Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Mida Jeesus mõtles, kui ta ütles oma jüngritele: „Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat”?

Jeesus oli just valinud 70 jüngrit ning ta „läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise mõtles minna”. Kui need 70 naasid, rõõmustasid nad oma ülesande eduka täitmise üle. „Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime tõttu,” ütlesid nad. Tol korral Jeesus laususki: „Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat!” (Luuka 10:1, 17, 18).

Esialgu võib jääda mulje, nagu oleks Jeesus viidanud juba aset leidnud sündmusele. Ent 60 aastat pärast seda, kui Jeesus oli ülalmainitud sõnad öelnud, pani eakas apostel Johannes kirja samalaadselt sõnastatud mõtte: „Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga” (Ilmutuse 12:9).

Kui Johannes need sõnad kirja pani, elas Saatan ikka veel taevas. Millest me võime seda järeldada? Sellest, et Ilmutusraamat sisaldab prohvetikuulutusi, mitte ajalugu (Ilmutuse 1:1). Seega ei olnud Johannese päeviks Saatanat veel maa peale heidetud. Tegelikult näitavad tõendid, et see toimus alles veidi aega pärast seda, kui Jeesus aastal 1914 Jumala Kuningriigi kuningaks krooniti (Ilmutuse 12:1–10). *

Ent miks rääkis siis Jeesus Saatana taevast väljaheitmisest nii, nagu oleks see juba toimunud? Mõned õpetlased arvavad, et Jeesus noomis oma jüngreid kohatu uhkuse ilmutamise pärast. Nad usuvad, et tema sõnade mõte oli: „Te saavutasite küll võidu deemonite üle, aga ärge hakake hooplema. Saatan läks uhkeks, kuid see viis ta kiire languseni.”

Me ei saa selles küsimuses dogmaatilised olla. Ometi näib tõenäolisem see, et Jeesus rõõmustas koos oma jüngritega ning viitas Saatana tulevasele hävingule. Jeesus teadis paremini kui ükski ta jüngritest, kuivõrd õel ja vaenulik on Kurat. Kujutle Jeesuse rõõmu, kui ta kuulis, et võimsad deemonid olid alistunud tema jüngritele, ebatäiuslikele inimestele! Niisugune deemonite alistamine oli vaid eelpilt sellest tulevasest päevast, mil Jeesus peaingel Miikaelina pidi astuma sõtta Saatana vastu ning heitma ta taevast välja maa peale.

Kui Jeesus ütles, et ta nägi Saatana „maha langevat”, siis rõhutas ta ilmselt seda, et Saatana langus on täiesti kindel. Piiblis on teisigi sellesarnaseid prohvetikuulutusi, mis räägivad tulevastest sündmustest mineviku vormis. Vaata näiteks, kuidas esinevad mineviku ja tuleviku ajavormid läbisegi piiblikohas Jesaja 52:13–53:12, kus on kirjas prohvetikuulutus Messiast. Jeesus tõenäoliselt näitas, et ta usub oma Isa eesmärgi täitumisse, mille kohaselt visatakse Saatan taevast välja. Jeesus oli kindel ka selles, et Jumala määratud ajal heidetakse Saatan ja ta deemonid sügavikku ning hävitatakse hiljem ühe korraga alatiseks (Roomlastele 16:20; Heebrealastele 2:14; Ilmutuse 20:1–3, 7–10).

[Allmärkus]

^ lõik 5 Vaata 10. peatükki raamatust „Tundmine, mis viib igavesse ellu” ning 27. peatükki raamatust „Ilmutuse suurejooneline haripunkt on peagi käes!” („Revelation–Its Grand Climax At Hand!”), mille on välja andnud Jehoova tunnistajad.