„Taibukas teeb kõike teadlikult”

JUMALA SÕNA Piibli juhtnöörid „on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda” (Laul 19:8–11). Miks? Sest Jehoova kui „targa õpetus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks” (Õpetussõnad 13:14). Pühakirja nõuannete järgi elamine ei paranda mitte ainult elu kvaliteeti, vaid aitab ka vältida püüniseid, mis võivad elu ohtu seada. Kui oluline on küll otsida Pühakirjast teadmisi ja vastavalt nendele tegutseda!

Nagu tekstis Õpetussõnad 13:15–25 on kirjas, andis vanaaja Iisraeli kuningas Saalomon nõu, mis aitab meil teadlikult, teadmiste põhjal tegutseda, et võiksime elada paremat ja pikemat elu. * Sisutihedate õpetussõnadega näitab ta, kuidas Jumala Sõna aitab meil leida teiste poolehoidu, jääda teenistuses ustavaks, suhtuda nõu andmisse õigesti ja valida targalt kaaslasi. Ta arutleb ka selle üle, kui mõistlik on jätta oma järeltulijatele pärand ning samuti distsiplineerida neid armastuses.

Peenetundelisus võidab poolehoiu

„Peenetundelisus toob poolehoidu,” ütleb Saalomon, „aga hoolimatute tee on hukatus!” (Õpetussõnad 13:15). Algkeelne väljend „peenetundelisuse” kohta „tähendab mõistlikkust, head otsustusvõimet ja tarku arvamusavaldusi”, märgib üks teatmeteos. Selline inimene leiab kergesti teiste poolehoiu.

 Pane tähele, kui peenetundelise mõistmisega kohtles apostel Paulus kaaskristlast Fileemonit, kui ta saatis Fileemonile tagasi tema juurest põgenenud orja Oneesimose, kes oli saanud kristlaseks. Paulus palus Fileemonil võtta Oneesimos lahkelt vastu otsekui apostli enda. Paulus koguni lubas maksta, kui Oneesimos oli Fileemonile võlgu. Paulus oleks võinud kasutada oma autoriteeti ja käskida Fileemonil Oneesimos lahkelt vastu võtta, aga apostel otsustas olukorra lahendada taktitundeliselt ja armastavalt. Paulus oli nõnda toimides veendunud, et Fileemon võtab teda kuulda ning teeb isegi enamat, kui talt paluti. Kas meiegi võiksime kaaskristlasi sama moodi kohelda? (Fileemonile 8–21.)

Teisalt on hoolimatute tee hukatus või ühe teise tõlke järgi „kõva” (P 1945). Mis mõttes? Ühe õpetlase väitel tähendab see sõna selles kontekstis „tugevat või kindlat, viidates kurjade inimeste kalgile käitumisele. ... Inimene, kes hoiab otsusekindlalt kinni oma halvast eluviisist ning suhtub kalgilt ja osavõtmatult teiste tarkadesse nõuannetesse, on hävingu teel”.

Saalomon jätkab: „Taibukas teeb kõike teadlikult, aga alp levitab rumalust!” (Õpetussõnad 13:16). Selles salmis on taibukus seotud teadmistega ja aruka inimesega, kes mõtleb hoolikalt enne, kui tegutseb. Taibukas inimene talitseb oma huuli, kui teda ebaõiglaselt kritiseeritakse või koguni solvatakse. Ta palub, et Jumal aitaks tal ilmutada püha vaimu vilja, et mitte liialt ärrituda (Galaatlastele 5:22, 23). Arukas inimene ei lase teisel inimesel või olukorral enda üle võimust võtta, vaid ta säilitab enesevalitsuse ja väldib nii kokkupõrkeid, millesse satuvad tavaliselt need, kes solvamise korral kergesti ägestuvad.

Taibukas inimene langetab teadmistele tuginedes ka otsuseid. Ta teab, et oletades, emotsioonide ajel või lihtsalt enamikku järgides on harva võimalik targalt tegutseda. Sellepärast võtab ta aega, et oma olukorda lähemalt uurida. Ta selgitab välja kõik faktid ja teeb kindlaks, millised võimalused tal on. Seejärel uurib ta Pühakirja ja otsustab, millised Piibli seadused või põhimõtted tema olukorra kohta käivad. Sellise inimese tee püsib tasane (Õpetussõnad 3:5, 6).

„Ustav saadik toob tervise”

Jehoova tunnistajatena on meie ülesanne teha teatavaks Jumala sõnum. Järgmine õpetussõna aitab meil seda käsku ustavalt täita. See ütleb: „Õel käskjalg tõukab õnnetusse, aga ustav saadik toob tervise!” (Õpetussõnad 13:17).

Siin pannakse rõhk sõnumitooja omadustele. Mis juhtub siis, kui  sõnumi kandja sõnumit õelalt moonutab või muudab? Kas ta pole mitte väärt karmi karistust? Mõtle prohvet Eliisa teenrile Geehasile, kes ahnusest edastas valesõnumi Süüria väepealikule Naamanile. Geehasi jäi pidalitõppe, millest Naaman oli terveks saanud (2. Kuningate 5:20–27). Aga kui saadik pole enam ustav ja sõnumi kuulutamise üleüldse lõpetab? „[Kui] sina aga ei räägi, et manitseda õelat pöörduma oma teelt, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma [Jehoova] küsin sinu käest!” sõnab Piibel (Hesekiel 33:8).

Seevastu ustav saadik toob tervise nii endale kui neile, kes teda kuulevad. Paulus innustas Timoteost: „Pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad” (1. Timoteosele 4:16). Mõtle, mida tervistavat saadetakse korda sellega, kui kuulutatakse ustavalt Kuningriigi head sõnumit. Sellega puudutatakse õiglase meelsusega inimeste südant ja juhatatakse nad tõe juurde, mis nad vabaks teeb (Johannese 8:32). Isegi kui inimesed ei kuula sõnumit, on ustav sõnumitooja „päästnud oma hinge” (Hesekiel 33:9). Ärgem jätkem eales unarusse oma ülesannet kuulutada (1. Korintlastele 9:16). ’Kuulutagem sõna’ alati hoolikalt ja ärgem seda kunagi lahjendagem või ilustagem (2. Timoteosele 4:2).

„Kes noomimist tähele paneb, seda austatakse”

Kas arukas inimene paneb pahaks, kui talle antakse kasulikke nõuandeid? Õpetussõnad 13:18 ütleb: „Sellel on vaesus ja häbi, kes ei hooli õpetusest, aga kes noomimist tähele paneb, seda austatakse!” On tark võtta tänulikult kuulda isegi neid nõuandeid, mida me pole kelleltki palunud. Mõistlikust nõuandest võibki kõige rohkem abi olla siis, kui me ise ei taipa, et me seda vajame. Niisuguse juhatuse järgi toimimine säästab meid südamevalust ja aitab vältida halbu tagajärgi. Nõuande eiramine toob häbi.

Ärateenitud kiitus tõstab tuju ja on väga kosutav, aga me peaksime eeldama, et me vajame ka noomimist, ning selle vastu võtma. Mõtle apostel Pauluse kahele kirjale, mis ta läkitas Timoteosele. Kuigi Paulus  kiidab Timoteost ustavuse eest, sisaldavad kirjad ka rohkelt talle antud nõuandeid. Paulus andis nooremale mehele lahkelt juhatust, kuidas hoida usku ja head südametunnistust, kohelda koguduses teisi, kasvatada jumalakartust, olla rahulolev, õpetada teisi, seista vastu ärataganejate mõjule ja täita oma ametit. Koguduse noorematel liikmetel tuleks otsida ja võtta vastu kogenumate nõuandeid.

’Käi läbi tarkadega’

„Täideläinud igatsus on hingele armas, kurjast hoidumine on alpide meelest hirmus!” lausub tark kuningas (Õpetussõnad 13:19). Selle õpetussõna selgituseks ütleb üks teatmeteos: „Kui eesmärk on saavutatud või soov täidetud, siis valdab inimest rahulolu ... Kuna sihile jõudmine on midagi väga meeldivat, siis albid, kelle taotlused on saavutatavad vaid halbade meetoditega, ei saaks kunagi tunda rõõmu oma soovide täitumisest, kui nad peaks maha jätma kurja. Seega on kurjast hoidumine alpide meelest hirmus.” Kui tähtis on seetõttu arendada õigeid soove!

Millist võimsat mõju avaldavad kaaslased meie mõtetele ning sellele, mis meile meeldib ja mis mitte! Saalomon teatab aegumatu tõe, öeldes: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Jah, need, kellega seltsime, ka meelelahutuse, Interneti ja lugemismaterjali kaudu, mõjutavad seda, millised me oleme ja milliseks võime muutuda. Kui oluline on seega valida kaaslasi targalt!

„Jätab pärandi”

„Õnnetus ajab taga patuseid,” teatab Iisraeli kuningas, „aga õiged saavad palgaks õnne!” (Õpetussõnad 13:21). Õigluse taotlemine toob tasu, sest Jehoova hoolitseb õigete eest (Laul 37:25). Meil tuleb aga mõista, et „aeg ja juhus” tabab meid kõiki (Koguja 9:11, UM). Kas me saame kuidagi valmistuda ootamatuteks sündmusteks?

„Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi,” sõnab Saalomon (Õpetussõnad 13:22a). Millise väärtusliku pärandi jätavad vanemad küll oma lastele, kui nad aitavad neil õppida tundma Jehoovat ja luua temaga häid suhteid! Aga kas poleks arukas võimaluse korral teha ka oma pere materiaalse heaolu tagamiseks korraldusi, juhul kui vanem peaks enneaegselt surema? Paljudes paikades saavad perekonnapead muretseda kindlustuse, teha testamendi ja koguda sääste.

Mida öelda jumalakartmatute inimeste pärandi kohta? „Patuse vara talletatakse õigele!” jätkab Saalomon (Õpetussõnad 13:22b). Lisaks praegustele õnnistustele osutuvad need sõnad tõeks siis, kui Jehoova täidab oma tõotuse luua „uued taevad ja uus maa, kus õigus elab” (2. Peetruse 3:13). Jumalakartmatutele tehakse siis lõpp ja „alandlikud pärivad maa” (Laul 37:11).

 Arukat inimest aitab teadmiste põhjal tegutsemine isegi siis, kui tal on vähe vara. „Kehvade uudismaa annab palju leiba,” ütleb Õpetussõnad 13:23 (P 1997), „aga mõni hukkub ülekohtu tõttu.” Tänu tublile tööle ja Jumala õnnistusele saab vähesest palju. Ent õigluse puudumisel võib ebaõige otsuse tõttu kaotada terve varanduse.

’Karista aegsasti’

Ebatäiuslik inimene vajab juba lapsepõlvest peale distsiplineerimist. „Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega,” ütleb Iisraeli kuningas, „aga kes teda armastab, karistab teda aegsasti!” (Õpetussõnad 13:24).

Vits sümboliseerib autoriteeti. Kirjakohas Õpetussõnad 13:24 viitab see vanemlikule autoriteedile. Selles kontekstis ei tähenda karistusvitsa tarvitamine vältimatult lapse löömist. See kujutab hoopis mis tahes kujul karistamist. Mõnel juhul võib vale käitumise korral karistada vaid lapse lahkelt korrale kutsumisega. Teine laps jällegi võib vajada rangemat karistust. „Sõitlus mõjub arusaajale rohkem kui sada hoopi albile!” ütleb Õpetussõnad 17:10.

Vanemad peaksid distsiplineerima oma lapsi alati armastusest ja tarkusest ajendatuna, pidades silmas laste huve. Armastav lapsevanem ei vaata lapse üleastumisele läbi sõrmede. Vastupidi, ta püüab seda tähele panna, et parandada väära käitumist enne, kui see jõuab liiga sügavale juurduda. Muidugi võtab armastav lapsevanem südamesse Pauluse manitsuse: „Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!” (Efeslastele 6:4, P 1997).

Aga kui vanem lubab lapsel kõike teha ega karista teda kui vaja? Kas laps tänab hiljem niisugust vanemat? Vaevalt küll. (Õpetussõnad 29:21.) Piibel teatab: „Omapead jäetud poiss teeb häbi oma emale” (Õpetussõnad 29:15, P 1997). Vanemliku autoriteedi kasutamata jätmine on märk ükskõiksusest või armastuse puudumisest. Ent autoriteedi kasutamine lahkelt ja kindlalt peegeldab armastavat hoolt.

Arukas ja õiglane inimene, kes tõeliste teadmiste alusel tegutseb, kogeb õnnistusi. Saalomon kinnitab: „Õige sööb nii palju kui ta süda kutsub, aga õelate kõht on tühi!” (Õpetussõnad 13:25). Jehoova teab, mis on meile kasulik igas eluvaldkonnas – perekonnaringis, suhetes teistega, teenistuses või siis, kui meid distsiplineeritakse. Kui võtame targalt vastu tema Sõnas leiduvad nõuanded, siis elame kahtlemata parimat elu.

[Allmärkus]

[Pilt lk 28]

Taibukas inimene talitseb oma keelt, kui teda ülekohtuselt kritiseeritakse

[Pilt lk 29]

Ustav Kuningriigi kuulutaja saadab korda palju head

[Pilt lk 30]

Kiitus on küll julgustav, kuid meil tuleb vastu võtta ka noomimist

[Pilt lk 31]

Armastav vanem ei vaata oma lapse üleastumistele läbi sõrmede