„See oleks küll parim asi, mida sa võiks teha”

ALEXIS on viieaastane poiss, kes elab Mehhikos Morelia linnas ja kelle vanemad uurivad Piiblit ning käivad Jehoova tunnistajate koosolekutel. Kui tema pere käis ringkonnakokkutulekul, nägi ta seal majast majja kuulutamise demonstratsiooni. Ta küsis siiralt oma isa käest: „Issi! Issi! Miks sina kuulutamas ei käi?” Isa vastas: „Ma alles õpin, kuidas seda teha.” Alexis vastas õhinal: „Issi, see oleks küll parim asi, mida sa võiks teha.”

See väike laps mõistis, et on vaja tegutseda kooskõlas sellega, mida ta Jehoova kohta teab. Kuna kaks tädilast elavad temaga samas majas, palvetas ta Jehoova poole ja seejärel rääkis neile, mida ta oli koos vanematega „Minu piiblilugude raamatust” õppinud. Alexis ei osanud küll veel lugeda, aga ta teadis hästi raamatu sisu lugude juures olevate piltide järgi. Ta ütles koguni, et tahaks minna inimeste juurde nende koju rääkima, mida ta Jumala eesmärgi kohta on õppinud.

Võib tõesti öelda, et nii noored kui vanad suudavad viia oma elu kooskõlla sellega, mida püha Jehoova neilt ootab, ja neil on imeline võimalus anda temast tunnistust rahvaste seas (Jesaja 43:3; Matteuse 21:16). Pole mingit kahtlust – see on üks parimaid asju, mida inimene võiks teha.