Jehoova ilmutab oma au alandlikele

„Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” (ÕPETUSSÕNAD 22:4)

1., 2. a) Kuidas näitab Apostlite tegude raamat, et Stefanos oli „mees täis usku ja Püha Vaimu”? b) Millest ilmneb, et Stefanos oli alandlik?

STEFANOS oli „mees täis usku ja Püha Vaimu”. Ta oli ka „täis armu ja väge”. Kuna ta kuulus Jeesuse esimeste jüngrite hulka, siis tegi ta rahva seas imetegusid ja suuri tunnustähti. Kord hakkasid mõned mehed temaga vaidlema, „aga ei suutnud vastu seista tarkusele ja Vaimule, kelle läbi tema rääkis”. (Apostlite teod 6:5, 8–10.) Stefanos oli kindlasti usin Jumala Sõna uurija ning ta kaitses seda meisterlikult juudi usujuhtide ees. Tema üksikasjalik kõne Apostlite tegude raamatu 7. peatükis tõendab, et ta oli väga huvitatud Jumala eesmärgi järkjärgulisest avanemisest.

² Erinevalt usujuhtidest, kes oma positsiooni ja teadmiste tõttu tundsid end tavalistest inimestest kõrgemana, oli Stefanos alandlik (Matteuse 23:2–7; Johannese 7:49). Kuigi tal olid Pühakirja kohta põhjalikud teadmised, võttis ta rõõmuga vastu ülesande ’kanda hoolt toidulaudade eest’, nii et apostlid võiksid pühenduda „palvetamisele ja sõna teenistusele”. Stefanosel oli vendade hulgas hea maine ja seepärast ta valitigi nende seitsme mehe hulka, kes hakkasid iga päev toitu jagama. Ta võttis selle ülesande alandlikult vastu. (Apostlite teod 6:1–6.)

3. Kuidas koges Stefanos erilisel viisil Jumala ärateenimata lahkust?

³ Jehooval ei jäänud märkamata Stefanose alandlik meelelaad, tema vaimsus ja laitmatus. Kui Stefanos andis süneedriumi ees tunnistust vaenulikele juudi ülematele, siis „nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge” (Apostlite teod 6:15). Tema näoilme oli nagu Jumala sõnumitoojal – selles peegeldus rahu, mille andis auline Jumal Jehoova. Kui Stefanos oli süneedriumi liikmetele julgelt tunnistust andnud, koges ta erilisel viisil Jumala ärateenimata lahkust. „Täis Püha Vaimu vaatas [ta] üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel.” (Apostlite teod 7:55.) Stefanos sai sellest muljetavaldavast nägemusest lisakinnitust, et Jeesus on Jumala Poeg ja Messias. See tugevdas seda alandlikku meest ja andis talle teada, et tal on Jehoova heakskiit.

4. Kellele Jehoova oma au ilmutab?

⁴ Stefanose nägemusest ilmneb, et Jehoova ilmutab oma au ja annab oma eesmärgist teada jumalakartlikele inimestele, kes on alandlikud ja kes peavad kalliks oma suhteid Jumalaga. „Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” ütleb Piibel (Õpetussõnad 22:4). Seepärast on meil väga oluline aru saada, mis on tõeline alandlikkus, kuidas seda tähtsat omadust arendada ja kuidas see meile kõigis eluvaldkondades kasuks tuleb.

Alandlikkus on jumalik omadus

5., 6. a) Mis on alandlikkus? b) Kuidas on Jehoova alandlikkust ilmutanud? c) Kuidas peaks Jehoova alandlikkus meid mõjutama?

⁵ Mõnele inimesele võib tunduda üllatav, et Jehoova Jumal, kes on universumi kõrgeim  ja auliseim isik, on parim alandlikkuse eeskuju. Kuningas Taavet ütles Jehoovale: „Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su alandus teeb mind suureks!” (Laul 18:36). Kirjeldades Jehoovat alandlikuna, kasutas Taavet heebrea verbijuurt, mille tähenduseks on „kummarduma”. Lisaks „alandlikkusele” on seesama sõnajuur seotud ka „tasaduse”, „leebuse” ja „alandumisega”. Jehoova ilmutas oma alandlikkust sellega, et alandus tegelema ebatäiusliku inimese Taavetiga ning kasutas seda kuningat oma esindajana. Laulu 18 esimene salm näitab, et Jehoova kaitses ja toetas Taavetit, päästes ta „kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest”. Taavet teadis, et igasugune kuulsus ja au, mida ta kuningana võib saavutada, tuleneb Jehoova alandlikest tegudest tema heaks. Selle mõistmine aitas Taavetil alandlikuks jääda.

⁶ Kuidas see meie elu puudutab? Jehoova on arvanud heaks õpetada meile tõde ning ta võib anda meile oma organisatsioonis erilisi teenistusülesandeid või kasutada meid mingil teisel moel oma tahte täitmisel. Kuidas see kõik meid mõjutama peaks? Kas ei peaks see meid alandlikuks tegema? Kas ei peaks me Jehoova alandlikkuse eest tänulikud olema ja hoiduma iseenda ülistamisest, mis viib kindla peale hävingusse? (Õpetussõnad 16:18; 29:23.)

7., 8. a) Kuidas ilmnes Jehoova alandlikkus seoses Manassega? b) Kuidas olid nii Jehoova kui ka Manasse meile alandlikkuse ilmutamisel eeskujuks?

⁷ Jehoova pole ilmutanud oma suurt alandlikkust mitte ainult sellega, et ta on tegelenud ebatäiuslike inimestega, vaid tema halastus on ulatunud ka alandlike inimesteni, tõstes isegi üles või ülendades neid, kes alandavad ennast (Laul 113:4–7). Võtkem näiteks Juuda kuningas Manasse. Ta kuritarvitas oma aulist kuningapositsiooni, et edendada ebajumalateenistust, ning „tegi palju kurja Jehoova silmis ja vihastas teda” (2. Ajaraamat 33:6). Lõpuks Jehoova karistas Manasset, lastes Assüüria kuningal ta troonilt tõugata. Vangis olles Manasse „püüdis leevendada Jehoova, oma Jumala palet ja alandas ennast väga”. Selle tulemusena seadis Jehoova Manasse taas Jeruusalemmas troonile ja „siis mõistis Manasse, et Jehoova on Jumal”. (2. Ajaraamat 33:11–13.) Tõepoolest, Manasse alandlikkus meeldis Jehoovale ning ta omakorda  ilmutas alandlikkust sellega, et andestas talle ja seadis ta uuesti kuningaks.

⁸ Jehoova valmisolek andestada ja Manasse kahetsev hoiak annavad meile tänapäeval olulise alandlikkuse õppetunni. Me peaksime pidevalt meeles hoidma, et see, kuidas me kohtleme inimesi, kes on meid võib-olla solvanud, ning meie endi hoiak patustamise korral võivad mõjutada seda, kuidas Jehoova meisse suhtub. Kui oleme valmis teistele nende üleastumised andestama ja alandlikult oma vigu tunnistame, võime loota Jehoova halastusele. (Matteuse 5:23, 24; 6:12.)

Jumala au on ilmsiks saanud alandlikele

9. Kas alandlikkus on märk nõrkusest? Selgita.

⁹ Alandlikkust ja sellega seotud omadusi ei peaks võtma kui märki nõrkusest või kalduvust valet käitumist ignoreerida. Nagu Pühakirjast näha, on Jehoova alandlik, ent mõni olukord kutsub temas esile õiglase meelepaha ja paneb teda kasutama oma aukartustäratavat jõudu. Oma alandlikkuse tõttu pöörab Jehoova armastavalt tähelepanu alandliku meelega inimestele, kuid hoiab eemale uhketest (Laul 138:6). Kuidas aga on Jehoova oma alandlikele teenijatele erilist tähelepanu osutanud?

10. Mida Jehoova alandlikele ilmutab, nagu näitab 1. Korintlastele 2:6–10?

¹⁰ Jehoova on omal ajal enda suhtluskanali kaudu ilmutanud alandlikele teenijatele üksikasju selle kohta, kuidas ta oma eesmärgi täide viib. Need suurepärased üksikasjad on varjul nende eest, kes toetuvad uhkelt inimeste tarkusele või hoiavad sellest kangekaelselt kinni. (1. Korintlastele 2:6–10.) Alandlikele inimestele on aga antud õige arusaamine Jehoova eesmärgist. See ajendab neid talle au tooma, sest nad hindavad tema muljetavaldavat aulisust seda enam.

11. Kuidas oli esimesel sajandil näha, et mõnedel puudus alandlikkus, ja mil moel see neile kahjulikuks osutus?

¹¹ Esimesel sajandil polnud paljud – nende hulgas ka mõned, kes väitsid end kristlased olevat – piisavalt alandlikud. Seepärast pani neid komistama see, mida apostel Paulus rääkis Jumala eesmärgi kohta. Paulusest sai „paganate apostel”, kuid seda mitte tänu oma rahvusele, haridusele, sobivale eale või paljudele headele tegudele (Roomlastele 11:13). Lihaliku mõtteviisiga inimesed peavad neid tegureid tihti otsustavateks, kui küsimuse all on see, keda Jehoova võiks kasutada oma tööriistana (1. Korintlastele 1:26–29; 3:1; Koloslastele 2:18). Ent Jehoova valis Pauluse välja kooskõlas oma helduse ja õiglase eesmärgiga (1. Korintlastele 15:8–10). Need, keda Paulus nimetas „ülisuurteks apostliteks”, ja ka teised vastased keeldusid nõustumast Paulusega ja ta arutluskäiguga, mis põhines Pühakirjal. Alandlikkuse puudumine takistas neil omandada teadmisi ja arusaamist selle kohta, kui auliselt Jehoova oma eesmärgi täide viib. Ärgem kunagi alahinnakem neid, keda Jehoova on valinud välja oma tahte täitmiseks, ega mõistkem nende üle ette kohut (2. Korintlastele 11:4–6).

12. Kuidas ilmneb Moosese näitest, et Jehoova kiidab heaks alandlikud inimesed?

 ¹² Teisalt on Piiblis palju näiteid selle kohta, kuidas alandlikke inimesi õnnistatakse nõnda, et nad võivad heita pilgu Jumala auhiilgusele. Mooses, kes oli „alandlikum kõigist inimestest”, nägi Jumala auhiilgust ja oli temaga lähedastes suhetes (4. Moosese 12:3). Looja hindas kõrgelt mitmel viisil seda alandlikku meest, kes oli 40 aastat peamiselt Araabia poolsaarel tavaline karjus (2. Moosese 6:12, 30). Jehoova toetusel sai Moosesest Iisraeli rahva eesträäkija ja peamine organiseerija. Ta sai Jumalaga vastastikku suhelda. Nägemuses võis ta vaadata „Jehoova kuju” (4. Moosese 12:7, 8; 2. Moosese 24:10, 11). Need, kes seda alandlikku sulast ja Jumala esindajat tunnustasid, kogesid samuti õnnistusi. Ka meid õnnistatakse, kui tunnustame Moosesest suuremat prohvetit – Jeesust – ning ka „ustavat ja mõistlikku sulast”, kelle ta on ametisse määranud (Matteuse 24:45, 46; Apostlite teod 3:22).

13. Kuidas ilmutas Jehoova esimesel sajandil oma au lihtsatele karjastele?

¹³ Kelle ümber paistis Jehoova auhiilgus, kui inglid andsid teada heast sõnumist, et on sündinud „Õnnistegija, kes on Issand Kristus”? Need polnud ülbed usujuhid ega mingi muu kõrge positsiooniga isikud, vaid lihtsad karjased, kes olid „pidamas valvet öösel oma karja juures” (Luuka 2:8–11). Neil polnud mingeid erilisi oskusi ja nende tööd ei peetud eriti auväärseks. Siiski, just neid Jehoova märkas ja valis nad välja esimesteks, kellele teatada Messia sünnist. Tõepoolest, Jehoova ilmutab oma au alandlikele ja jumalakartlikele inimestele.

14. Kuidas Jumal alandlikke õnnistab?

¹⁴ Mida me nendest näidetest õpime? Me näeme, et Jehoova kiidab heaks alandlikud inimesed ning annab neile teadmisi ja arusaamist oma eesmärgi kohta. Ta valib välja isikud, kes ei pruugi vastata inimeste ootustele, ning ta kasutab neid, et jagada teistele teadmisi oma aulisest eesmärgist. See peaks ajendama meid otsima edaspidigi juhatust Jehoovalt, tema prohvetlikust Sõnast ja tema organisatsioonilt. Võime olla kindlad, et Jehoova hoiab oma alandlikud teenijad kursis enda aulise eesmärgi järkjärgulise täitumisega. Prohvet Aamos kuulutas: „Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” (Aamos 3:7).

Arenda alandlikkust ja tunne rõõmu Jumala heakskiidust

15. Miks me peame alandlikkust arendama ja kuidas rõhutab seda Iisraeli kuninga Sauli juhtum?

¹⁵ Et kogeda kestvalt Jumala õnnistusi, tuleb meil jääda alandlikuks. Kui sa juba oled alandlik, siis see ei tähenda, et jäädki selliseks. Võib juhtuda, et inimese alandlik hoiak kaob ning ta muutub uhkeks ja hakkab ennast ülistama, sammudes nii hävingu poole. Sauliga, Iisraeli esimese võitud kuningaga, juhtus just nõnda. Kui ta algul välja valiti, siis tundus ta „iseenese silmis pisuke”. (1. Saamueli 15:17.) Ent kui ta oli vaid kaks aastat troonil olnud, käitus ta ülbelt. Ta ei hoolinud Jehoova korraldusest, et ohverdada tuleb prohvet Saamueli kaudu, ja otsis vabandusi, miks seda ise teha. (1. Saamueli 13:1, 8–14.) Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis näitas selgelt, et ta polnud alandlik. Ta kaotas Jumala vaimu ja heakskiidu ning suri häbiväärselt. (1. Saamueli 15:3–19, 26; 28:6; 31:4.) Siin on meile selge õppetund: me peaksime töötama selle kallal, et püsida alandliku ja allaheitlikuna, ning suruma maha tahte end ülistada, hoidudes kõigist ülbetest tegudest, mille tagajärjeks on Jehoova ebasoosing.

16. Kuidas aitab alandlikkust arendada see, kui mõtiskleme oma suhete üle Jehoova ja ligimesega?

 ¹⁶ Alandlikkust ei mainita küll Jumala vaimu vilja kirjelduses, kuid see on jumalik omadus, mida tuleb arendada (Galaatlastele 5:22, 23; Koloslastele 3:10, 12). Kuna see on seotud suhtumisega – kuidas me näeme ennast ja teisi –, siis alandlikkuse arendamine nõuab teadlikke pingutusi. Kui mõtiskleme tõsiselt oma suhete üle Jehoova ja ligimesega, siis aitab see meil alandlikuks jääda. Jumala silmis on kõik ebatäiuslikud inimesed otsekui rohi, mis mingi aeg kasvab ja siis kuivab. Inimesed on nagu väiksed rohutirtsud väljal (Jesaja 40:6, 7, 22). Kas ühel rohuliblel on põhjust uhkustada selle üle, et ta on teistest pisut pikem? Kas üks rohutirts võiks kiidelda oma vaprusega vaid sellepärast, et ta suudab hüpata veidi kaugemale kui teised? Sellised mõtted tunduvad üsna absurdsed. Seepärast tuletas apostel Paulus oma kaaskristlastele meelde: „Kes eesõigustab sind? Ja mis on sinul, mida sina ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui ei oleks sa seda mitte saanud?” (1. Korintlastele 4:7). Selliste piiblitekstide üle mõtisklemine aitab meil alandlikkust arendada.

17. Mis aitas prohvet Taanielil alandlikkust arendada ja mis aitab meil sedasama teha?

¹⁷ Heebrea prohvet Taaniel oli Jumala silmis „väga armas mees”, sest ta oli alandlik (Taaniel 10:11, 12, P 1945). Mis aitas Taanielil alandlikkust arendada? Eelkõige see, et ta lootis kõhklematult Jehoovale ja pöördus korrapäraselt tema poole palves (Taaniel 6:11, 12). Lisaks sellele olid Taanielil õiged ajendid ja ta uuris hoolega Jumala Sõna, mis aitas tal pidada meeles Jumala aulist eesmärki. Ta oli ka valmis tunnistama iseenda puudusi, mitte ainult rahva omi. Ja ta oli väga huvitatud sellest, et olla õiglane Jumala, mitte enda silmis (Taaniel 9:2, 5, 7). Kas me võiksime õppida Taanieli silmapaistvast  eeskujust ja püüda arendada alandlikkust kõigis eluvaldkondades?

18. Milline au ootab neid, kes on tänapäeval alandlikud?

¹⁸ „Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” ütleb Õpetussõnad 22:4. Tõepoolest, Jehoova kiidab heaks alandlikud inimesed ning tasub neile au ja eluga. Laulukirjutaja Aasaf oleks peaaegu hüljanud Jumala teenimise, kuid ta oli valmis oma suhtumist parandama ning tunnistas hiljem alandlikult: „Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse!” (Laul 73:24). Kuidas on lood tänapäeval? Milline au ootab alandlikke? Lisaks sellele, et neil on head suhted Jehoovaga, võivad nad oodata kuningas Taaveti sõnade täitumist, kes ütles järgmised inspireeritud sõnad: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” Tõepoolest auline tulevik! (Laul 37:11.)

Kas sa mäletad?

• Kuidas oli Stefanos näide alandlikust isikust, kellele Jehoova oma au ilmutas?

• Kuidas on Jehoova Jumal alandlikkust ilmutanud?

• Millistest näidetest ilmneb, et Jehoova ilmutab oma au alandlikele?

• Kuidas aitab Taanieli eeskuju meil alandlikkust arendada?

[Küsimused]

[Kast lk 12]

Kindlate veendumustega, kuid samas alandlik

Aastal 1919 toimus Ohio osariigis Cedar Pointis piibliuurijate (ehk Jehoova tunnistajate) kokkutulek. Josef F. Rutherford, kes oli tol ajal 50-aastane ja ülemaailmse töö eesotsas, pakkus end vabatahtlikult jooksupoisina teenima – külaliste pagasit kandma ja neid oma tubadesse saatma. Kokkutuleku viimasel päeval ergutas ta umbes 7000 kuulajat sõnadega: „Te olete kuningate Kuninga ja isandate Isanda saadikud, kes kuulutavad inimestele ... meie Issanda aulist kuningriiki.” Vend Rutherford oli tuntud kui väga kindlate veendumustega mees. Ta rääkis jõuliselt ega teinud kompromissi selles, mida uskus tõde olevat. Ent Jumala ees oli ta äärmiselt alandlik. See peegeldus sageli tema palvetes Peeteli pere hommikusel jumalakummardamisel.

[Pilt lk 9]

Stefanos, kes tundis hästi Pühakirja, teenis alandlikult toidujagajana

[Pilt lk 10]

Manasse alandlikkus meeldis Jehoovale

[Pilt lk 12]

Mis tegi Taanielist „väga armsa mehe”?