Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Õnne otsinguil

Õnne otsinguil

Õnne otsinguil

MÕNI aasta tagasi küsiti Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias elavatelt inimestelt, mida on õnneks vaja. 89 protsenti usutletutest ütles, et õnneks läheb vaja head tervist; 79 protsenti mainis rahuldustpakkuvat abielu või suhet; 62 protsenti tõi välja lapsevanemate rõõmud ja 51 protsenti arvas, et tarvis on edukat karjääri. Ja kuigi üldine elutarkus õpetab, et raha ei taga õnne, oli 47 protsenti küsitletutest veendunud vastupidises. Mida tegelikkus aga näitab?

Esmalt vaadelgem oletatavat seost raha ja õnne vahel. Üks uuring, kus osales Ühendriikide sada rikkaimat inimest, näitas, et nad ei olnud õnnelikumad kui muud inimesed. Lisaks on Ühendriikides paljud viimasel kolmekümnel aastal peaaegu et kahekordistanud oma materiaalset vara, aga psühholoogide sõnul ei ole nad varasemast sugugi õnnelikumad. Ühes teadaandes märgitakse hoopis: „Sama perioodi vältel on depressioonijuhtude arv meeletult tõusnud. Teismeliste enesetapud on kolmekordistunud. Lahutumus on kasvanud kaks korda.” Ligikaudu 50 riigis, kus on uuritud seost raha ja õnne vahel, on uurijad jõudnud järeldusele, et raha eest ei saa osta õnne.

Nüüd vaadelgem, kui tähtsad on õnneks sellised tegurid nagu hea tervis, rahuldustpakkuv abielu ja edukas karjäär. Kui need on õnneks vältimatud, siis kuidas on lood kõigi nendega, kelle tervis pole hea ja kelle abielu ei paku rahuldust või kellel ei ole lapsi ja kes pole teinud edukat karjääri? Kas nad kõik on määratud elama õnnetut elu? Ja kas praegu hea tervise juures ja rahuldustpakkuvas abielus olevate inimeste väidetav õnn haihtub, kui nende olukord muutub?

Kas me otsime õigest kohast?

Igaüks tahab olla õnnelik. See ei peaks meid üllatama, sest inimese Loojat kirjeldatakse kui „õndsat” ehk õnnelikku Jumalat ja inimene on tehtud Jumala näo järgi (1. Timoteosele 1:11; 1. Moosese 1:26, 27). Järelikult on täiesti loomulik püüelda õnne poole. Kuid paljude meelest on õnn nagu peotäis liiva – mõlemad kaovad käest nii kergesti.

Kas võib aga juhtuda, et mõni ajab õnne taga liiga tulihingeliselt? Sotsiaalfilosoof Eric Hoffer arvab nii. Ta täheldas: „Õnneotsing on üks õnnetuolemise peamisi põhjusi.” See on kahtlemata tõsi, kui otsime õnne valest kohast. Niisugusel juhul ei jää pettumus ja meelehärm tulemata. Õnne ei too see, kui üritame rikkaks saada; püüdleme kuulsuse või tunnustuse poole; taotleme poliitilisi, sotsiaalseid või majanduslikke eesmärke või lihtsalt elame iseendale ja püüame oma soove viivitamata rahuldada. Pole ime, et osa inimesi on võtnud omaks sama iroonilise suhtumise, nagu oli ühel kirjanikul, kes lausus: „Kui me ainult ei üritaks olla õnnelikud, läheks meil päris hästi!”

Artikli alguses mainitud küsitluses väärib märkimist ka see, et 10 inimesest 4 arvas õnne tulenevat headest tegudest ja teiste aitamisest. Ning iga neljas inimene rõhutas, et usk ja usulised tõekspidamised mängivad kaalukat rolli meie õnnes. Ilmselgelt on vaja lähemalt uurida, mida on vaja tõeliseks õnneks. Järgmine artikkel aitab meil seda teha.

[Pildid lk 3]

Paljud mõtlevad, et õnn seisneb rahas, rahuldustpakkuvas pereelus või edukas karjääris. Mida sina arvad?