Õnnistatud on need, kes annavad au Jumalale

„Kõik rahvad ... tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele!” (LAUL 86:9)

1. Miks me saame austada Jumalat ülevamatel viisidel, kui elutu loodu seda teeb?

JEHOOVA on väärt kogu loodu kiitust. Kui elutu loodu austab teda vaikselt, siis meil, inimestel, on võime arutleda, mõista, ilmutada tänulikkust Jumala vastu ja teda teenida. Laulukirjutaja ütleb seega meile: „Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Mängige kiites tema nime au, andke temale au ja kiitust!” (Laul 66:1, 2).

2. Kes on vastanud üleskutsele anda au Jumala nimele, ja miks?

² Suurem osa inimkonnast keeldub Jumalat tunnustamast ja talle au andmast. Siiski näitavad 235 maal üle kuue miljoni Jehoova tunnistaja, et nad näevad Jumala „nähtamatut olu” kõiges, mida ta on loonud, ja et nad kuulevad loodu vaikset tunnistust (Roomlastele 1:20; Laul 19:3, 4). Piibli uurimise kaudu on nad Jehoovat tundma õppinud ja teda armastama hakanud. Laul 86:9, 10 ennustas: „Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele! Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi!”

3. Kuidas on „suur hulk rahvast” pühas teenistuses „ööd ja päevad”?

³ Ilmutuse 7:9, 15 kirjeldab samuti, kuidas „suur hulk rahvast” on Jumala pühas teenistuses „ööd ja päevad tema templis”. Jumal ei nõua, et tema teenijad teda sõna-sõnalt vahetpidamata kiidaksid, kuid tema kummardajad moodustavad ju ülemaailmse organisatsiooni. Kui ühel pool maakera on öö, siis teisel pool on Jumala teenijad hõivatud tunnistustööga. Järelikult võib öelda, et nende jaoks, kes Jumalale au toovad, ei looju päike mitte kunagi. Varsti ühendavad „kõik, kellel on eluõhku” oma hääled Jehoova kiituseks (Laul 150:6). Mida me aga saame seni üksikisikutena teha, et Jumalale au anda? Milliseid raskusi võib tekkida? Millised õnnistused  ootavad neid, kes Jumalale au annavad? Vastuste leidmiseks uurigem Piibli jutustust Iisraeli Gaadi suguharust.

Ammune katsumus

4. Millise katsumuse ees seisis Gaadi suguharu?

⁴ Enne Tõotatud Maale jõudmist palusid gaadlased, et neil lubataks jääda elama Jordanist ida poole, kus olid head karjamaad (4. Moosese 32:1–5). Seal elamine tähendas aga suurte katsumustega silmitsi seismist. Jordanist lääne pool asuvaid suguharusid kaitses Jordani org – looduslik tõke vaenlaste rünnakute vastu (Joosua 3:13–17). Ent Jordanist ida pool asuvate alade kohta ütleb George Adam Smith oma raamatus „Püha Maa ajalooline geograafia” järgmiselt: „[Need] kõik rulluvad tasaselt, peaaegu ilma igasuguste tõketeta üle suure Araabia lavamaa. Seetõttu on need olnud kõikidel ajajärkudel kaitsetud näljaste rändrahvaste sissetungide eest, kelledest suur hulk valgus sellele lavamaale igal aastal, et seal oma loomi karjatada.” („The Historical Geography of the Holy Land”.)

5. Kuidas innustas Jaakob Gaadi järeltulijaid rünnaku puhul tegutsema?

⁵ Kuidas gaadlased niisuguse pideva surve all hakkama said? Sajandeid varem oli nende esiisa Jaakob oma surivoodil ennustanud: „Gaad – röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul!” (1. Moosese 49:19). Esmapilgul võivad need sõnad tunduda sünged. Tegelikult aga viitavad need gaadlastele antud käsule, et nad peavad osutama vastupanu. Jaakob kinnitas neile, et kui nad seda teevad, siis sissetungijad taganevad häbiväärselt, jälitavad gaadlased kannul.

Probleemid, mis tänapäeval jumalakummardamist takistavad

6., 7. Kuidas on kristlased tänapäeval samasuguses olukorras nagu Gaadi suguharu vanal ajal?

⁶ Tänapäeval on kristlased Gaadi suguharu sarnaselt Saatana süsteemi surve all. Selle haardest ei vabane me mingi ime läbi. (Iiob 1:10–12.) Paljud meist peavad hakkama saama probleemidega, mis kaasnevad kooliskäimise, elatise teenimise ja laste kasvatamisega. Mainimata ei saa jätta ka isiklikku, sisemist survet. Mõned peavad taluma „liha sisse antud vaia”, milleks võib olla tõsine puue või haigus (2. Korintlastele 12:7–10). Teisi piinab madal enesehinnang. Kõrge eaga kaasnevad „kurjad päevad” võivad takistada eakatel kristlastel teenida Jehoovat sellise elujõuga, mis neil varem oli (Koguja 12:1).

 ⁷ Apostel Paulus tuletab meile meelde ka seda, et meil tuleb maadelda „taevaaluste kurjuse vaimudega” (Efeslastele 6:12). „Maailma vaim” mõjutab meid pidevalt. See on mässumeelsuse ja moraalse rikutuse vaim, mille taga on Saatan ja tema deemonid. (1. Korintlastele 2:12; Efeslastele 2:2, 3.) Nagu jumalakartlikku Lotti, nii masendavad meidki tänapäeval inimeste ebamoraalsed ütlused ja teod (2. Peetruse 2:7). Saatan võib meid ka otse rünnata. Ta sõdib võitute jäägiga, „kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus[töö]”. (Ilmutuse 12:17.) Ka Jeesuse „teised lambad” kogevad Saatana rünnakuid tagakiusamise ja töö keelustamise näol (Johannese 10:16).

Kas anda järele või panna vastu?

8. Kuidas me peaksime Saatana rünnakutele reageerima, ja miks?

⁸ Kuidas me peaksime Saatana rünnakutele reageerima? Nagu Gaadi suguharu vanal ajal, peame meiegi olema vaimselt tugevad ja osutama vastupanu, nagu Jumal meid on juhendanud. Kahjuks on mõned hakanud elusurvele alla jääma ja nad on oma vaimsed kohustused hooletusse jätnud (Matteuse 13:20–22). Üks tunnistaja ütles, et põhjus, miks nende koguduses paljud ei käi koosolekutel, on see, et „vennad on lihtsalt väsinud. Nad kõik on äärmise surve all”. Tänapäeval on tõesti rohkesti põhjuseid, miks inimesed väsivad. Seepärast võib kergesti tunduda, et Jumala teenimine on lisakoorem. Kas see on aga mõistlik ja õige arvamus?

9. Kuidas toob kergendust see, kui võtta enda peale Kristuse ike?

⁹ Mõelgem, mida ütles Jeesus omal ajal rahvahulkadele, keda samuti eluraskused maha surusid. Ta sõnas: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!” Kas Jeesus soovitas kergenduse saamiseks Jumalat vähem teenida? Vastupidi, ta ütles: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.” Ike on puidust või metallist valmistatud töövahend, mis aitab inimesel või loomal raskeid koormaid kanda. Miks peaks keegi tahtma sellist asja enesele kaela peale võtta? Kas me pole juba niigi „koormatud”? Oleme küll, ent seda kreekakeelset lauset võib tõlkida ka järgmiselt: „Tulge mu ikke alla koos minuga.” Kujutle vaid! Jeesus pakub end meile appi koormat kandma. Me ei pea seda vaid oma jõuga tegema. (Matteuse 9:36; 11:28, 29, UM allmärkus; 2. Korintlastele 4:7.)

10. Mis on tulemuseks, kui pingutame, et Jumalale au anda?

¹⁰ Kui võtame enda peale ikke teenida Jeesuse jüngrina, siis nõnda me võitleme Saatana vastu. „Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest,” lubab Jakoobuse 4:7. See ei tähenda, et seda on kerge teha. Jumala teenimisega kaasnevad märkimisväärsed pingutused (Luuka 13:24). Laulus 126:5 tõotab aga Piibel: „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega!” Tõepoolest, me ei teeni tänamatut Jumalat. „Ta annab palga neile, kes teda otsivad”, ja õnnistab neid, kes talle au annavad (Heebrealastele 11:6).

Austame Jumalat Kuningriigi kuulutajatena

11. Kuidas kaitseb põlluteenistus Saatana rünnakute eest?

¹¹ Jeesus andis ülesande: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad.” Kuulutustöö on peamine viis Jumalale „kiitusohvri” toomiseks. (Matteuse 28:19; Heebrealastele 13:15.) See, et meil on „kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks”, on lahutamatu osa täielikust „Jumala sõjavarustusest” – kaitsest Saatana rünnakute vastu (Efeslastele 6:11–15). Jumala kiitmine põlluteenistuses on suurepärane viis, kuidas oma usku toita  (2. Korintlastele 4:13). See aitab meil negatiivsed mõtted eemal hoida (Filiplastele 4:8). Kuulutustööl käies saame kaasteenijate seltsist kosutust.

12., 13. Kuidas võib korrapärane osalemine põlluteenistuses perekondadele kasuks tulla? Too näide.

¹² Kuulutustöö võib olla ka ülesehitav perekondlik tegevus. Muidugi on noortel vaja tasakaalukalt lõõgastuda. Ent koos perega kuulutustöös osalemist ei pea võtma kui töörügamist. Vanemad võivad muuta selle meeldivamaks, kui õpetavad lapsi teenistuses tõhusalt tunnistust andma. Noored teevad ju rõõmuga asju, millega nad hästi hakkama saavad. Kui lapsevanemad on tasakaalukad ja ei nõua noortelt rohkem, kui need suutelised on, siis aitavad nad neil teenistusest rõõmu leida (1. Moosese 33:13, 14).

¹³ Lisaks sellele on peres, kus üheskoos Jumalat kiidetakse, pereliikmete vahel lähedased suhted. Mõtle ühele õele, kelle uskmatu abikaasa hülgas, jättes ta viie lapsega üksi. Õde pidi endale töökoha otsima, et laste eest materiaalselt hoolitseda. Kas ta oli aga nii kurnatud, et ei jõudnud laste vaimsetele huvidele tähelepanu pöörata? Ta meenutab: „Uurisin hoolega Piiblit ja piiblilisi väljaandeid ning püüdsin loetut ellu rakendada. Võtsin lapsed korrapäraselt kaasa koosolekutele ja ukselt uksele tööle. Millised olid pingutuste tulemused? Kõik mu viis last on ristitud.” Kui osaled aktiivselt teenistuses, võib see sulgi aidata kasvatada oma lapsi „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” (Efeslastele 6:4, P 1997).

14. a) Kuidas võivad noored koolis Jumalale au anda? b) Mis aitab noortel mitte ’häbeneda evangeeliumi’?

¹⁴ Noored, kui teie maal on seadusega lubatud koolis tunnistust anda, siis kas te austate sel viisil Jumalat või hoiate end tagasi? (Õpetussõnad 29:25.) Üks 13-aastane Puerto Rico tunnistaja kirjutab: „Ma pole kunagi häbenenud koolis kuulutada, sest ma tean, et see on tõde. Tunnis tõstan tihti käe ja räägin, mida ma olen Piiblist õppinud. Vaba tunni ajal lähen kooli raamatukokku ja loen raamatut „Noored küsivad”.” * Kas Jehoova on selle õe pingutusi õnnistanud? Ta ütleb: „Mõnikord esitavad klassikaaslased mulle küsimusi ja isegi paluvad, et ma neilegi selle raamatu tooksin.” Kui sina hoiad end selles valdkonnas tagasi, siis on sul vaja hoolsa iseseisva uurimise kaudu endale tõestada, „mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2). Kui sa oled veendunud, et see, mida sa oled õppinud, on tõde, siis sa kunagi „ei häbene evangeeliumi” (Roomlastele 1:16).

’Avanenud uks’ teenistuseks

15., 16. Millisest „suurest uksest”, mis avab tee „viljarikkaks tööks”, on paljud kristlased sisse astunud ja milliseid õnnistusi nad seetõttu on kogenud?

¹⁵ Apostel Paulus kirjutas, et talle on „avanenud suur uks viljarikkaks tööks” (1. Korintlastele 16:9). Kas sinu olud võimaldavad sul sellisest uksest sisse astuda? Näiteks üld- või abipioneer kuulutab iga kuu vastavalt kas 70 või 50 tundi. Kaaskristlased muidugi hindavad pioneere nende ustava teenistuse pärast. Kuid see, et nad osalevad  rohkem kuulutustööl, ei pane neid ennast teistest vendadest ja õdedest paremaks pidama. Nad hoopis arendavad hoiakut, mida soovitas Jeesus, kes ütles: „Me oleme kõlvatud sulased; me oleme teinud, mis meie kohus oli teha!” (Luuka 17:10).

¹⁶ Pioneerteenistus nõuab enesedistsipliini, oma elu organiseerimist ja valmisolekut tuua ohvreid. Õnnistused aga kaaluvad selle üles. „On tõeline rõõm osata Jumala tõesõna õigesti jagada,” sõnab noor pioneerõde nimega Tamika. „Pioneeritööd tehes saab nii palju Piiblit kasutada! Kui ma nüüd ukselt uksele tööd teen, oskan igale korterivaldajale sobivaid pühakirjatekste lugeda.” (2. Timoteosele 2:15.) Pioneer Mica ütleb: „Imeline õnnistus on näha, kuidas tõde mõjutab inimeste elu.” Noormees Matthew räägib samuti, et tunneb rõõmu, kui näeb „kedagi tõe juurde tulevat. Mitte mingi muu rõõm ei saa seda asendada”.

17. Kuidas sai üks kristlane üle negatiivsetest tunnetest pioneeritöö suhtes?

¹⁷ Kas sina võiksid mõelda pioneeritöö „uksest” sisenemisele? Võib-olla sa tahad seda teha, kuid tunned end küündimatuna. „Mul olid negatiivsed mõtted pioneeritöö suhtes,” tunnistab noor õde nimega Kenyatte. „Tundsin, et pole selleks suuteline. Ma ei teadnud, kuidas esitlusi ette valmistada või Pühakirja põhjal arutleda.” Kogudusevanemad palusid ühel küpsel pioneerõel koos temaga töötada. „Nii lõbus oli temaga teenistuses olla,” meenutab Kenyatte. „Seepärast tekkis ka mul soov hakata pioneeriks.” Kui sind natuke julgustatakse ja õpetatakse, siis võib-olla tahad ka sina pioneeriks saada.

18. Milliseid õnnistusi võib tuua endaga kaasa misjoniteenistus?

¹⁸ Pioneeritöö võib avada ukse ka muudeks teenistusvõimalusteks. Näiteks mõned abielupaarid kutsutakse misjonitööks väljaõpet saama ja saadetakse seejärel välismaale kuulutama. Misjonärid peavad kohanema uue maa, võib-olla ka uue keele, uue kultuuri ja uute toitudega. Sellised ebamugavused aga  kahvatuvad õnnistuste kõrval. Mildred, kogenud misjonär Mehhikost, ütleb: „Ma pole kunagi kahetsenud, et tegin otsuse saada misjonäriks. See on olnud mu soov alates sellest ajast, kui olin väike tüdruk.” Milliseid õnnistusi talle on osaks saanud? „Omal maal oli mul raske leida piibliuurimist. Siin on juhtunud nii, et neli mu piibliõpilast saavad kuulutajaks samal ajal!”

19., 20. Kuidas on Peeteli teenistus, rahvusvaheline teenistus ja teenistusväljaõppe kool paljudele õnnistusi toonud?

¹⁹ Rikkalikult õnnistusi kogevad ka need, kes teenivad Peetelites, Jehoova tunnistajate harubüroodes. Sven, noor vend, kes teenib Saksamaa Peetelis, ütleb oma töö kohta: „Tunnen, et teen midagi, millel on püsiv väärtus. Oleksin võinud kasutada oma oskusi maailmas. Kuid see oleks olnud nagu raha hoiustamine panka, mis on kohe pankrotti minemas.” On tõsi, et ilma palgata vabatahtlik teenimine nõuab ohvreid. Ent Sven ütleb: „Koju minnes sa tunned, et kõik, mida sa sel päeval oled teinud, on tehtud Jehoova heaks. Ja see on super tunne.”

²⁰ Mõned vennad ja õed on saanud tunda rõõmu rahvusvahelisest teenistusest, töötades välismaal harubüroode ehitamisel. Üks abielupaar, kes on teeninud välismaal kaheksas paigas, kirjutas: „Vennad on siin imelised. Lahkumine toob kaasa südamevalu – meie süda on murdunud juba kaheksa korda. Meil on olnud nii fantastilisi kogemusi!” Mida öelda teenistusväljaõppe kooli kohta? Seal antakse usulist õpetust võimekatele vallalistele vendadele. Üks selle kooli lõpetanu kirjutas: „Raske on leida sõnu, et tänada teid selle suurepärase kooli eest. Milline teine organisatsioon teeb nii suuri pingutusi väljaõppe andmiseks!”

21. Milline ülesanne on kõigil kristlastel seoses Jumala teenimisega?

²¹ Tõepoolest, paljud uksed on avatud. Muidugi ei saa enamik meist teenida Peetelis või välismaal. Jeesus ise ütles, et kristlased kannavad „vilja” erinevates kogustes, kuna nende tingimused on erinevad (Matteuse 13:23). Meie ülesandeks kristlastena on teha oma olukorras parim – teenida Jehoovat täiel määral oma võimaluste kohaselt. Kui me seda teeme, siis anname au Jehoovale ja võime olla kindlad, et ta tunneb sellest rõõmu. Mõelgem Ethelile, eakale õele, kes elab hooldekodus. Ta annab korrapäraselt tunnistust teistele oma maja elanikele ja kuulutab ka telefoni teel. Piiravatest asjaoludest hoolimata osaleb ta teenistuses kogu hingest (Matteuse 22:37).

22. a) Millised on veel mõned viisid, kuidas me saame Jumalat austada? b) Milline suurepärane aeg meid ootab?

²² On aga hea meeles pidada, et kuulutamine on vaid üks viis Jehoova austamiseks. Kui me töökohal, koolis ja kodus hästi käitume ning korralikud välja näeme, siis rõõmustame ka sellega Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11). Õpetussõnad 28:20 tõotab: „Ustav mees saab suure õnnistuse.” Seepärast me peaksime Jumalat teenides ’rohkesti külvama’, teades, et siis saame lõigata rohkesti õnnistusi (2. Korintlastele 9:6). Kui me seda teeme, saame elada ajal, mil „kõik, kellel on eluõhku” annavad Jumalale au, mida ta kindlasti väärib! (Laul 150:6.)

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Kuidas teenib Jumala rahvas Jehoovat „päeval ja öösel”?

• Milline katsumus oli Gaadi suguharul ja mida see õpetab tänapäeva kristlastele?

• Kuidas kaitseb põlluteenistus Saatana rünnakute eest?

• Millisest ’avatud uksest’ on mõned sisse astunud ja millised õnnistused on neile osaks saanud?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Kristlased peavad võitlema Saatana rünnakute vastu, nagu gaadlased võitlesid röövjõukude vastu

[Pilt lk 17]

Me tunneme rõõmu kaaslaste kosutavast seltsist kuulutustööl

[Pildid lk 18]

Pioneeritöö võib avada ukse teisteks teenistusvõimalusteks, milleks on näiteks:

1. Rahvusvaheline teenistus

2. Peeteli teenistus

3. Misjoniteenistus