Jehoova on meie „kaitse kitsikuse ajal”

„Õigete õnnistus tuleb Jehoova käest; tema on nende tugev kaitse kitsikuse ajal!” (LAUL 37:39)

1., 2. a) Mida ütles Jeesus oma jüngrite eest paludes? b) Mis on Jumala tahe seoses oma rahvaga?

JEHOOVA on kõikvõimas. Ta suudab kaitsta oma ustavaid teenijaid ükskõik mil viisil. Ta võiks oma rahva sõna otseses mõttes ülejäänud maailmast eraldada ning ohutusse ja rahulikku paika asetada. Ent palves oma taevasele Isale ütles Jeesus jüngrite kohta: „Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest” (Johannese 17:15).

² Jehoova on otsustanud, et ta ei võta meid „ära maailmast”. Vastupidi, tema tahe on, et me elaksime teiste inimeste seas ja kuulutaksime neile tema lootuse- ja lohutussõnumit (Roomlastele 10:13–15). Ent Jeesuse palvest ilmneb, et selles maailmas elades ei pääse me „tigeda” mõju eest. Jumalale sõnakuulmatud inimesed ja kurjad vaimolendid põhjustavad palju vaeva ja muret, mille eest ei pääse ka kristlased (1. Peetruse 5:9).

3. Millega peavad isegi ustavad Jehoova teenijad silmitsi seisma, kuid missugust lohutust pakub Jumala Sõna?

³ Sellistes katsumustes on loomulik mõnikord masenduda (Õpetussõnad 24:10). Piiblis on palju näiteid ustavatest inimestest, kes tundsid ahastust. Laulukirjutaja ütleb: „Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (Laul 34:20). Tõepoolest, isegi „õigel” juhtub halbu asju. Laulukirjutaja Taaveti sarnaselt võime mõnikord olla „jõuetud ja puruks pekstud” (Laul 38:9). On aga lohutav teada, et „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim” (Laul 34:19; 94:19).

4., 5. a) Mida me peame tegema vastavalt kirjakohale Õpetussõnad 18:10, et Jumalalt abi saada? b) Milliseid konkreetseid samme me võime selleks astuda?

⁴ Jehoova tõepoolest hoiab meid, nagu Jeesus oma palves ütles. Ta on meie „tugev kaitse kitsikuse ajal” (Laul 37:39). Õpetussõnade  raamat kasutab samalaadset väljendust, öeldes: „Jehoova nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju!” (Õpetussõnad 18:10). Sellest kirjakohast tuleb esile üks tähtis tõsiasi, mis puudutab Jehoova hella hoolitsust oma loodute eest. Jumal pakub kaitset eriti just õiglastele inimestele, kes teda innukalt otsivad, otsekui jookseksid nad tugevasse torni varju.

⁵ Kuidas me võime murettekitavate probleemide korral Jehoova juurde kaitset otsima joosta? Käsitleme siin kolme tähtsat sammu, mida me võime teha, et Jehoovalt abi saada. Esiteks tuleb meil oma taevase Isa poole palves pöörduda. Teiseks me peame järgima tema püha vaimu juhatust. Kolmandaks tuleb meil alluda Jehoova korraldusele ja seltsida kaaskristlastega, kes võivad meie murekoormat kergendada.

Palve vägi

6. Kuidas suhtuvad palvesse tõelised kristlased?

⁶ Mõned tervisespetsialistid soovitavad masenduse ja stressi korral ravi mõttes palvetada. Võib küll tõsi olla, et vaikne palvetaoline mõtisklus vähendab stressi, kuid sama toimega võivad olla ka mingid loodushääled või seljamassaaž. Tõeliste kristlaste meelest pole palve midagi nii tühist – nad ei suhtu sellesse kui lihtsalt head enesetunnet tekitavasse teraapiasse. Meie jaoks on palve auväärne suhtlemisvõimalus Loojaga. Palve on seotud meie pühendumusega ja Jumala usaldamisega. Tõepoolest, palve on meie jumalakummardamise osa.

7. Mida tähendab palvetada kindla usaldusega ja kuidas aitavad sellised palved meil raske olukorraga toime tulla?

⁷ Meie palvetega peab kaasnema kindel usaldus Jehoova vastu. Apostel Johannes kirjutas: „See on see julge avameelsus [„kindel usaldus”, UM], mis meil on tema ees, et kui me midagi palume tema tahtmist mööda, ta kuuleb meid” (1. Johannese 5:14). Jehoova, kes on Kõigekõrgem ning ainus tõeline ja kõikvõimas Jumal, pöörab erilist tähelepanu oma teenijate tõsimeelsetele palvetele. Me saame lohutust juba ainuüksi teadmisest, et meie armastav Jumal võtab meid kuulda, kui me talle oma muredest ja probleemidest räägime (Filiplastele 4:6).

8. Miks ei peaks ustavad kristlased mitte kunagi ujedust või väärtusetust tundma, kui nad Jehoova poole palves pöörduvad?

⁸ Ustavad kristlased ei peaks palves Jehoova poole pöördudes mitte kunagi tundma ujedust, väärtusetust või ebakindlust. On tõsi, et kui oleme iseendas pettunud või suure murekoorma all, siis pole meil alati tahtmist palves Jehoova poole pöörduda. Sellises  olukorras oleks hea meeles pidada, et Jehoova „halastab oma viletsate peale” ja ’kinnitab masendatuid’ (Jesaja 49:13; 2. Korintlastele 7:6). Eriti just hädaajal on meil vaja pöörduda kindla usaldusega oma taevase Isa poole, kes on meie tugev kaitse.

9. Milline roll on usul, kui pöördume palves Jumala poole?

⁹ Et palve võimalusest täiel määral kasu saada, peab meil olema tõeline usk. Piibel ütleb: „Kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Usk on midagi rohkemat kui vaid Jumala olemasolu tunnistamine. Tõelise usuga kaasneb täielik veendumus, et Jumal suudab ja soovib sõnakuulelikkuse eest meile tasuda. „Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole” (1. Peetruse 3:12). Kui teadvustame endale pidevalt, et Jehoova meist hoolib, muutub palve meie silmis palju tähendusrikkamaks.

10. Millised peaksid olema meie palved, kui soovime Jehoova käest vaimset kinnitust?

¹⁰ Jehoova kuulab meie palveid, kui esitame neid kogu südamest. Laulukirjutaja pani kirja sõnad: „Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Jehoova!” (Laul 119:145). Paljudes religioonides on palve lihtsalt üks rituaal, ent meie palved ei tohiks olla mehaanilised ega tuimad. Kui palvetame Jehoova poole „kõigest südamest”, siis on meie sõnadel mõte ja eesmärk. Pärast sellist siirast palvet tunneme kergendust, sest oleme heitnud oma koorma Jehoova peale. Piibel lubab, et „tema peab hoolt” meie eest (Laul 55:23; 1. Peetruse 5:6, 7).

Jumala vaim aitab meid

11. Mis on üks viis, kuidas Jehoova vastab, kui me pidevalt tema abi palume?

¹¹ Jehoova mitte ainult ei kuula palveid, vaid ka vastab nendele (Laul 65:3). Taavet kirjutas: „Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle!” (Laul 86:7). Sellega kooskõlas innustas Jeesus oma jüngreid paluma pidevalt Jehoova abi, sest „Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:9–13). Tõepoolest, Jumala tegev jõud on tema rahvale otsekui aitaja või lohutaja (Johannese 14:16).

12. Kuidas võib Jumala vaim meid aidata hädades, mis tunduvad väga rõhuvad?

¹² Eriti just katsumustes võib Jumala vaim anda meile „üliväga suurt väge” (2. Korintlastele 4:7). Apostel Paulus, kel oli palju raskeid olukordi, ütles veendunult: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:13). Nii on ka tänapäeval paljud kristlased tundnud, et saavad abipalvete kaudu uut vaimset ja emotsionaalset jõudu. Tihti ei tundugi mured enam nii suured, kui oleme Jumala vaimu abi saanud. Kuna Jumal annab meile jõudu, siis võime öelda nagu apostel: „Meid rõhutakse kõikepidi, kuid ei suruta maha; me oleme nõutud, aga me ei heida meelt; me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku” (2. Korintlastele 4:8, 9).

13., 14. a) Kuidas on Jehoova osutunud meile „tugevaks kaitseks” oma kirjaliku Sõna kaudu? b) Kuidas on Piibli põhimõtete ellurakendamine sulle kasuks tulnud?

¹³ Püha vaim on ka inspireerinud ja säilitanud meie jaoks Jumala kirjaliku Sõna. Kuidas on Jehoova meie „tugev kaitse kitsikuse ajal” oma Sõna lehekülgede kaudu? Üks viis on see, et ta annab meile arukust ja otsustusvõimet (Õpetussõnad 3:21–24). Piibel treenib meie vaimseid võimeid ja muudab meid mõistlikumaks (Roomlastele 12:1). Kui me Jumala Sõna korrapäraselt loeme ja uurime ning õpitut ellu rakendame, saame sellisteks inimesteks, kelle „meeled vilumuse tõttu on harjunud  vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14). Sa oled ehk ise kogenud, kuidas Piibli põhimõtted on aidanud sul raskes olukorras tarku otsuseid langetada. Piibel annab meile nutikust, mis aitab rõhuvatele probleemidele praktilisi lahendusi leida. (Õpetussõnad 1:4.)

¹⁴ Jumala Sõna annab meile jõudu ka ühel teisel moel – päästelootuse kaudu (Roomlastele 15:4). Piibel kinnitab, et halvad asjad ei jää igavesti kestma. Kõik meie kannatused on ajutised (2. Korintlastele 4:16–18). Meil on „igavese elu lootus, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu” (Tiitusele 1:2). Kui me selle lootuse pärast rõõmustame ja hoiame pidevalt meeles helget tulevikku, mida Jehoova tõotab, siis suudame katsumustes vastu pidada (Roomlastele 12:12; 1. Tessalooniklastele 1:3).

Kogudus on and meie armastavalt Jumalalt

15. Kuidas võivad kristlased üksteisele õnnistuseks olla?

¹⁵ Meie kaaslased kristlikus koguduses on samuti and Jehoovalt, et aidata meil hädaajal vastu pidada. Piibel ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17). Jumala Sõna innustab kõiki koguduseliikmeid üksteist austama ja armastama (Roomlastele 12:10). „Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!” kirjutas apostel Paulus (1. Korintlastele 10:24). Selline hoiak aitab meil keskenduda teiste vajadustele, mitte enda katsumustele. Kui me teisi aitame, ei too me kasu mitte ainult neile, vaid tunneme ka ise rõõmu ja rahuldust, mis muudab meie koorma kandmise kergemaks (Apostlite teod 20:35).

16. Kuidas võib iga kristlane teisi julgustada?

¹⁶ Vaimselt küpsetel meestel ja naistel võib olla tähtis roll teiste tugevdamisel. Et neil oleks võimalik teisi tugevdada, püüavad nad olla ligipääsetavad ja kättesaadavad (2. Korintlastele 6:11–13). Kogudusele tuleb kindlasti kasuks, kui kõik võtavad aega selleks, et kiita noori, kinnitada uusi koguduseliikmeid ja julgustada masendunuid (Roomlastele 15:7). Vennalik armastus aitab meil hoiduda teisi kahtlustamast. Me ei tohiks kiiresti järeldada, et kui inimesel on raskusi, siis on see märk tema vaimsest nõrkusest. Paulus innustab kristlasi ’rääkima lohutavalt masendunud hingedega’ (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Piibel näitab, et ka ustavad kristlased võivad olla kitsikuses (Apostlite teod 14:15).

17. Milliseid võimalusi on meil suhete tugevdamiseks kristlike vendadega?

 ¹⁷ Kristlikel koosolekutel on meil suurepärane võimalus üksteist lohutada ja ergutada (Heebrealastele 10:24, 25). Selline armastav üksteisega lävimine ei piirdu vaid koguduse koosolekutega. Jumala rahvas otsib ka vabal ajal head seltskonda. Raskes olukorras on meil kergem üksteist aidata, kui tugevad sõprussuhted on juba loodud. Apostel Paulus kirjutas: „Et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest. Ja kui liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed ühes temaga, ja kui üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga” (1. Korintlastele 12:25, 26).

18. Millist kalduvust tuleks meil vältida, kui tunneme end rusutuna?

¹⁸ Mõnikord võime tunda end nii rusutuna, et me lihtsalt ei soovi kaaskristlastega seltsida. Sellisele tundele tuleks vastu seista, sest me ei tohiks end jätta ilma lohutusest ja abist, mida kaasusklikud pakuksid. Piibel hoiatab meid: „Kes enda eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige taibu vastu paisutab ta tüli” (Õpetussõnad 18:1, P 1940). Jumal väljendab oma hoolt meie vastu meie vendade ja õdede kaudu. Kui tunnustame, et kogudus on armastav and meie Jumalalt, siis leiame hädaajal kergendust.

Jää positiivseks

19., 20. Kuidas aitab Pühakiri meil negatiivsetest mõtetest lahti saada?

¹⁹ Kui oleme masendunud ja kurvad, siis on kerge negatiivseid mõtteid hauduma hakata. Kui näiteks kellelgi juhtub mõni õnnetus, siis võib ta hakata mõtlema, et võib-olla on ta mõne tõsise patu teinud ja järeldada, et see häda on märk Jumala meelepahast. Pidagem aga meeles, et Jehoova ’ei kiusa kedagi kurjaga’ (Jakoobuse 1:13). „[Jumal] ei alanda ega kurvasta inimlapsi,” ütleb Piibel (Nutulaulud 3:33). Vastupidi, Jehoova on väga kurb, kui tema teenijad kannatavad (Jesaja 63:8, 9; Sakarja 2:12).

²⁰ Jehoova on „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal” (2. Korintlastele 1:3). Ta peab hoolt meie eest ja ülendab meid omal ajal (1. Peetruse 5:6, 7). Kui meil on pidevalt meeles, et Jumal on meisse kiindunud, siis aitab see meil positiivseks jääda ja isegi rõõmsad olla. Jakoobus kirjutas: „Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse” (Jakoobuse 1:2). Miks ta nii ütles? Ta andis ise vastuse: „Sest kui ta on läbi katsutud, saab ta elukrooni, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad” (Jakoobuse 1:12).

21. Mida Jumal oma ustavatele teenijatele lubab, ehkki meil tuleb praegu taluda raskusi?

²¹ Nagu Jeesus hoiatas, on meil selles maailmas ahastust (Johannese 16:33). Piibel aga tõotab, et ei mingi „viletsus, või ahastus, või tagakiusamine, või nälg, või alastiolek, või häda” ei saa meid lahutada Jehoova ja tema Poja armastusest (Roomlastele 8:35, 39). Nii lohutav on teada, et kõik meie hädad on ajutised! Seni aga, kui me veel ootame kannatuste lõppu, peab meie armastav Isa Jehoova meie eest hoolt. Kui otsime tema juures kaitset, siis kogeme, et ta on „kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal” (Laul 9:10).

Mida me õppisime?

• Milleks peaksid kristlased siin kurjas maailmas valmis olema?

• Kuidas võivad meie tungivad palved katsumustes jõudu anda?

• Kuidas Jumala vaim meid aitab?

• Mida me võime üksteise aitamiseks teha?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Me peame otsima Jehoovat, otsekui jookseksime tugevasse torni varju

[Pildid lk 20]

Vaimselt küpsed kristlased kasutavad igat võimalust teiste kiitmiseks ja ergutamiseks