Lugejate küsimusi

• Kuidas on võimalik Jumala püha vaimu kurvastada, kuna see pole isik?

Apostel Paulus kirjutas: „Ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu” (Efeslastele 4:30). Mõnede arvates tõestavad need sõnad, et püha vaim on isik. Kuid „ustava ja mõistliku majapidaja” väljaanded on esitanud tihtipeale nii piiblilisi kui ajaloolisi tõendeid, mis näitavad, et algkristlased ei pidanud püha vaimu isikuks ega Kõigekõrgemaga võrdseks jumalaks, nõndanimetatud kolmainsuse osaks (Luuka 12:42). * Seega ei viidanud Paulus Jumala pühale vaimule kui isikule.

Jumala püha vaim on tema nähtamatu „tegev jõud” (1. Moosese 1:2, UM). Jeesus pidi ristima püha vaimuga, nagu Johannes ristis veega (Luuka 3:16). Nelipühal aastal 33 m.a.j said umbes 120 jüngrit täis püha vaimu – ilmselgelt mitte isikut (Apostlite teod 1:5, 8; 2:4, 33). Neile võitutele anti taevane lootus ning Jumala vaim juhtis neid, kuidas ustavalt elada (Roomlastele 8:14–17; 2. Korintlastele 1:22). Vaim tõi esile Jumalale meelepärase vilja ja aitas neil vältida patuseid „liha tegusid”, millega kaasneb Jumala pahameel (Galaatlastele 5:19–25).

Kui oleme maise lootusega jumalateenijad, siis meid ei ole võitud püha vaimuga. Siiski võime saada sama palju Jumala vaimu kui need, kel on taevane lootus. Seepärast võime meiegi kurvastada vaimu. Mismoodi?

Kui eirame püha vaimu juhatusel kirja pandud Pühakirja nõuandeid, võivad meis areneda iseloomujooned, mille tagajärjel võime teha tahtlikult pattu vaimu vastu, kaotada Jehoova soosingu ja lõpuks hukka saada (Matteuse 12:31, 32). Me ei pruugi veel rängalt patustada, aga võib-olla oleme vale tee alguses, mis viib meid lõpuks vaimu juhtimisest järjest kaugemale. Niisuguses olukorras kurvastame püha vaimu.

Kuidas siis Jumala vaimu mitte kurvastada? Kahtlemata tuleb meil kontrollida oma mõtteid ja tegusid. Efeslastele 4. peatükis lausus apostel Paulus, et tuleks vältida kalduvust valet rääkida, viha pidada, laiselda ja sobimatult kõnelda. Mida see meie  kohta näitab, kui oleme ’riietunud uue inimesega’, aga sellest hoolimata kaldume taolisel viisil käituma? Seda, et tegutseme vastupidi vaimust inspireeritud Jumala Sõna, Piibli nõuandele ja seda tehes kurvastame püha vaimu.

Efeslastele 5. peatükist võime lugeda Pauluse nõu mitte tunda ebatervet huvi hooruse vastu. Lisaks rõhutas apostel kaasusklikele, et nad hoiduksid riivatust käitumisest ja siivututest naljadest. Kui me ei taha kurvastada Jumala püha vaimu, siis peame seda meelelahutuse valikul meeles pidama. Miks näidata oma huvi niisuguste asjade vastu sellega, et neist räägime, loeme või vaatame neid televiisorist või mujalt?

Muidugi võime vaimu kurvastada ka muul moel. Jehoova vaim edendab koguduses ühtsust, aga mõelgem, kui meie levitaksime keelepeksu või tekitaksime koguduses kildkondi. Kas me mitte ei tegutseks ühtsust edendava vaimu vastu? Me kurvastaksime püha vaimu samamoodi nagu need, kes põhjustasid Korintose koguduses lõhesid (1. Korintlastele 1:10; 3:1–4, 16, 17). Me kurvastaksime vaimu ka siis, kui tahtlikult õõnestaksime vaimu kaudu ametisse määratud meeste autoriteeti koguduses (Apostlite teod 20:28; Juuda 8).

Niisiis on tark hinnata oma hoiakut ja tegusid selle valguses, kuidas püha vaimu juhtimine avaldub Piibli lehekülgedel ja kristlikus koguduses. Samuti ’palvetagem Pühas Vaimus’, laskem sellel oma elu mõjutada ja tegutsegem alati vastavalt Jumala inspireeritud Sõnale (Juuda 20). Otsustagem kindlalt mitte kunagi kurvastada vaimu, vaid lasta sel end alati juhtida, et võiksime tuua au Jehoova pühale nimele.

• Rikka mehe pääsemist Kuningriiki võrdles Jeesus Kristus kaameliga, kes üritab minna läbi nõelasilma. Kas Jeesus mõtles sõnasõnalist kaamelit ja õmblusnõela?

Tema ütlust on Piiblis tsiteeritud kolm korda, millest kaks on ühesugused. Matteuse ja Markuse ülestähenduse kohaselt ütles Jeesus: „Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!” (Matteuse 19:24; Markuse 10:25).

Osa teatmeteoseid pakub välja, et „nõelasilm” võis olla väike värav, mis oli mõne Jeruusalemma suure värava osa. Suured väravad suleti ööseks, aga väikest väravat võis avada. Arvatakse, et kaamel mahtus sealt läbi. Kas Jeesus pidas seda silmas?

Tõenäoliselt mitte. Jeesus viitas ilmselt õmblusnõelale. Kuna tollest piirkonnast on leitud vanaaja päritolu luu- ja metallnõelu, olid need arvatavasti majapidamises tavalised esemed. Luuka 18:25 kõrvaldab vähimagi kahtluse Jeesuse sõnadelt, sest selle kohaselt lausus Jeesus: „Hõlpsam on, et kaamel läheb läbi nõelasilma [„õmblusnõela silma”, UM], kui et rikas sisse läheb Jumala riiki!”

Mitmed leksikograafid toetavad Uue Maailma Tõlkes kasutatud vastet „õmblusnõel”. Kreeka sõna (rha·phisʹ), mis on kirjakohtades Matteuse 19:24 ja Markuse 10:25 tõlgitud sõnaga „nõel”, tuleneb  verbist „õmblema” ning kreeka sõna (be·loʹne) kirjakohas Luuka 18:25 viitab sõnasõnalisele kirurginõelale. Üks sõnaraamat ütleb: „Mõte, et „nõelasilm” käib väikese värava kohta, näib olevat nüüdisaegne mõte; vanast ajast pole selle kohta mingisugust märki. Issanda eesmärk oli rõhutada selle väljendiga midagi inimese jaoks võimatut ja pole põhjust raskusastet pehmendada nõela tähenduse muutmisega, otsekui kujutaks see midagi muud kui tavalist eset.” („Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words”, 1981, 3. köide, lk 106.)

Mõne arvates tuleks „kaamel” tõlkida neis salmides sõnaga „köis”. Kreeka sõnad, mis tähendavad ’köit’ (kaʹmi·los) ja ’kaamelit’ (kaʹme·los), on päris sarnased. Ent vanimates siiani säilinud kreekakeelsetes Matteuse evangeeliumi käsikirjades (Sinaiticus, Vaticanus 1209 ja Alexandrinus) esineb tekstis Matteuse 19:24 „kaamelit”, aga mitte „köit” tähistav kreekakeelne sõna. Teatavasti kirjutas Matteus oma evangeeliumi algul heebrea keeles ja võis selle ise tõlkida kreeka keelde. Ta teadis täpselt, mida Jeesus oli öelnud, ja kasutas seega õiget sõna.

Niisiis mõtles Jeesus ehtsat õmblusnõela ja kaamelit, tahtes nendega rõhutada millegi võimatust. Kas Jeesus pidas silmas, et ükski rikas ei pääse Kuningriiki? Ei, seda Jeesus oma sõnadega ei mõelnud. Ta kasutas hüperbooli, millega ta illustreeris mõtet, et otsekui kaamelil on võimatu minna läbi nõelasilma, on ka rikkal võimatu pääseda Kuningriiki, kui ta hoiab kinni oma rikkusest ega pane Jehoovat elus esikohale (Luuka 13:24; 1. Timoteosele 6:17–19).

Jeesus tõi selle hüperbooli kohe pärast seda, kui üks noor rikas ülem oli lükanud tagasi suure eesõiguse saada Jeesuse järelkäijaks (Luuka 18:18–24). Jõukal inimesel, kes oma vara rohkem armastab kui vaimseid väärtusi, pole alust loota, et ta saab igavese elu Kuningriigis või selle alluvuses. Ometi hakkasid ka mõned rikkad inimesed Jeesuse jüngriteks (Matteuse 27:57; Luuka 19:2, 9). Seega võib Jumalalt saada pääste rikas inimene, kes on ’teadlik oma vaimsetest vajadustest’ ja kes temalt abi otsib (Matteuse 5:3, UM; 19:16–26).

[Allmärkus]