Kas sinu olud kontrollivad su elu?

PRAEGUSTEL „rasketel aegadel” on masendavad olud ja probleemid tavalised (2. Timoteosele 3:1). Mõned probleemid on ajutised ja kaovad kiiresti, teised püsivad aga kuid või isegi aastaid. Seetõttu tunnevad paljud end nagu laulukirjutaja Taavet, kes hüüdis hädas Jehoova poole: „Kitsikused on laiendanud mu südame; vii mind välja mu ahastusest!” (Laul 25:17).

Kas sina heitled parasjagu mingite rõhuvate probleemidega? Kui see on nii, siis võid leida abi ja julgustust Piiblist. Uurigem, kuidas kaks ustavat Jehoova teenijat – Joosep ja Taavet – oma katsumustega toime tulid. Kui saame teada, kuidas nemad hädaolukorras käitusid, võime õppida, kuidas tänapäeval samasuguste raskustega hakkama saada.

Ränkade katsumustega silmitsi

Kui Joosep oli 17-aastane, oli tal mõne oma pereliikmega tõsine konflikt tekkinud. Tema vanemad vennad nägid, et isa Jaakob „armastas [Joosepit] enam kui kõiki tema vendi”. Seepärast „nad vihkasid teda ega suutnud rääkida temaga sõbralikult”. (1. Moosese 37:4, P 1997.) Võime kujutleda, millist valu ja muret see olukord Joosepile põhjustas. Lõpuks muutus vendade vihkamine nii tugevaks, et nad müüsid Joosepi orjusse (1. Moosese 37:26–33).

Egiptuses orjana teenides pidi Joosep seisma vastu oma isanda naise ebamoraalsetele lähenemiskatsetele. Naine oli vihane, et Joosep ta ära põlgas, ning süüdistas teda vägistamiskatses. Joosep saadeti vangihoonesse, kus „tema jalgu vaevati pakus, ta ise pandi raudu”. (1. Moosese 39:7–20; Laul 105:17, 18.) Milline katsumus see küll oli! Joosep oli umbes 13 aastat kas ori või vang teiste inimeste, kaasa arvatud oma pereliikmete ebaõigluse tõttu (1. Moosese 37:2; 41:46).

 Vanaaja Iisraelis koges ka Taavet noore mehena raskusi. Ta oli sunnitud elama aastaid põgenikuna, sest kuningas Saul ajas teda taga nagu looma. Taaveti elu oli pidevalt ohus. Kord käis ta preester Ahimeleki juures toidupoolist küsimas (1. Saamueli 21:2–8). Kui Saul sai teada, et Ahimelek on Taavetit aidanud, lasi ta hukata mitte ainult Ahimeleki enda, vaid ka kõik teised preestrid ja nende pered (1. Saamueli 22:12–19). Kas suudad kujutleda, kui rusutud võis Taavet olla tundest, et tema on selle tragöödia kaudselt põhjustanud!

Mõtle, kui palju aastaid talusid Joosep ja Taavet viletsust ja halba kohtlemist. Kui uurime, kuidas nad oma katsumustega hakkama said, võime õppida nii mõndagi väärtuslikku. Vaadelgem kolme valdkonda, milles need mehed on väärt jäljendamist.

Saa lahti vimmast ja kibestumusest

Esiteks ei lasknud need ustavad mehed kibestumusel ja vimmal enda üle võimust võtta. Vanglas oleks Joosep kergesti võinud hakata negatiivseid mõtteid hauduma sellest, kuidas vennad ta reetsid, ning võib-olla sepitsema ka kättemaksuplaane, mida teha siis, kui ta neid uuesti juhtub nägema. Kust me teame, et Joosep seisis vastu sellistele mahakiskuvatele mõtetele? Mõtle, mida ta tegi, kui tal oli võimalus kätte maksta oma vendadele, kes tulid Egiptusse vilja ostma. Piibel ütleb: „Ta pöördus ära nende juurest ning nuttis ... Ja Joosep käskis täita nende kotid viljaga, panna igaühe raha tagasi ta kotti ja anda neile teemoona.” Hiljem, kui ta saatis vennad isa Egiptusse tooma, manitses ta neid: „Teel ärge riielge!” Joosep näitas nii oma sõnade kui ka tegudega, et ta polnud lasknud kibestumusel ja vimmal oma elu mürgitada (1. Moosese 42:24, 25; 45:24).

Ka Taavet ei kandnud kuningas Sauli vastu vimma. Tal oli kaks korda võimalus Saul tappa. Kui Taaveti mehed teda selleks innustasid, sõnas ta: „Jehoova pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Jehoova võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Jehoova võitu.” Taavet jättis selle asja Jehoova hoolde ja ütles oma meestele: „Nii tõesti kui Jehoova elab, lööb Jehoova kindlasti ise teda: kas saabub ta surmapäev või läheb ta sõtta ja saab otsa!” Hiljem komponeeris Taavet Sauli ja tema poja Joonatani surma puhul isegi leinalaulu. Nagu Joosep, nii ei lasknud ka Taavet vimmal endast võitu saada. (1. Saamueli 24:4–7; 26:7–13; 2. Saamueli 1:17–27.)

 Kas meie haume kibedaid mõtteid, kui kellegi ülekohtune tegu meile valu põhjustab? See võib kergesti juhtuda. Kui laseme tunnetel enda üle valitseda, võib tagajärg olla hullem kui see ülekohtune tegu ise (Efeslastele 4:26, 27). Kuigi me ei saa tavaliselt kontrollida seda, mida teised teevad, võime kontrollida omaenda reageeringut. Kergem on vimmast ja kibedusest lahti saada siis, kui usume, et Jehoova seab omal ajal asjad korda (Roomlastele 12:17–19).

Tee oma olukorras parim

Teine õppetund on see, et raske olukord ei tohiks halvata meie elu. Me võime muretseda nii palju selle pärast, mida me teha ei saa, et unustame hoopiski asjad, mida teha saame. Meie olud hakkavad meid otsekui kontrollima. See oleks võinud juhtuda ka Joosepiga, kuid ta otsustas teha oma olukorras parima. Kui Joosep oli ori, siis ta „leidis armu [oma isanda] silmis ning teenis teda; ja [isand] pani tema oma koja üle”. Vanglas oli tal samasugune suhtumine. Jehoova õnnistuse ja Joosepi hoolsuse tõttu andis „vangihoone ülem ... Joosepi kätte kõik vangid, kes olid vangihoones, ja kõik, mis seal pidi tehtama, seadis tema”. (1. Moosese 39:4, 21–23.)

Neil aastatel, mil Taavet elas põgenikuna, tegi temagi oma olukorras parima. Paarani kõrbes elades kaitses ta oma meestega Naabali karju röövjõukude eest. „Nagu müür olid nad meie ümber, niihästi öösel kui päeval,” ütles üks Naabali karjane (1. Saamueli 25:16). Hiljem Siklagis käis Taavet vallutusretkedel Iisraeli lõunapoolsete vaenlaste linnades, kindlustades nii Juuda piire (1. Saamueli 27:8; 1. Ajaraamat 12:21–23).

Kas meil oleks vaja rohkem vaeva näha, et oma olukorras parim teha? See võib olla küll raske, kuid mitte võimatu. Mõtiskledes oma elu üle, kirjutas apostel Paulus: „Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. ... olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses.” Kuidas Paulusel selline ellusuhtumine tekkis? Ta lootis pidevalt Jehoovale ning tunnistas: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” (Filiplastele 4:11–13.)

Oota Jehoovat

Kolmas õppetund on see, et me ei tohiks oma rasket olukorda pühakirjavastaste abinõudega muuta, vaid peaksime ootama Jehoovat. Jünger Jakoobus kirjutas: „Kannatlikkus [„vastupidavus”, UM] omagu täiuslikku tegu, et te oleksite täiuslikud ja laitmatud ega oleks teil mingit puudust” (Jakoobuse 1:4). Vastupidavusel peaks laskma täielikuks saada nõnda, et laseme katsumusel lõpuni püsida ega püüa seda pühakirjavastaste tegudega kiiresti lõpetada. Nii meie usk katsutakse läbi ja puhastatakse ning selle alalhoidev vägi saab ilmsiks. Joosepil ja Taavetil oli niisugune vastupidavus. Nad ei üritanud välja mõelda sellist lahendust, mis oleks põhjustanud Jehoova meelepaha. Selle asemel proovisid nad oma olukorras parima teha. Nad ootasid Jehoovat ja said seetõttu suurepäraste õnnistuste osaliseks. Jehoova kasutas neid mõlemaid oma rahva vabastamisel ja juhtimisel. (1. Moosese 41:39–41; 45:5; 2. Saamueli 5:4, 5.)

Meiegi võime seista silmitsi olukorraga, kus tekib kiusatus otsida lahendust, mis pole Piibli põhimõtetega kooskõlas. Kas sind näiteks masendab see, et sa pole veel leidnud sobivat abikaasat? Kui nii, siis väldi igat kiusatust, mis võiks panna sind üle astuma Jehoova käsust abielluda ’vaid Issandas’ (1. Korintlastele 7:39). Kas teil on abieluprobleeme? Selle asemel et anda järele  maailma vaimule, mis soosib lahuselu ja abielulahutust, püüdke koos abikaasaga raskustest üle saada (Malakia 2:16; Efeslastele 5:21–33). Kas sul on raske oma pere eest majanduslikult hoolitseda? Oodata Jehoovat tähendab kõige muu hulgas ka seda, et raha hankimisel hoidutakse küsitavast või seadusevastasest tegevusest (Laul 37:25; Heebrealastele 13:18, UM). Tõepoolest, me kõik peame kõvasti vaeva nägema, et oma olukorras parim teha ja lasta nii Jehooval end õnnistada. Seda tehes oodakem otsusekindlalt Jehoovat, et ta lahendaks selle olukorra täiuslikul viisil (Miika 7:7).

Jehoova toetab sind

Mõtisklemine selle üle, kuidas niisugused Piibli tegelased nagu Joosep ja Taavet said hakkama pettumuste ja raskete oludega, võib meile head mõju avaldada. Ehkki need lood mahuvad Piiblis vaid mõnele leheküljele, kestsid nende katsumused palju aastaid. Mõtiskle järgmiste küsimuste üle: kuidas need Jumala teenijad õppisid oma olukorraga leppima? Kuidas nad rõõmu säilitasid? Milliseid omadusi tuli neil kasvatada?

Hea oleks mõelda ka praegusaegsete Jehoova teenijate vastupidavusele (1. Peetruse 5:9). Ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” ilmub igal aastal palju elulugusid. Kas sa loed nende ustavate kristlaste kogemusi ja mõtiskled nende üle? Lisaks on ka sinu koguduses inimesi, kes peavad ebasoodsates tingimustes ustavalt vastu. Kas sa vestled nendega järjekindlalt koguduse koosolekutel ja õpid neilt? (Heebrealastele 10:24, 25.)

Kui katsumused kipuvad sind maha suruma, siis ole kindel, et Jehoova hoolib sinust ja toetab sind (1. Peetruse 5:6–10). Pinguta kõvasti selle nimel, et su olud ei kontrolliks su elu. Järgi Joosepi, Taaveti ja teiste ustavate Jumala teenijate eeskuju, püüdes saada lahti kibestumusest, tehes oma olukorras parima ja oodates Jehoovalt täiuslikku lahendust. Tule tema ligi palves ja vaimse tegevuse kaudu. Nii võid ka sina isegi rasketel aegadel rõõmu ja õnne kogeda (Laul 34:9).

[Pilt lk 20, 21]

Joosep pingutas, et teha oma olukorras parim

[Pilt lk 23]

Taavet ootas, et Jehoova aitaks leida lahenduse tema probleemidele