„Õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud”

„Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (MATTEUSE 28:19, 20)

1. Milline vestlus toimus jünger Filippuse ja ühe etiooplase vahel?

ÜKS Etioopia mees sõitis maha pika tee, et käia Jeruusalemmas. Seal kummardas ta Jumalat, keda armastas – Jehoovat. Tõenäoliselt armastas ta ka Jumala inspireeritud Sõna. Kui ta oma tõllas koju tagasi sõitis ja prohvet Jesaja kirjutiste koopiat luges, kõnetas teda Kristuse jünger Filippus. Filippus küsis etiooplaselt: „Kas sa ka mõistad, mida sa loed?” Mees kostis: „Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” Seepeale aitas Filippus sel siiral Pühakirja uurijal Kristuse jüngriks saada. (Apostlite teod 8:26–39.)

2. a) Miks oli etiooplase vastus tähelepanuväärne? b) Milliseid Kristuse antud ülesandega seotud küsimusi me hakkame käsitlema?

² Selle etiooplase vastus on tähelepanuväärne. Ta sõnas: „Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” Tõepoolest, ta vajas juhatust, kedagi, kes aitaks loetut mõista. Juba ainuüksi sellest ütlusest on näha, kui tähtis oli üks juhend, mis leidub Jeesuse käsus teha inimesi jüngriteks. Mis juhend see oli? Vastuse saamiseks uurigem edasi Jeesuse sõnu, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi 28. peatükis. Eelmine artikkel keskendus küsimustele „miks?” ja „kui ulatuslikult?”. Nüüd vaatame veel kahte küsimust, mis on seotud Kristuse käsuga teha inimesi jüngriteks. Need küsimused on „mida?” ja „kui kaua?”.

„Õpetades pidama kõike”

3. a) Kuidas saab inimene Jeesus Kristuse jüngriks? b) Mille õpetamine kaasneb inimeste jüngriteks tegemisega?

³ Mida me peame õpetama, et aidata inimestel Kristuse jüngriks saada? Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Järelikult tuleb meil õpetada seda, mida Kristus käskis. * Mida aga teha, et inimene, kellele on õpetatud Jeesuse käske, mitte ainult ei saaks jüngriks, vaid ka jääks selleks? Üks tähtis tegur selgub Jeesuse hoolikast sõnavalikust. Pane tähele, et ta ei öelnud lihtsalt: „Õpetage neile kõike, mida ma olen käskinud.” Ta hoopis sõnas: „Neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matteuse 19:17.) Millele see viitab?

4. a) Mida tähendab käsku pidada? b) Too näide, kuidas me õpetame inimest Kristuse käske pidama.

⁴ Käsku pidada tähendab tegutseda sellele vastavalt, kuuletuda. Kuidas õpetada kedagi  pidama seda, mida Kristus käskis? Mõelgem näiteks, kuidas sõiduõpetaja õpetab oma õpilastele liiklusreegleid. Ta võib neist rääkida klassiruumis, ent reeglitest kinnipidamist saab ta õpetada tegelikus liiklussituatsioonis, kus õpilased püüavad õpitut ellu rakendada. Niisamuti teeme ka meie – inimestega Piiblit uurides õpetame neile Kristuse käske. Ent me peame oma õpilasi juhendama ka siis, kui nad püüavad oma igapäevaelus ja teenistuses Kristuse õpetuste järgi toimida (Johannese 14:15; 1. Johannese 2:3). Seega, et täita täielikult Kristuse käsku teha inimesi jüngriteks, tuleb meil tema õpetusi nii selgitada kui ka näidata, kuidas neid ellu rakendada. Nii me jäljendame Jeesuse ja Jehoova enda eeskuju (Laul 48:15; Ilmutuse 7:17).

5. Miks võib meie piibliõpilane kõhelda täitmast Kristuse käsku teha jüngreid?

⁵ Kui õpetame inimesi Jeesuse käske pidama, siis tähendab see ka seda, et aitame neil kuuletuda käsule teha jüngreid. Mõnele piibliõpilasele võib see ülesanne päris raske tunduda. Isegi kui ta oli varem mingi ristiusu kiriku aktiivne liige, on üsna ebatõenäoline, et tema endised õpetajad teda inimesi jüngriteks tegema õpetasid. Osa kirikuõpetajaid tunnistab ausalt, et kui küsimuse all on karja liikmete õpetamine evangeeliumit kuulutama, siis ristiusu kirikute tegevus on selles suhtes täiesti ebaõnnestunud. Kommenteerides Jeesuse käsku minna maailma ja aidata igasugustel inimestel jüngriteks saada, ütles piibliõpetlane John R. W. Stott: „Meie suutmatus sellele käsule kuuletuda on tänapäeva evangeelsete kristlaste suurim nõrkus.” Ta lisas: „Me kipume oma sõnumit kuulutama kauge vahemaa tagant. Mõnikord me sarnaneme inimestega, kes hüüavad kaldalt uppujatele soovitusi. Me ei hüppa vette neid päästma, sest kardame märjaks saada.”

6. a) Kuidas me saame oma piibliõpilast aidates Filippusest eeskuju võtta? b) Kuidas me saame oma osavõtlikkust näidata siis, kui piibliõpilane hakkab kuulutustööl osalema?

⁶ Kui meie piibliõpilane kuulus varem religiooni, mille liikmed „kardavad märjaks saada”, siis võib tal olla raske „veekartust” ületada ning hakata kuuletuma Kristuse käsule teha inimesi jüngriteks. Ta vajab abi. Me peame olema kannatlikud, õpetades ja juhendades teda nõnda, et tema arusaamine süveneks ja ajendaks teda tegutsema, nagu ka Filippuse õpetusviis andis  etiooplasele arusaamist ja ajendas teda end ristida laskma (Johannese 16:13; Apostlite teod 8:35–38). Lisaks sellele ajendab soov õpetada piibliõpilasi kinni pidama käsust teha jüngreid olema meid nende kõrval ja juhendama, kui nad teevad kuulutustööl oma esimesi samme (Koguja 4:9, 10; Luuka 6:40).

„Kõike”

7. Milliseid käske me peame inimestele veel õpetama, kui tahame neid õpetada ’pidama kõike’?

⁷ Me ei piirdu vaid sellega, et õpetame uusi jüngreid teisi inimesi jüngriteks tegema. Jeesus ütles, et me peaksime õpetama ’pidama kõike’, mida ta käskis. Selle alla käivad kindlasti ka kaks suurimat käsku – armastada Jumalat ja armastada ligimest (Matteuse 22:37–39). Kuidas õpetada uut jüngrit neid kahte käsku pidama?

8. Too näide, kuidas saab uuele jüngrile õpetada käsku ilmutada armastust.

⁸ Mõtle veel kord sõiduõpetuse näitele. Kui õpilane juhib autot õpetaja kõrval, siis ta ei õpi mitte ainult õpetaja juttu kuulates, vaid ka teisi juhte jälgides. Õpetaja võib suunata tähelepanu näiteks autojuhile, kes laseb teisel autol oma ette sõita ja nii liiklusvoolu sulanduda; kes lülitab viisakalt kaugtuled lähitulede vastu, et vastutulijaid mitte pimestada, või kes pakub lahkelt abi juhile, kelle sõiduk on katki läinud. Õpilane saab seeläbi väärtuslikke õppetunde, mida ellu rakendada. Nii õpib ka eluteel liiklev uus jünger mitte ainult oma õpetajalt, vaid ka teistelt koguduseliikmetelt (Matteuse 7:13, 14).

9. Kuidas uus jünger õpib, mida tähendab pidada käsku armastada?

⁹ Piibliõpilane võib näiteks näha üksikvanemat, kes pingutab kõvasti, et tulla koos oma väikeste lastega kuningriigisaali. Ta võib näha masendunut, kes hoolimata võitlusest depressiooniga käib ustavalt koosolekutel. Ta võib näha ka eakat leske, kes sõidutab teisi eakaid korrapäraselt koosolekutele, või teismelist, kes osaleb kuningriigisaali koristamises. Piibliõpilane võib jälgida kogudusevanemat, kes on põlluteenistuses innukas eestvedaja, ehkki tal on koguduses ka palju muid kohustusi. Ta võib kohtuda tunnistajaga, kel on mingi puue ja kes on koduseinte vahele aheldatud, kuid kes pakub kõigile külastajatele vaimset kosutust. Piibliõpilane võib näha ka abielupaari, kes oma elu ümber korraldab, et eakate vanemate eest hoolitseda. Kui uus jünger jälgib selliseid lahkeid, abivalmeid ja usaldusväärseid kristlasi, siis õpib ta nende eeskujust, mida tähendab kuuletuda Kristuse käsule armastada Jumalat ja ligimesi, eriti just kaasusklikke. (Õpetussõnad 24:32; Johannese 13:35; Galaatlastele 6:10; 1. Timoteosele 5:4, 8; 1. Peetruse 5:2, 3.) Järelikult võib iga koguduseliige olla õpetaja ja juhendaja – ning ta peakski seda olema (Matteuse 5:16).

„Maailma-ajastu otsani”

10. a) Kui kaua veel me inimesi jüngriteks teeme? b) Millise eeskuju andis Jeesus ülesannete täitmisel?

¹⁰ Kui kaua veel me peaksime inimesi jüngriteks tegema? Kuni „maailma-ajastu otsani” (Matteuse 28:20). Kas me suudame Jeesuse käsu seda aspekti täita? Ülemaailmse kogudusena me teeme seda otsusekindlalt. Me oleme rõõmsalt kasutanud oma aega, energiat ja vara, et leida inimesi, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” (Apostlite teod 13:48, UM). Praegusel ajal on Jehoova tunnistajad üle kogu maailma iga päev keskmiselt üle kolme miljoni tunni kuulutamas ja inimesi jüngriteks tegemas. Me teeme seda, sest järgime Jeesuse eeskuju. Ta ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan  tema töö” (Johannese 4:34, meie kursiiv). See on meiegi siiras soov (Johannese 20:21). Me tahame teha midagi rohkemat, kui vaid alustada tööd, mis meile on usaldatud – me tahame selle ka lõpule viia (Matteuse 24:13; Johannese 17:4).

11. Mis on juhtunud mõnede meie kristlike vendade ja õdedega ning mida me peaksime endilt küsima?

¹¹ Kurb on aga näha, et mõned meie kaasusklikud on vaimselt nõrgaks jäänud ning nende ind pidada Kristuse käsku ja teha jüngreid on raugenud või täiesti kadunud. Kas me saaksime midagi ära teha, et aidata neil hakata taas kogudusega läbi käima ja inimeste jüngriteks tegemise töös osalema? (Roomlastele 15:1; Heebrealastele 12:12.) See, kuidas Jeesus aitas oma apostleid, kui need olid vaimselt nõrgad, õpetab meile, mida meie tänapäeval võime teha.

Ole osavõtlik

12. a) Mida apostlid vahetult enne Jeesuse surma tegid? b) Kuidas Jeesus oma apostlitesse suhtus, hoolimata sellest, et nad olid tõsiselt eksinud?

¹² Jeesuse maise teenistuse lõpul, vahetult enne ta surma, „jätsid [apostlid] ta maha ja põgenesid”. Jeesuse ennustuse kohaselt hajutati „igaüks ise kohta”. (Markuse 14:50; Johannese 16:32.) Kuidas Jeesus kohtles vaimselt nõrgaks jäänud kaaslasi? Peagi pärast ülestõusmist ütles ta mõnele oma järelkäijale: „Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, seal nad saavad mind näha!” (Matteuse 28:10). Apostlid olid küll tõsiselt eksinud, kuid Jeesus nimetas neid ikkagi oma vendadeks (Matteuse 12:49). Ta ei kaotanud nende vastu usaldust. Jeesus ilmutas nii oma armulikkust ja halastust, nagu ka Jehoova on armulik ja halastav (2. Kuningate 13:23). Kuidas me saame Jeesust jäljendada?

13. Kuidas me peaksime suhtuma neisse, kes on vaimselt nõrgaks jäänud?

¹³ Me peaksime olema osavõtlikud nende suhtes, kes on teenistuses tempot maha võtnud või selles osalemise üldse lõpetanud. Me ehk mäletame oma kaasusklike armastavaid tegusid, mida nad tegid minevikus – võib-olla mõned neist on olnud ustavad isegi aastakümneid (Heebrealastele 6:10). Me tunneme nende seltsist puudust (Luuka 15:4–7; 1. Tessalooniklastele 2:17). Kuidas me aga saame oma osavõtlikkust näidata?

14. Kuidas me saame Jeesuse eeskujul vaimselt nõrka kristlast aidata?

¹⁴ Jeesus ütles masendunud apostlitele,  et nad peaksid minema Galileasse, kus ta end neile ilmutab. Jeesus kutsus neid otsekui ühele erilisele koosolekule. (Matteuse 28:10.) Ka tänapäeval me julgustame vaimselt nõrku kristlikel koosolekutel käima ja seda on meil vaja teha võib-olla rohkem kui üks kord. Apostlite puhul oli see kutse tulemusrikas, sest „üksteist jüngrit läksid Galileasse sellele mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna” (Matteuse 28:16). Millist rõõmu me küll tunneme, kui nõrgemad kristlased ka meie südamlikele kutsetele vastavad ja taas kristlikel koosolekutel käima hakkavad! (Luuka 15:6.)

15. Kuidas me saame järgida Jeesuse eeskuju, kui vaimselt nõrgad kristlased koosolekule tulevad?

¹⁵ Kuidas käituda, kui selline vaimselt nõrgem kristlane tuleb kuningriigisaali? Mida tegi Jeesus, kui ta nägi apostleid, kelle usk oli ajutiselt nõrgenenud, kokkulepitud koosolekupaiga poole tulemas? „Jeesus tuli nende juurde ja rääkis nendega” (Matteuse 28:18). Ta ei piielnud neid kaugelt, vaid läks nendega rääkima. Kujutle, millist kergendust võisid apostlid tunda, kui Jeesus initsiatiivi enda peale võttis! Ilmutagem meiegi algatust ja võtkem soojalt vastu vaimselt nõrgad kristlased, kes püüavad kristliku koguduse juurde tagasi pöörduda.

16. a) Mida me võime õppida sellest, kuidas Jeesus oma järelkäijatega tegeles? b) Kuidas me saame jäljendada Jeesuse suhtumist nõrgematesse? (Vaata allmärkust.)

¹⁶ Mida Jeesus veel tegi? Esiteks ta teatas: „Minule on antud kõik meelevald.” Teiseks ta andis neile ülesande: „Minge siis ja tehke jüngreid.” Kolmandaks ta tõotas: „Mina olen iga päev teie juures.” Kas paned aga tähele, mida Jeesus ei teinud? Ta ei teinud jüngritele etteheiteid nende eksimuste ja kahtluste pärast (Matteuse 28:17). Kas selline lähenemine andis häid tulemusi? Jah. Peagi olid apostlid taas ’evangeeliumit õpetamas’ (Apostlite teod 5:42). Kui järgime oma koguduse nõrgemate liikmete kohtlemisel Jeesuse eeskuju, siis võime näha sama häid tulemusi (Apostlite teod 20:35). *

„Mina olen iga päev teie juures”

17., 18. Millised julgustavad mõtted peituvad Jeesuse sõnades „Mina olen iga päev teie juures”?

¹⁷ Jeesuse käsu viimased sõnad „Mina olen iga päev teie juures” julgustavad kõiki, kes püüavad täita seda käsku teha inimesi jüngriteks. Ükskõik millist vastupanu meie  vaenlased Kuningriigi kuulutustööle avaldavad ja ükskõik millist laimu meie kohta levitatakse, pole meil mingit põhjust karta. Miks? Jeesus, meie Juht, kel on „kõik meelevald taevas ja maa peal”, on koos meiega ja toetab meid!

¹⁸ Jeesuse lubadus „Mina olen iga päev teie juures” on ka väga lohutav. Me püüame hoolega täita Kristuse käsku teha jüngreid ja seejuures on meil nii rõõmsaid kui ka kurbi päevi (2. Ajaraamat 6:29). Mõned meist on kurvad näiteks seetõttu, et leinavad mõnd lähedast (1. Moosese 23:2; Johannese 11:33–36). Teistel on vaevusi oma kõrge ea pärast, kuna tervis ja jõud kahanevad (Koguja 12:1–6). Osal kristlastel on perioode, mil neid vaevab masendus (1. Tessalooniklastele 5:14). Ja järjest rohkem meist on majanduslike probleemide küüsis. Me võime sellistest raskustest hoolimata teenistuses edukad olla, sest Jeesus on meie juures „iga päev”, ka kõige süngematel päevadel. (Matteuse 11:28–30.)

19. a) Milliseid üksikasju leidub Jeesuse käsus teha inimesi jüngriteks? b) Mis aitab meil Kristuse antud käsku täita?

¹⁹ Nagu me käesolevast ja eelmisest artiklist nägime, on Jeesuse käsk teha inimesi jüngriteks väga laiahaardeline. Jeesus ütles, miks ja kui ulatuslikult me peaksime seda käsku täitma. Samuti selgitas ta, mida me peaksime õpetama ja kui kaua tuleb inimesi jüngriteks teha. Selle suure ülesande täitmine pole muidugi kerge. Ent Kristuse toel ja juuresolekul me suudame sellega hakkama saada! Kas pole sa sellega nõus?

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas me õpetame teisi Jeesuse käske pidama?

• Mida võib uus jünger teistelt koguduseliikmetelt õppida?

• Kuidas aidata neid, kes on jäänud vaimselt nõrgaks?

• Millist jõudu ja lohutust pakub meile Jeesuse lubadus „Mina olen iga päev teie juures”?

[Küsimused]

[Pildid lk 15]

Meil tuleb olla nii õpetajad kui ka juhendajad

[Pildid lk 17]

Uus jünger õpib väga palju teiste kristlaste eeskujust