Õpi suhtuma inimese suurusesse nii nagu Kristus

„Kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija.” (MATTEUSE 20:26)

1. Kuidas suhtub maailm inimese suurusesse?

UMBES 500 kilomeetrit Kairost lõuna pool, muistse Egiptuse linna Teeba lähedal (praeguses Karnakis) kõrgub 18-meetrine vaarao Amenhotep III kuju. Seda tohutut monumenti vaadates tunneb inimene end imetillukesena. See kuju, mis pidi tekitama imetlust selle valitseja vastu, sümboliseerib hästi maailma arusaamist inimese suurusest – on vaja olla hästi silmatorkav ja tähtis ning panna teised end tähtsusetuna tundma.

2. Millise eeskuju andis Jeesus oma järelkäijatele ja milliseid küsimusi me peaksime endale esitama?

² Võrdle kontrastiks seda, mida õpetas inimese suuruse kohta Jeesus Kristus. Ehkki ta oli oma järelkäijate „Issand ja õpetaja”, andis ta neile teada, et tõeline suurus seisneb teiste teenimises. Oma maise elu viimasel päeval näitas Jeesus selle õpetuse tähendust, pestes oma jüngrite jalgu. See oli väga alandlik tegu! (Johannese 13:4, 5, 14.) Kumb sulle rohkem meeldib: kas teenida ise või lasta teistel end teenida? Kas Kristuse eeskuju tekitab sinus soovi olla sama alandlik nagu tema? Uurigem nüüd, milline oli Kristuse suhtumine inimese suurusesse kontrastina tavapärasele ilmalikule suhtumisele.

 Väldi ilmalikku suhtumist inimese suurusesse

3. Millistest Piibli näidetest ilmneb, et inimestelt au otsimine lõppeb kurvalt?

³ Piiblis on palju näiteid, millest ilmneb, et ilmalik suhtumine inimese suurusesse viib hävingusse. Mõtle näiteks võimukale Haamanile, kes oli Estri ja Mordokai päevil Pärsia kuninga õukonnas kõrgel positsioonil. Haamani auahnuse tagajärjeks oli alandus ja surm. (Ester 3:5; 6:10–12; 7:9, 10.) Mida öelda upsaka Nebukadnetsari kohta, kes oma valitsuse tippajal nõdrameelseks muutus? Ta väljendas oma vildakat arusaamist inimese suurusest järgmiste sõnadega: „Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?” (Taaniel 4:27). Piibel räägib ka uhkest Herodes Agrippa I, kes võttis õigustamatult au endale, mitte ei austanud Jumalat. Tagajärjeks oli see, et „ussid sõid ta ära ja ta heitis hinge” (Apostlite teod 12:21–23). Kuna need mehed ei mõistnud Jehoova suhtumist inimese suurusesse, langesid nad kõik häbiväärselt oma kõrgelt positsioonilt.

4. Kes edendab selle maailma uhkuse vaimu?

⁴ On kohane tahta elada oma elu nõnda, et pälviksime teiste austuse ja lugupidamise. Kuid Kurat kasutab seda soovi ära, edendades uhkuse vaimu, mis peegeldab tema enda auahnust (Matteuse 4:8, 9). Ärgem unustagem, et ta on „selle maailma jumal” ja et ta on teinud kindla otsuse propageerida siin maa peal oma mõtteviisi (2. Korintlastele 4:4; Efeslastele 2:2; Ilmutuse 12:9). Kuna kristlased teavad, kes on sellise mõtteviisi algataja, siis väldivad nad ilmalikku suhtumist inimese suurusesse.

5. Kas edu, kuulsus ja rikkus tagavad kestva rahulolu? Selgita.

⁵ Üks idee, mida Kurat propageerib, on see, et kuulus nimi, inimeste imetlus ja kopsakas rahakott teevad meid automaatselt õnnelikuks. Kas see aga on nii? Kas edu, kuulsus ja rikkus tagavad rahuldustpakkuva elu? Piibel hoiatab, et me ei laseks end sellisel mõtteviisil petta. Tark kuningas Saalomon kirjutas: „Ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös johtuvad ainult inimese kadedusest ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!” (Koguja 4:4). Paljud inimesed, kes on pühendunud karjäärile, võivad tunnistada selle inspireeritud nõuande paikapidavust. Üheks näiteks võib tuua mehe, kes aitas kavandada, ehitada ja katsetada kosmoselaeva, mis viis inimese Kuule. Ta meenutab: „Ma töötasin kõvasti ja olin oma ala hea asjatundja. Siiski oli see kõik tühine, sest see ei toonud kaasa püsivat õnne ja meelerahu.” * Ilmalik suhtumine inimese suurusesse, olgu siis tegemist äri, spordi või meelelahutusega, ei taga kestvat rahulolu.

 Inimene on suur, kui ta teenib armastusest

6. Millest ilmneb, et Jakoobusel ja Johannesel oli ekslik arusaam inimese suurusest?

⁶ Üks sündmus Jeesuse elus näitab, milles seisneb inimese tõeline suurus. Aastal 33 m.a.j rändas Jeesus koos oma jüngritega paasapühaks Jeruusalemma. Teel ilmnes, et Jeesuse kahel sugulasel, Jakoobusel ja Johannesel, kes olid võib-olla tema nõod, oli ekslik arusaam inimese suurusest. Nad lasid oma emal Jeesuselt nõuda: „Ütle, et need mu kaks poega istuksid üks su paremale ja teine su vasakule käele sinu kuningriigis!” (Matteuse 20:21). Juudid pidasid suureks auks istuda tähtsa isiku paremal või vasakul käel (1. Kuningate 2:19). Jakoobus ja Johannes püüdsid auahnelt krahmata endale kõige väljapaistvamad kohad. Nad tahtsid võimu. Jeesus nägi nende mõtteid ja juhtis tähelepanu nende ekslikule arusaamale inimese suurusest.

7. Kuidas kirjeldas Jeesus tõelist kristlikku suurust?

⁷ Jeesus teadis, et selles uhkes maailmas peetakse suureks inimeseks seda, kes kontrollib ja käsutab teisi ning kes võib ühe sõrmenipsuga täita iga oma soovi. Ent Jeesuse järelkäijate seas seisneb suurus teiste alandlikus teenimises. Jeesus ütles: „Kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija; ja kes teie seast tahab olla kõige esimene, see olgu teie ori” (Matteuse 20:26, 27).

8. Mida tähendab olla teenija ning milliseid küsimusi me võiksime endale esitada?

⁸ Kreeka sõna, mis on Piiblis tõlgitud vastega „teenija”, viitab isikule, kes hoolsalt ja püsivalt on valmis teisi teenima. Jeesus andis oma jüngritele olulise õppetunni: inimest ei tee suureks see, kui ta teisi käsutab, vaid hoopis see, kui ta teenib neid armastusest. Küsi endalt: kuidas mina oleksin Jakoobuse ja Johannese asemel käitunud? Kas ma oleksin aru saanud, et inimene on tõeliselt suur siis, kui ta teenib armastusest? (1. Korintlastele 13:3.)

9. Millise eeskuju andis Jeesus teistega suhtlemisel?

⁹ Jeesus näitas oma jüngritele, et temale omast suurust ei hinnata ilmalike mõõdupuude järgi. Jeesus ei püüdnud kunagi üleolev olla nende suhtes, keda ta teenis, ega  lasknud neil end tühisena tunda. Igasugused inimesed – mehed, naised, lapsed, rikkad, vaesed, võimukandjad ja ka teada-tuntud patustajad – tundsid end tema seltsis vabalt (Markuse 10:13–16; Luuka 7:37–50). Inimesed on tihtipeale kannatamatud nende suhtes, kel on mingeid nõrkusi. Jeesus oli teistsugune. Kui ta jüngrid olidki mõnikord mõtlematud ja vaidlushimulised, õpetas ta neid kannatlikult, olles tõeliselt alandlik ja leebe. (Sakarja 9:9; Matteuse 11:29; Luuka 22:24–27.)

10. Kuidas oli Jeesuse eluviisist näha, et ta teenis teisi omakasupüüdmatult?

¹⁰ Selle silmapaistva Jumala Poja ennastsalgavus näitas, mida tähendab tõeline suurus. Jeesus ei tulnud maa peale, et lasta end teenida, vaid teisi teenima, ravima „mõnesugust haigust” ja vabastama inimesi deemonite mõju alt. Ehkki ka tema väsis ja vajas puhkust, pani ta alati teiste vajadused enda omadest ettepoole, pingutades, et neid lohutada. (Markuse 1:32–34; 6:30–34; Johannese 11:11, 17, 33.) Armastus ajendas teda inimesi vaimselt aitama – rändama sadu kilomeetreid tolmustel teedel, et kuulutada head sõnumit Kuningriigist (Markuse 1:38, 39). Jeesus suhtus teiste teenimisse kahtlemata tõsiselt.

Jäljenda Kristuse alandlikkust

11. Millised omadused peavad olema vendadel, kes määratakse koguduses ülevaatajatena teenima?

¹¹ Kui 19. sajandi lõpul valiti mehi, kes pidid Jumala rahvast teenima reisivate esindajatena, pöörati erilist tähelepanu kristlike ülevaatajate hoiakule. Vastavalt 1894. aasta 1. septembri „Siioni Vahitornile” vajati mehi, kes oleksid „vagurad – et nad ei läheks ennast täis ... oleksid alandliku meelega, kes ei kuuluta mitte ennast, vaid Kristust – et nad ei räägiks oma tarkusest, vaid tooksid esile Sõna kogu selle lihtsuses ja väes”. On selge, et tõelised kristlased ei tohiks kunagi võtta vastu ülesandeid selleks, et rahuldada oma auahnust või saavutada tuntust, võimu ja kontrolli teiste üle. Alandlik ülevaataja peab meeles, et tema kohustused on „kaunis töö”, mitte ülev seisund, mis toob au talle endale (1. Timoteosele 3:1, 2). Kõik kogudusevanemad ja teenistusabilised peaksid tegema oma parima, et teenida alandlikult teisi ja juhtida püha teenistust, andes teistele head eeskuju (1. Korintlastele 9:19; Galaatlastele 5:13; 2. Timoteosele 4:5).

12. Milliseid küsimusi võiksid endale esitada need, kes pürgivad koguduses suuremate eesõiguste poole?

¹² Iga vend, kes pürgib nende eesõiguste poole, võiks endalt küsida: kas ma otsin võimalusi  teiste teenimiseks või kaldun soovima, et mind teenitaks? Kas ma olen valmis aitama teisi sellistes valdkondades, mis pole eriti silmatorkavad? Näiteks võib juhtuda, et noor mees on valmis pidama koguduses kõnesid, kuid ei soovi aidata eakaid. Talle võib meeldida koguduse vastutavate vendadega seltsida, kuid talle on vastumeelne kuulutustöö. Sellisel noorel mehel oleks hea endalt küsida: kas ma keskendun peamiselt nendele Jumala teenimise aspektidele, mis toovad tunnustust ja kiitust? Kas ma püüan teiste hulgas silma paista? Endale au otsides ei jäljenda me Kristust (Johannese 5:41).

13. a) Millist mõju võib teistele avaldada ülevaataja alandlik eeskuju? b) Miks võib öelda, et alandlikkus pole kristlase jaoks valik, vaid kohustus?

¹³ Kui näeme vaeva, et jäljendada Kristuse alandlikkust, siis ajendab see meid teisi teenima. Mõtle näiteks ühele vööndiülevaatajale, kes külastas üht Jehoova tunnistajate harubürood. Hoolimata väga tihedast ajakavast ja suurest vastutusekoormast, peatus see vööndiülevaataja ühe noore venna juures, et aidata tal seadistada traatimismasinat. „Olin hämmastunud!” meenutas see vend hiljem. „Vööndiülevaataja sõnas, et oli noorena Peetelis just samasuguse masinaga töötanud ning tal oli meeles, kui raske oli seda masinat seadistada. Ta töötas koos minuga üsna pikalt, ehkki tal oli palju muidki tähtsaid asju teha. See avaldas mulle kõvasti muljet.” Nüüd on see vend ise ühes Jehoova tunnistajate harubüroos ülevaataja ning ta mäletab siiani seda alandlikku tegu. Ärgem kunagi arvakem, et oleme alandlikkust nõudvate tööde tegemiseks liiga kõrged või tähtsad. Me peaksime vöötama endid „alandlikkusega”. Siin pole valikut. Alandlikkus on osa „uuest inimesest”, millega tõeline kristlane peab riietuma. (Filiplastele 2:3, P 1997; Koloslastele 3:10, 12; Roomlastele 12:16.)

Kuidas omandada kristlik suhtumine inimese suurusesse?

14. Kuidas võib mõtisklemine oma suhete üle Jumala ja ligimestega aidata arendada õiget suhtumist inimese suurusesse?

¹⁴ Kuidas õppida inimese suurusesse õigesti suhtuma? Üks viis on mõtiskleda oma suhete üle Jehoova Jumalaga. Tema majesteetlikkus, jõud ja tarkus ülendab ta väetitest inimestest palju kõrgemale (Jesaja 40:22). Kui mõtleme ka oma suhetele ligimestega, siis aitab seegi alandlikku meelt arendada. Me võime mingis valdkonnas teistest küll paremad olla, kuid nemad võivada jällegi mõnes muus palju tähtsamas valdkonnas meist üle olla. Meie kristlikel vendadel võib olla omadusi, mis meil puuduvad. Tõsiasi on see, et paljud inimesed, kes on Jumala silmis kallid, ei paista eriti silma, sest nad on alandliku loomuga (Õpetussõnad 3:34; Jakoobuse 4:6).

15. Kuidas näitab Jumala rahva laitmatus, et kellelgi pole põhjust pidada end teistest paremaks?

¹⁵ Seda mõtet kinnitavad hästi kogemused Jehoova tunnistajatest, kes on oma usu pärast katsumusi kogenud. Väga tihti on just need, keda maailm peab tavalisteks inimesteks, jäänud ränkades katsumustes Jumala ees laitmatuks. Selliste eeskujude üle mõtisklemine aitab meil jääda alandlikuks ning see õpetab meid ’mitte mõtlema end kõrgemale  sellest, mida peab mõtlema’ (Roomlastele 12:3, UT 1989). *

16. Kuidas võivad kõik koguduseliikmed arendada Jeesuse eeskujul õiget suhtumist inimese suurusesse?

¹⁶ Kõik kristlased, nii noored kui ka vanad, peaksid arendama sellist suhtumist inimese suurusesse, nagu oli Kristusel. Koguduses on palju erisuguseid ülesandeid. Ära kunagi keeldu mingist tööst seetõttu, et see tundub liiga madal (1. Saamueli 25:41; 2. Kuningate 3:11). Lapsevanemad, kas te julgustate oma lapsi ja teismelisi noori täitma rõõmsalt igat ülesannet, mis neile kuningriigisaalis või konvendipaigas antakse? Kas lapsed näevad teid alandlikkust nõudvaid töid tegemas? Üks vend, kes teenib nüüd Jehoova tunnistajate peakorteris, mäletab selgelt oma vanemate eeskuju. Ta ütles: „See, kuidas nad suhtusid kuningriigisaali või konvendipaiga koristamisse, näitas mulle, et nad pidasid seda tööd tähtsaks. Nad võtsid tihti vabatahtlikult vastu ülesandeid, et teenida teisi koguduseliikmeid või kogu vennaskonda, hoolimata sellest, kui madalad need tööd ka paistsid. Selline suhtumine on aidanud mul siin Peetelis igat tööülesannet rõõmuga vastu võtta.”

17. Kuidas võivad alandlikud naised kogudusele õnnistuseks olla?

¹⁷ Teiste huvide ettepoole seadmisel enda omadest on meile suurepäraseks eeskujuks Ester, kellest sai 5. sajandil e.m.a Pärsia kuninganna. Kuigi ta elas palees, oli ta valmis riskima oma eluga Jumala rahva heaks ning see oli kooskõlas Jumala tahtega (Ester 1:5, 6; 4:14–16). Olenemata sellest, milline on tänapäeva kristlike naiste majanduslik olukord, saavad nad Estrit jäljendada – julgustada masendunuid, külastada haigeid, osaleda kuulutustööl ja teha koostööd kogudusevanematega. Milliseks õnnistuseks on sellised alandlikud õed kogudusele!

Õnnistused neile, kes suhtuvad inimese suurusesse nii nagu Kristus

18. Mis kasu on sellest, kui suhtume inimese suurusesse nii nagu Kristus?

¹⁸ Kui sa suhtud inimese suurusesse nii nagu Kristus, siis toob see sulle palju kasu. Omakasupüüdmatu teiste teenimine toob rõõmu nii neile kui ka sulle (Apostlite teod 20:35). Kui sa rõõmsalt ja innukalt oma õdede-vendade heaks tegutsed, oled nende silmis üha kallim (Apostlite teod 20:37). Mis veelgi tähtsam, Jehoova silmis on sinu pingutused kaaskristlaste heaolu edendamiseks nagu meeldiv kiitusohver temale (Filiplastele 2:17).

19. Mis peaks olema meie otsus seoses Kristuse suhtumisega inimese suurusesse?

¹⁹ Igaüks meist peaks uurima oma südant ja küsima: kas ma ainult räägin sellest, et inimese suurusesse peaks suhtuma nagu Kristus, või kas ma ka pingutan, et nii käituda? On teada, mida Jehoova arvab ülbetest inimestest (Õpetussõnad 16:5; 1. Peetruse 5:5). Näidakem oma tegudega, et meile meeldib jäljendada Kristust suhtumises inimese suurusesse, ja seda nii kristlikus koguduses, perekonnaelus kui ka igapäevasuhetes teiste inimestega. Tehkem kõike Jumala auks ja kiituseks! (1. Korintlastele 10:31.)

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Miks me peaksime hoiduma ilmalikust suhtumisest inimese suurusesse?

• Kuidas Jeesus inimese suurust hindas?

• Kuidas võivad ülevaatajad Kristuse alandlikkust jäljendada?

• Mis aitab meil arendada kristlikku suhtumist inimese suurusesse?

[Küsimused]

[Kast lk 17]

Kes on kristlikus mõttes suur?

Kas see, kes tahab, et teda teenitaks, või see, kes ise on valmis teenima?

Kas see, kes eelistab tähelepanu keskpunktis olla, või see, kes võtab vastu alandlikkust nõudvaid ülesandeid?

Kas see, kes peab ülemaks ennast, või see, kes peab ülemaks teisi?

[Pilt lk 14]

Vaarao Amenhotep III hiiglaslik kuju

[Pilt lk 15]

Kas sa tead, miks Haaman oma kõrgelt positsioonilt langes?

[Pildid lk 16]

Kas sa otsid võimalusi teiste teenimiseks?