Väsinud, kuid mitte tüdinud
Väsinud, kuid mitte tüdinud
„Jehoova, on maailma otste looja ... Tema annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu!” (JESAJA 40:28, 29)
1., 2. a) Milline meeldiv kutse esitatakse kõigile, kes tahavad osaleda puhtas jumalakummardamises? b) Mis võib meie vaimsusele märkimisväärset ohtu kujutada?
JEESUSE järelkäijatena teame hästi tema meeldivat kutset: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! ... Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28–30). Kristlastele pakutakse ka „hingamiseaegu ... Issanda palgest” (Apostlite teod 3:19). Kindlasti oled sa ise kogenud, kui kosutav on Piibli tõdede õppimine, meeldiv tulevikulootus ja Jehoova põhimõtete ellurakendamine.
2 Ent mõned Jehoova teenijad on aeg-ajalt emotsionaalselt väsinud. Mõnikord on need madalseisud lühikesed, teinekord võib aga väsimustunne püsida kauem. Aja möödudes võivad mõned tunda, et nende kristlikud kohustused on pigem raskeks koormaks kui kosutuseks, mida Jeesus lubas. Sellised negatiivsed tunded võivad kujutada märkimisväärset ohtu kristlase suhetele Jehoovaga.
3. Miks andis Jeesus nõuande, mis on kirjas Johannese 14:1?
3 Jeesus ütles jüngritele veidi aega enne oma arreteerimist ja hukkamist: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse” (Johannese 14:1). Jeesus ütles seda sellepärast, et varsti pidid apostlid seisma silmitsi hirmuäratavate sündmustega. Sellele pidi järgnema tagakiusamislaine. Jeesus teadis, et tema apostlid võivad arakslöömise tõttu ’komistada’ (Johannese 16:1, P 1997). Kui apostlid ei oleks suutnud oma tundeid talitseda, võinuks kurbus neid vaimselt nõrgestada ja nad oleksid kaotanud usalduse Jehoova vastu. Sama võib juhtuda kristlastega tänapäeval. Pikk madalseis võib põhjustada palju vaeva ja meid muserdada (Jeremija 8:18). See võib meid nõrgestada. Selline surve võib halvata meid emotsionaalselt ja vaimselt ning me võime isegi kaotada soovi Jehoovat teenida.
4. Mis aitab meil hoida oma piltlikku südant tüdimast?
4 Väga sobiv on Piibli nõuanne: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23). Piibel annab praktilisi juhtnööre, mis aitavad meil kaitsta oma piltlikku südant julgusekaotuse ja vaimse tüdimuse eest. Esiteks on aga vaja kindlaks teha, mis põhjustab meile väsimust.
Kristlik eluviis pole koormav
5. Milline näiline vastuolu on Kristuse jüngriks olemises?
5 On tõsi, et kristlik eluviis nõuab pingutusi (Luuka 13:24). Jeesus ütles isegi nõnda: „Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla mu jünger” (Luuka 14:27). Esialgu võib tunduda, et need sõnad on vastuolus Jeesuse väitega, et tema koorem on hea ja kerge, kuid tegelikult pole siin mingit vastuolu.
6., 7. Miks võib öelda, et meie kummardamisviis ei ole väsitav?
6 Jõupingutused ja hoogne töötegemine võib küll füüsiliselt väsitada, kuid see võib ka rahuldust pakkuda ja kosutada, kui tööd tehakse heal eesmärgil (Koguja 3:13, 22). Milline eesmärk võiks olla parem kui see, et jagame ligimestele imelisi Piibli tõdesid! Lisaks võib öelda, et meie pingutused elada Jumala kõrgete moraalinormide järgi pole midagi, võrreldes kasuga, mida me selle tulemusena saame (Õpetussõnad 2:10–20). Isegi tagakiusamise all peame auks kannatada Jumala Kuningriigi pärast (1. Peetruse 4:14).
7 Jeesuse koorem on tõepoolest kosutav, eriti kui võrrelda seda nende inimeste vaimse pimedusega, kes on valereligiooni ikke all. Jumal armastab meid hellalt ja ei nõua meilt midagi ebamõistlikku. Jehoova „käsud ei ole rasked” (1. Johannese 5:3). Tõeline kristlik eluviis, millest räägib Pühakiri, ei ole koormav. On selge, et meie jumalateenimisviis ei põhjusta tüdimust ega julgusekaotust.
„Pangem maha kõik koorem”
8. Mis põhjustab tihti vaimset tüdimust?
8 Vaimset tüdimust põhjustavad tihti lisakoormad, mida paneb meie peale see rikutud maailm. Kuna „kõik maailm on tigeda võimuses”, siis on meie ümber palju negatiivseid mõjutusi, mis võivad meid muserdada ja meie kristlikku tasakaalu rikkuda (1. Johannese 5:19). Ebaolulised taotlused võivad meie kristliku elu keeruliseks muuta ja seda häirida. Sellised lisakoormad võivad meid alla suruda ja lausa ängistada. Seepärast õhutab Piibel meid ’panema maha kõik koorma’ (Heebrealastele 12:1–3).
9. Kuidas võivad materiaalsed püüdlused meid alla suruda?
9 Meie mõtteviisi võivad mõjutada näiteks selle maailma liigne keskendumine kuulsusele, rahale, meelelahutusele, puhkusereisidele ja teistele materiaalsetele püüdlustele (1. Johannese 2:15–17). Mõned esimese sajandi kristlased, kes püüdsid rikkaks saada, tegid oma elu sellega väga keeruliseks. Apostel Paulus ütleb: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:9, 10).
10. Mida me õpime rikkuse kohta Jeesuse tähendamissõnast külvajast?
10 Kui tunneme, et meil on kadunud julgus ja jõud Jumalat teenida, siis võiksime mõelda, kas meie vaimsust nõrgendab püüd materiaalse vara järgi. See võib kergesti juhtuda, nagu ilmneb Jeesuse tähendamissõnas külvajast. Jeesus võrdles „selle maailma muresid ja rikkuse petlikkust ja muude asjade himusid” ohakatega, mis „saavad võimule ja lämmatavad” meie südames Jumala sõna seemne (Markuse 4:18, 19). Seepärast annab Piibel meile nõu: „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5).
11. Kuidas ebavajalikust koormast vabaneda?
11 Mõnikord ei tee meie elu keeruliseks mitte püüd omada rohkem asju, vaid see, mida me teeme asjadega, mis on meil juba olemas. Mõned kogevad emotsionaalset väsimust oma tõsiste tervisehädade, lähedaste inimeste surma või mõne muu rõhuva probleemi tõttu. Nad mõistavad, et aeg-ajalt on vaja teha muudatusi. Üks abielupaar otsustas loobuda mõningatest oma hobidest ja ebaolulistest isiklikest plaanidest. Nad vaatasid üle kõik oma asjad, pakkisid kokku kõik kraami, mis oli nende plaanidega kuidagi seotud, ja panid need silma alt ära. Meil kõigil on aeg-ajalt kasulik teha oma harjumuste ja varade inventuur ning panna ära ebavajalik koorem, et me „ei väsiks ega läheks araks oma hinges”.
Vaja on olla mõistlik ja teada oma piire
12. Mida me peaksime seoses oma eksimustega möönma?
12 Ka meie enda eksimused, isegi väikestes asjades, võivad elu järk-järgult keeruliseks muuta. Kui õiged on küll Taaveti sõnad: „Kõik mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud raskemaks kui ma suudan kanda!” (Laul 38:5). Tihti piisab vaid mõnest praktilisest muudatusest, et oma rasket koormat kergendada.
13. Kuidas aitab mõistlikkus meil oma teenistusse tasakaalukalt suhtuda?
13 Piibel õhutab meid arendama „arukust ja otsustusvõimet” (Õpetussõnad 3:21, 22). „Tarkus, mis on ülalt on ... leplik [„mõistlik”, UM],” ütleb Piibel (Jakoobuse 3:17). Mõned tunnevad survet teha kristlikus teenistuses samapalju kui teised. Piibel aga soovitab meile: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele; sest igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:4, 5). On tõsi, et kaaskristlaste hea eeskuju võib julgustada meid Jehoovat kogu südamest teenima, ent arukus ja mõistlikkus aitavad meil vastavalt oma olukorrale realistlikke eesmärke seada.
14., 15. Kuidas me võime ilmutada mõistlikkust oma füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste eest hoolt kandes?
14 Tüdimusest aitab hoiduda mõistlikkus ka vähemtähtsates asjades. Kas me püüame omandada tasakaalukaid harjumusi, mis edendavad head kehalist tervist? Mõtle, mida on teinud üks abielupaar, kes teenib ühes Jehoova tunnistajate harubüroos. Nad on näinud, et väsimusest hoidumiseks on väga vaja mõistlikku meelt. See õde ütleb: „Hoolimata sellest, kui palju tööd on teha, püüame igal õhtul enam-vähem samal ajal voodisse minna. Me teeme ka sporti korrapäraselt. See on meid tõepoolest aidanud. Oleme teinud endale selgeks oma piirid ja elame sellele vastavalt. Me ei püüa end võrrelda teistega, kel paistab olevat lõputult energiat.” Kas me sööme regulaarselt tervislikku toitu ja magame korralikult? Kui pöörame mõistlikul määral tähelepanu oma tervisele, võib see kahandada emotsionaalset ja vaimset kurnatust.
15 Mõnedel meist on erivajadused. Näiteks on üks kristlik õde seisnud täisajalises teenistuses silmitsi mitme paljunõudva ülesandega. Tal on olnud tõsiseid terviseprobleeme, muu hulgas ka vähk. Mis aitab tal pingeliste oludega toime tulla? Ta sõnab: „Mul on vaja leida aega, mil saan olla üksi ja täielikus vaikuses. Mida rohkem ma tajun pinget ja väsimust, seda enam on mul tarvis rahulikke hetki, mil lugeda ja puhata.” Arukus ja otsustusvõime aitavad meil oma vajadusi mõista ja rahuldada ning sel viisil vaimsest tüdimusest hoiduda.
Jehoova Jumal annab meile jõudu
16., 17. a) Miks on eriti tähtis oma vaimsuse eest hoolitseda? b) Mis peaks kuuluma meie päevakavva?
16 Eriti tähtis on muidugi hoolitseda vaimsuse eest. Kui meil on Jehoova Jumalaga lähedased suhted, siis me võime olla küll füüsiliselt väsinud, kuid me ei tüdi kunagi tema teenimisest. Jehoova „annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu” (Jesaja 40:28, 29). Apostel Paulus, kes koges ise nende sõnade paikapidavust, kirjutas: „Me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt” (2. Korintlastele 4:16).
17 Pane tähele väljendit „päev-päevalt”. See vihjab sellele, et vajame Jehoova abi iga päev. Ühel õel, kes on teeninud misjonärina ustavalt 43 aastat, on olnud füüsilise ja emotsionaalse jõuetuse aegu. Ta pole aga tüdinud. Susie ütleb: „Olen teinud endale harjumuseks vara ärgata, et enne oma töid-tegemisi Jehoova poole palvetada ja tema Sõna lugeda. Selline päevakava on aidanud mul siiani vastu pidada.” Me võime tõepoolest loota Jehoova alalhoidvale jõule, kui me korrapäraselt – „päev-päevalt” – tema poole palvetame ning tema suurepäraste omaduste ja tõotuste üle mõtiskleme.
18. Kuidas lohutab Piibel ustavaid Jehoova teenijaid, kes on kõrgesse ikka jõudnud või kes on viletsa tervisega?
18 Sellest on eriti abi neile, kes on kaotanud elurõõmu kas kõrge ea või viletsa tervise pärast. Sellised inimesed võivad tunda end rusutuna mitte sellepärast, et võrdleksid end teistega, vaid sellepärast, et võrdlevad oma praegusi saavutusi varasematega. On väga lohutav teada, et Jehoova austab eakaid. Piibel ütleb: „Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel!” (Õpetussõnad 16:31). Jehoova teab meie piire ja ta hindab väga meie südamesttulevat teenistust, hoolimata meie nõrkustest. Meie head teod püsivad kustutamatult Jumala mälus. Pühakiri kinnitab: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete” (Heebrealastele 6:10). Meile teeb suurt rõõmu, et meie hulgas on inimesi, kes on olnud Jehoovale lojaalsed juba aastakümneid!
Ära anna alla
19. Kuidas tuleb meile kasuks see, kui oleme hõivatud teistele hea tegemisega?
19 Arvatakse, et korrapärane füüsiline tegevus võib väsimustunnet vähendada. Nii võib ka korrapärane vaimne tegevus emotsionaalset või vaimset kurnatust leevendada. Piibel ütleb: „Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi. Seepärast nüüd, et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:9, 10). Niisiis tuleb meil teha tegusid. Kui teeme head teistele, siis aitab see meil hoiduda tüdimast Jehoova teenimisest.
20. Kelle seltskonda me peaksime vältima, kui tahame julgusepuuduse vastu võidelda?
20 Teisest küljest võib väsitavaks koormaks osutuda seltsimine ja koostöö inimestega, kes ei hooli Jumala seadustest. Piibel hoiatab: „Kivil on raskus ja liival koorem, aga meelepaha meeletu pärast on rängem neist mõlemaist!” (Õpetussõnad 27:3). Kui tahame võidelda julgusepuuduse ja väsimusega, tuleb meil hoiduda selliste inimeste seltskonnast, kes on pessimistlikud ning kipuvad hädaldama ja teisi kritiseerima.
21. Kuidas me võime kristlikel koosolekutel teisi innustada?
21 Kristlikud koosolekud on Jehoova korraldus, mille kaudu saame vaimset jõudu. Seal on meil suurepärane võimalus innustada üksteist kosutava õpetuse ja seltskonnaga (Heebrealastele 10:25). Kõik koguduseliikmed peaksid püüdma koosolekutel teisi üles ehitada – seda nii saalist kommentaare tehes kui ka laval esinedes. Vendadel, kes teisi õpetavad, lasub eriline vastutus teisi kinnitada (Jesaja 32:1, 2). Isegi kui on vajadus noomida või manitseda, siis tuleks seda teha lahkel toonil (Galaatlastele 6:1, 2). Armastus teiste vastu aitab meil teenida Jehoovat tüdimata (Laul 133:1; Johannese 13:35).
22. Miks me võime oma ebatäiusest hoolimata julged olla?
22 Jehoova teenimine sel lõpuajal nõuab pingutusi. Kristlasedki tunnevad väsimust, emotsionaalset valu ja stressi. Meie ebatäiuslik inimloomus on habras nagu savinõu. Piibel aga ütleb: „Meil on see aare saviriistades, et üliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist” (2. Korintlastele 4:7). Tõepoolest, me võime väsida, kuid me mitte kunagi ei tüdi ega anna alla. Öelgem siis julgesti: „Issand on minu abimees”! (Heebrealastele 13:6.)
Lühike kokkuvõte
• Millistest koormavatest asjadest me võime loobuda?
• Kuidas me võime oma kaaskristlastele head teha?
• Kuidas Jehoova meid toetab, kui oleme väsinud või julguse kaotanud?
[Küsimused]
[Pilt lk 23]
Jeesus teadis, et kui apostlid kaotavad julguse pikemaks ajaks, tekitab see probleeme
[Pilt lk 24]
Mõned on loobunud teatud hobidest ja isiklikest ebaolulistest plaanidest
[Pilt lk 26]
Vaatamata meie piiridele, peab Jehoova väga kalliks seda, et teenime teda kogu südamest