtlema oma majarahvast ja tasuma, mis nad on võlgu oma vanemaile. Sest see on meelepärane Jumala ees” (1. Timoteosele 5:4). Armastus Jehoova vastu ja aukartus tema ees  ajendab meid oma eakate vanemate eest hoolitsema, ükskõik milliseid raskusi see võib kaasa tuua. *

Kuidas kogudusevanemad hoolitsevad

9. Keda on Jehoova määranud hoolitsema oma karja, sealhulgas ka eakate kristlaste eest?

⁹ Oma pika elu lõpus ütles Jaakob Jehoova kohta: „[Ta on] Jumal, kes on olnud mu karjane kogu mu elu kuni tänapäevani” (1. Moosese 48:15). Tänapäeval karjatab Jehoova oma maiseid teenijaid kristlike ülevaatajate kaudu, keda juhib tema Poeg Jeesus Kristus – „Ülimkarjane” (1. Peetruse 5:2–4). Kuidas võivad ülevaatajad karja vanemate liikmete eest hoolitsedes Jehoovat jäljendada?

10. Milliseid korraldusi on tehtud selleks, et anda eakatele kristlastele materiaalset abi? (Vaata kasti lk 19.)

¹⁰ Peagi pärast kristliku koguduse moodustamist määrasid apostlid ’seitse meest, kellel oli hea tunnistus ja kes olid täis Vaimu ja tarkust’, et need korraldaksid puudustkannatavatele kristlikele leskedele igapäevast toidujagamist (Apostlite teod 6:1–6). Hiljem andis Paulus ülevaatajale Timoteosele juhendi, et eeskujulikud eakad lesed võib arvata nende hulka, kel on õigus materiaalset abi saada (1. Timoteosele 5:3, 9, 10). Nii korraldavad kogudusevanemad ka tänapäeval hea meelega eakatele kristlastele praktilist abi. Ent ustavatest eakatest hoolimine tähendab veel muudki.

11. Mida ütles Jeesus vaese lese kohta, kes tegi väikese annetuse?

¹¹ Oma maise teenistuse lõpuosas istus Jeesus kord templis ja vaatas, „kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani”. Järsku köitis miski tema tähelepanu. Ülestähenduses on kirjas: „Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on üks veering.” Jeesus kutsus oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid! Sest need kõik panid oma küllusest, ent tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise!” (Markuse 12:41–44). Lese annetuse rahaline väärtus oli väike, ent Jeesus teadis, kui väärtuslikuks peab taevane Isa seda, kui väljendame kogu hingest oma pühendumust. Vaene lesk oli  vana, kuid Jeesus ei jätnud tema tegu tähelepanuta.

12. Kuidas saavad kogudusevanemad näidata, et nad hindavad eakate kristlaste panust?

¹² Kristlikud ülevaatajad ei jäta Jeesuse sarnaselt tähelepanuta seda, mida teevad eakad õige kummardamise toetuseks. Kogudusevanematel on põhjust eakaid kiita kuulutustööl käimise, koosolekutel osalemise, positiivse mõju ja vastupidavuse eest. Siirad julgustavad sõnad võivad aidata eakal pühast teenistusest rõõmu tunda ja hoiduda masendavast võrdlemisest sellega, mida teised kristlased suudavad teha või mida nad ise kunagi tegid (Galaatlastele 6:4).

13. Kuidas võivad kogudusevanemad otsida eakatelt abi nende oskuste ja kogemuste tõttu?

¹³ Kogudusevanemad saavad tunnustada eakate kristlaste väärtuslikku panust nii, et otsivad neilt abi nende kogemuste ja oskuste tõttu. Eeskujulikel eakatel võib aeg-ajalt lasta osaleda demonstratsioonides või neid intervjueerida. Üks kogudusevanem märkis: „Kuulajaskond on väga haaratud ja kuulab hoolega, kui küsitlen eakat venda või õde, kes on oma lapsed tões üles kasvatanud.” Ühe teise koguduse vanemad teatasid, et üks 71-aastane pioneerõde on suutnud aidata teistel Kuningriigi kuulutajatel põlluteenistuses regulaarselt osalema hakata. See õde julgustab teisi tegema ka nii-öelda põhiasju – lugema Piiblit ja päevateksti ning loetu üle mõtisklema.

14. Kuidas näitas üks vanematekogu hindamist eaka kogudusevanema vastu?

¹⁴ Kogudusevanemad hindavad väga ka eakate ülevaatajate panust. José, kes on üle 70 aasta vana ja teeninud juba aastakümneid kogudusevanemana, käis hiljuti tõsisel operatsioonil. Kuna ta teadis, et ees ootab pikk kosumisperiood, mõtles ta juhtiva ülevaataja kohustustest loobuda. „Teiste kogudusevanemate reaktsioon üllatas mind,” ütleb José. „Selle asemel et minu ettepanekuga nõustuda, küsisid nad, kuidas nad saaksid mind aidata, et võiksin oma ülesandeid  edasi täita.” Ühe noorema kogudusevanema abiga suutis José juhtiva ülevaatajana rõõmsalt edasi teenida ning see on olnud tervele kogudusele õnnistuseks. Üks selles koguduses teeniv vanem sõnab: „Vennad hindavad väga seda tööd, mida José kogudusevanemana teeb. Nad armastavad ja austavad teda tema kogemuste ja eeskujuliku usu tõttu. Ta rikastab meie kogudust.”

Üksteisest hoolimine

15. Miks peaksid kõik kristlased olema huvitatud oma vennaskonna eakate heaolust?

¹⁵ Eakate eest hoolitsemise kohustus ei lasu ainult eakate vanemate lastel ja ametissemääratud vendadel. Paulus võrdles kristlikku kogudust inimkehaga, kirjutades: „Jumal on ihu nõnda ühte liitnud, et ta sellele, mis on alam, on andnud rohkem au, et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest” (1. Korintlastele 12:24, 25). Üks teine tõlge ütleb, et „kõik [keha]osad teeksid igaühe heaolu ühiseks mureks” (Knox). Et kristlik kogudus tegutseks harmooniliselt, peab iga selle liige olema huvitatud oma kaasusklike, kaasa arvatud eakate heaolust (Galaatlastele 6:2).

16. Kuidas me saame kristlikel koosolekutel eakate vastu huvi ilmutada?

¹⁶ Kristlikel koosolekutel on suurepärane võimalus eakate vastu huvi üles näidata (Filiplastele 2:4; Heebrealastele 10:24, 25). Kas me võtame enne või pärast koosolekut aega eakatega vestlemiseks? Ehkki on sobiv küsida nende tervise kohta, kas võiksime ka ’jagada pisut vaimulikke ande’, rääkides näiteks mõne ülesehitava kogemuse või tuues mõne mõtte Pühakirjast? Kuna mõnel eakal on liikumisega raskusi, siis oleks parem, et meie läheme nende juurde, mitte ei oota, et nemad meie juurde tuleksid. Kui vanem inimene ei kuule hästi, siis on meil ehk vaja aeglasemalt rääkida ja sõnad selgelt välja öelda. Ja et see oleks tõesti ’vastastikune ergutamine’, tuleb meil eakama inimese juttu hoolega kuulata (Roomlastele 1:11, 12).

17. Kuidas me saame näidata, et hoolime eakatest kristlastest, kes on koduseinte vahele aheldatud?

¹⁷ Mida teha aga siis, kui mõned eakad ei saa kristlikel koosolekutel käia? Jakoobuse 1:27 ütleb, et meie kohus on „vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses”. Selle kreeka verbi, mille vasteks on „hoolitsema”, teine tähendus on ’külastama’  (Apostlite teod 15:36, UM). Eakad hindavad väga meie külastusi. Kui „vana Paulus” umbes aastal 65 m.a.j Roomas vangistati, jäi ta peaaegu üksi. Ta igatses näha oma kaastöölist Timoteost ja kirjutas talle: „Katsu ruttu minu juurde tulla!” (Fileemonile 9; 2. Timoteosele 1:3, 4; 4:9). Mõned eakad pole küll otseselt vangis, kuid nad on aheldatud koduseinte vahele oma kehva tervise tõttu. Nad võivad meile otsekui öelda: „Palun püüa mind varsti külastada!” Kas me vastame sellistele palvetele?

18. Millist kasu võib tuua eakate külastamine?

¹⁸ Ära kunagi alahinda kasulikku mõju, mida avaldab eakale vaimsele vennale või õele tema külastamine. Kui kristlane Onesiforos oli Roomas, otsis ta hoolega Paulust, leidis tema ja seejärel ’kosutas teda sagedasti’ (2. Timoteosele 1:16, 17). „Mulle meeldib noorematega koos olla,” ütleb üks eakas õde. „Kõige toredam on see, et nad kohtlevad mind nagu oma pere liiget. See pakub mulle suurt kosutust.” Üks teine eakas kristlane ütleb: „Ma hindan väga seda, kui keegi saadab mulle kaardi, räägib minuga telefoni teel vaid mõne minuti või astub mu juurest läbi. See on otsekui sõõm värsket õhku.”

Jehoova tasub neile, kes hoolivad teistest

19. Milliseid õnnistusi toob eakatele tähelepanu pööramine?

¹⁹ Eakatele tähelepanu pööramine toob palju õnnistusi. Eakatega seltsimine ning nende teadmised ja kogemused on juba iseenesest meile õnnistuseks. Need, kes eakatele tähelepanu pööravad, kogevad õnne, mis tuleneb andmisest. Nad tunnevad ka, et on teinud midagi head, ja neil on sisemine rahu oma piiblilise kohustuse täitmisest. (Apostlite teod 20:35.) Pealegi ei pea need, kes eakatest hoolivad, kartma, et neid kõrgesse ikka jõudes hüljatakse. Jumala Sõna kinnitab: „Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse!” (Õpetussõnad 11:25).

20., 21. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes eakatest hoolivad, ja mis peaks olema meie kindel otsus?

²⁰ Jehoova tasub jumalakartlikele lastele, ülevaatajatele ja teistele kristlastele, kes omakasupüüdmatult eakate kaasusklike vajaduste eest hoolitsevad. Selline vaim on kooskõlas õpetussõnaga: „Kes halastab kehva peale, laenab Jehoovale ja tema tasub talle ta heateo!” (Õpetussõnad 19:17). Kui armastus ajendab meid kehva peale halastama, siis Jehoova silmis me oleme otsekui temale laenanud ning ta tasub selle eest õnnistustega. Ta tasub ka selle eest, kui hoolime eakatest kaasteenijatest, kellest paljud on „selles maailmas vaesed”, kuid „rikkad usus” (Jakoobuse 2:5).

²¹ Jumala tasu on tõesti helde! Kõige muu hulgas annab ta meile ka igavese elu. Enamiku Jehoova teenijate jaoks tähendab see igikestvat elu paradiislikul maal, kus on kõrvaldatud päritud patu tagajärjed ning kus Jumalale ustavad eakad võivad taas tunda rõõmu oma noorusjõust (Ilmutuse 21:3–5). Jätkakem seda toredat aega oodates oma kristliku kohustuse täitmist, hooligem eakatest.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastad?

• Kuidas saavad lapsed oma eakaid vanemaid austada?

• Kuidas osutavad kogudusevanemad hindamist karja eakamate liikmete vastu?

• Mida võib iga kristlane teha, et eakate vastu tõelist huvi ilmutada?

• Milliseid õnnistusi toob eakatest kristlastest hoolimine?

[Küsimused]

[Kast lk 17]

Tema vanemad vajasid abi

Philip oli aastal 1999 teenimas Libeerias vabatahtliku ehitajana, kui ta sai teada, et ta isa on väga haigeks jäänud. Kuna ta oli kindel, et ema ei suuda üksi hakkama saada, otsustas ta koju tagasi pöörduda ja isale arstiabi organiseerida.

„Polnud kerge tagasi minna,” meenutab Philip, „kuid ma tundsin, et minu esmane kohustus on vanemate eest hoolitseda.” Järgmise kolme aasta jooksul aitas ta oma vanematel kolida sobivamasse elupaika ning kohalike kaaskristlaste abiga ehitas ta uue kodu ümber nii, et see vastaks isa vajadustele.

Philipi ema saab nüüd paremini hoolitseda oma tõsiselt haige abikaasa eest. Hiljuti sai Philip võtta vastu kutse hakata teenima vabatahtliku töötajana Jehoova tunnistajate Makedoonia harubüroos.

[Kast lk 19]

Nad ei ole jätnud tähelepanuta oma kristliku õe vajadusi

Kui 85-aastane kristlik naine Ada, kes elab Austraalias, jäi oma kehva tervise tõttu koduseinte vahele, organiseerisid kogudusevanemad talle abi. Nad moodustasid rühma kaasusklikest, kel oli võimalik teda aidata. Vennad ja õed tegid tema eest rõõmuga mitmesuguseid töid. Näiteks nad koristasid, pesid pesu, valmistasid toitu ja tegelesid muude igapäevaste asjadega.

See korraldus tehti ligi kümme aastat tagasi. Praeguse ajani on üle 30 Jehoova tunnistaja aidanud Ada eest hoolitseda. Nad käivad pidevalt tema juures, loevad talle ette piiblilist kirjandust, räägivad talle koguduseliikmete vaimsetest edusammudest ja palvetavad korrapäraselt koos temaga.

Üks kohalik kristlik kogudusevanem ütles: „Need, kes Ada eest hoolitsevad, teevad seda meeleldi. Paljusid on innustanud tema aastakümnetepikkune ustav teenistus ja nende jaoks on lihtsalt mõeldamatu tema eest mitte hoolitseda.”

[Pilt lk 16]

Kas me väljendame heldelt kiindumust oma eakate vanemate vastu?

[Pildid lk 18]

Kõik koguduseliikmed saavad eakate kaasusklike vastu armastust osutada