Kõige väärtuslikum pärand

OMA elupäevade lõpul kirjutas eakas apostel Johannes: „Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat” (3. Johannese 4).

Ustav apostel viitas oma vaimsetele lastele. Paljud lapsevanemad tunnevad sama. Nad on kõvasti pingutanud, et kasvatada oma lapsi „karistuses ja Issanda manitsuses” ning nüüd nad rõõmustavad, nähes oma täiskasvanud lapsi „tões käivat” (Efeslastele 6:4). Kui lapsevanemad õpetavad oma lapsi käima igavese elu teed, annavad nad neile tegelikult kõige väärtuslikuma pärandi. See on nii sellepärast, et jumalakartusel – mis tähendab elada nii, nagu Jehoova tahab, et kristlased elaksid – „on käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8).

Täiuslik Isa Jehoova hindab väga jumalakartlikke vanemaid, kes püüavad visalt oma lastele vaimset õpetust jagada. Kui lapsed selle vastu võtavad, toob neile suurt rõõmu koos vanematega õiges jumalakummardamises osalemine. Täiskasvanuks sirgudes on nad saanud tänu kogetule palju meeldivaid mälestusi. Mõned meenutavad rõõmuga, kuidas nad esimest korda teokraatlikus teenistuskoolis osalesid. * Või on neil ehk meeles see, kui nad lugesid esimese piibliteksti, olles koos vanemaga majast majja teenistuses. Ja kuidas nad võiksidki unustada seda, kui nende vanemad lugesid neile ette „Minu piiblilugude raamatut” või raamatut „Kuula Suurt Õpetajat” * („Listening to the Great Teacher”)? Gabriel meenutab, mis talle väga meeldis: „Kui olin kõigest neljane, siis ema laulis mulle iga päev, valmistades ise samal ajal toitu. Siiani liigutab mind sügavalt üks kuningriigilaul. Hiljem aitas see laul mul mõista Jehoova teenimise tähtsust.” Võib-olla tead sinagi seda ilusat laulu, millest Gabriel rääkis. See on laul number 157 laulikus „Laulge Jehoovale kiituslaule” ja see kannab pealkirja „Kummarda Jehoovat nooruspäevil”.

Laul algab nõnda: „Kiituse laste suust Jumal kord tõi, austust ja ülistust Jeesus neilt sai.” Tõesti, lastel oli harukordne võimalus viibida Jeesuse seltsis ja tõenäoliselt tõid  nad oma siirusega Jeesusele rõõmu ja kosutust. Jeesus isegi tõi väikesed lapsed, kuna nad on altid õpetamisele, oma järelkäijatele eeskujuks (Matteuse 18:3, 4). Niisiis on lastel oma koht Jehoova kummardamises. Laulusalm jätkub sõnadega: „Väiksedki Jumalat ülistavad.”

Oma eeskujuliku käitumisega kodus, koolis ja mujal on paljud lapsed toonud au Jumalale ja oma perele. Neile on olnud tõeliseks õnnistuseks omada „õiglasi kristlikke vanemaid”. (5. Moosese 6:7.) Jumalakartlikud vanemad võtavad kuulda Jumalat, kes armastava Isana juhatab oma loodud teele, mida nad peavad käima. Milliseid õnnistusi nad küll kogevad! Kui vanemad jagavad omakorda lastele õpetust, võib nende laste kohta öelda: „Rõõmu te toote, kui kuulate neid.” (Jesaja 48:17, 18.) Angélica, kes teenib praegu Jehoova tunnistajate harubüroos Mehhikos, lausub: „Vanemad püüdsid elada alati Piibli põhimõtete järgi. Mu lapsepõlv oli seetõttu õnnelik ja täis rõõmu.”

Temasarnased kristlased mõistavad, kui tähtis on hästi hoolt kanda oma vaimse pärandi eest. Võib-olla oled ka sina noor, kes kasvad peres, kus peetakse lugu tõelistest kristlikest väärtustest. Kui see on nii, siis sama laul toonitab sulle: „Puhtana, noored, teil kulgegu tee.” Kord tuleb aeg, mil peate hakkama ise otsuseid langetama, seepärast „õppige toetuma Jumalale. Maailma soosing ju meelitav näib”.

Kui pead ekslikult teiste soosingu võitmist oma elus esmatähtsaks, siis kogu õpetus, mida sulle antakse, võib osutuda asjatuks ja sa võid hävitada oma tulevikuväljavaate. Soov maailma soosingu järele võib su valvsuse tasapisi kaotada. Mõned on hakanud läbi käima pealtnäha korralike ja kenade inimestega, keda aga ei huvita kristlikud mõõdupuud. Nõnda tegi Tara, peategelane videos „Noored küsivad: kuidas ma võin leida tõelisi sõpru?” („Young People Ask–How Can I Make Real Friends?”). Nagu Tara, võib iga noor kristlane, kes seltsib nendega, kes ei hinda õiget jumalakummardamist, varem või hiljem avastada, et „see tee rikub kombeid nii häid”, nagu laul ütleb. Head harjumused kujunevad aastatepikkuse tööga, need võib aga rikkuda kiiresti.

Tuleb tunnistada, et jumalakartlikult elada pole lihtne. Kuid sellegipoolest võid rajada kindla aluse tõeliseks eduks, kui teed nii,  nagu laul jätkab: „Nooruses Loojale mõtelge te, vaimus ja tões teda kummardage.” Ning „sirgudes suuremaks, rõõm täieks saab”. Sa hakkad veel enam mõistma, et Jehoova armastava hoole all ei suuda miski sind takistada tema silmis õigesti käitumast. Sel moel saadaksegi küpseks ja jumalakartlikuks täiskasvanuks. Lisaks, kui kasutad targalt ära kristliku kasvatuse eeliseid, võid olla kindel, et „rõõmu Jehoovale see valmistab”. Kas inimesel võiks olla veel suuremat au? (Õpetussõnad 27:11.)

Noored, pidage seepärast alati meeles, kui väärtuslik on see õpetus, mis tuleb Jehoovalt ja teie kristlikelt vanematelt. Ajendagu nende sügav armastus sinu vastu sind valmistama Jehoovale heameelt. Nagu Jeesus Kristus ja noor ustav Timoteos, võid sinagi oma taevase Isa ja oma maised vanemad õnnelikuks teha. Ja kui sinust endast kunagi lapsevanem saab, oled tõenäoliselt nõus eespool mainitud Angélicaga, kes ütles: „Kui mina kunagi lapse saan, siis pingutan väga, et juba varajasest lapsepõlvest peale kasvatada tema südames armastust Jehoova vastu, et see teda elus juhiks.” Igavesse ellu viiv õige tee on vaieldamatult kõige väärtuslikum pärand!

[Allmärkused]