Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mida on tegelikult vaja, et olla õnnelik

Mida on tegelikult vaja, et olla õnnelik

Mida on tegelikult vaja, et olla õnnelik

JEHOOVA, kes on „õnnis” ehk õnnelik Jumal, ja Jeesus Kristus, „õnnis ja ainus vägev valitseja”, teavad kõige paremini, mida on vaja selleks, et olla õnnelik (1. Timoteosele 1:11; 6:15). Seega ei ole midagi imestamapanevat selles, et õnne võti peitub Jumala Sõnas Piiblis (Ilmutuse 1:3; 22:7).

Jeesus tõi oma kuulsas mäejutluses välja, mida on õnneks vaja. Ta sõnas, et „õnnelikud on” need, kes on (1) teadlikud oma vaimsetest vajadustest, (2) kurvad, (3) tasased, (4) need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, (5) armulised, (6) puhtad südamelt, (7) rahunõudjad, (8) need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, (9) need, keda tema pärast laimatakse ja taga kiusatakse (Matteuse 5:3, UM; 5:4–11). *

Kas Jeesuse väited on õiged?

Mõnede Jeesuse ütluste paikapidavust on vaja veidi selgitada. Kes kahtleks, et tasased, armulised ja rahunõudjad inimesed, keda juhib puhas süda, on õnnelikumad kui vihased, sõjakad ja armutud inimesed?

Ent võib tunduda kummaline, kuidas võib küll nimetada õnnelikuks neid, kellel on nälg ja janu õiguse järele või kes on kurvad. Sellised inimesed suhtuvad maailma olukorda realistlikult. Nad „ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast”, mida meie päevil tehakse (Hesekiel 9:4). Aga mitte see ei muuda neid õnnelikuks, vaid kui nad saavad teada, et Jumal toob maale õigluse ja rõhututele õiguse, pole nende rõõmul piire (Jesaja 11:4).

Õiglusearmastus on ka põhjuseks, miks inimesed kurvastavad, kui nad sageli ei suuda teha seda, mis on õige. Nad on seega teadlikud oma vaimsetest vajadustest. Sellised inimesed otsivad heal meelel Jumalalt juhatust, kuna nad mõistavad, et ainult tema võib aidata inimestel võita oma nõrkusi (Õpetussõnad 16:3, 9; 20:24).

Inimesed, kes on kurvad, kel on nälg ja janu õiguse järele ja kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, tajuvad, kui tähtsad on head suhted Loojaga. Head suhted inimestega toovad õnne, aga palju enam toovad seda head suhted Jumalaga. Jah, neid, kes armastavad tõsimeelselt õigust ja kes võtavad heal meelel vastu Jumala juhatuse, võib tõega nimetada õnnelikeks.

Ent võib-olla on sul raske uskuda, et keegi, keda taga kiusatakse ja laimatakse, võiks olla õnnelik. Ometi on seegi tõsi, sest Jeesus ise ütles nõnda. Kuidas tuleks tema sõnadest aru saada?

Kuidas võib tagakiusatult olla õnnelik?

Pane aga tähele, et Jeesus ei öelnud, nagu tooks laimamine ja tagakiusamine üksi õnne. Ta seadis tingimuse: „Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast ... kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad” (Matteuse 5:10, 11). Niisiis on õnn tulemuseks vaid siis, kui inimest kiusatakse taga Kristuse järgimise pärast ja sellepärast, et ta elab Jeesuse õpetatud põhimõtete järgi.

Näiteks võiks tuua selle, mis juhtus algkristlastega. Kui juudi Suurkohtu liikmed kutsusid apostlid sisse, „peksid nad neid ja keelasid neid rääkimast Jeesuse nimel ja lasksid nad minna”. Kuidas apostlid reageerisid? „Aga nemad läksid Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.” (Apostlite teod 5:40–42; 13:50–52, meie kursiiv.)

Apostel Peetrus heitis lisavalgust laimamise ja õnne vahelisele seosele. Ta kirjutas: „Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis te olete õndsad, sest au ja Jumala Vaim hingab teie peal” (1. Peetruse 4:14). Jah, ehkki kannatused pole meeldivad, toob kristlasena õigete tegude pärast kannatamine õnne, mis tuleneb teadmisest, et saame Jumala püha vaimu. Kuidas on Jumala vaim seotud õnnega?

Kas liha teod või vaimu vili?

Jumala püha vaimu saavad ainult need, kes võtavad kuulda Jumalat (Apostlite teod 5:32). Jehoova ei anna oma vaimu neile, kes teevad „liha tegusid”. Nendeks on „hoorus, rüvedus, kiimalus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused, tapmised, joomised, pidutsemised ja muud sellesarnast” (Galaatlastele 5:19–21). On tõsi, et tänapäeva maailmas on „liha teod” väga ilmsed. Aga need, kes nõnda käituvad, ei tunne tõelist ja püsivat õnne. Nende tegude tegijad hoopis rikuvad oma head suhted sugulaste, sõprade ja tuttavatega. Veelgi enam, Jumala Sõna teatab, et „need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki”.

Vastupidi sellele annab Jumal oma vaimu neile, kes kasvatavad „Vaimu vilja”. Omadused, mis moodustavad selle vilja, on „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus [„usk”, UM], tasadus, kasinus [„enesevalitsus”, P 1997]” (Galaatlastele 5:22, 23). Kui meis avalduvad need omadused, loome hea pinnase rahumeelsetele suhetele teistega ja Jumalaga, ning tulemuseks on tõeline õnn. (Vaata kasti.) Veelgi tähtsam on aga see, et osutades armastust, lahkust, heatahtlikkust ja teisi jumalikke omadusi, valmistame heameelt Jehoovale ja saame õnnetoova lootuse elada igavesti Jumala uues õiglases maailmas.

Õnne saab valida

Kui Saksamaal elav abielupaar Wolfgang ja Brigitte hakkasid põhjalikumalt Piiblit uurima, oli neil palju sellist materiaalset omandit, mis on inimeste meelest õnneks vajalik. Peale selle olid nad noored ja hea tervise juures. Nad kandsid kalleid rõivaid, elasid kenasti sisustatud majas ja neil oli edukas äri. Enamiku oma ajast kulutasid nad veel rohkemate asjade muretsemiseks, aga see ei toonud neile tõelist õnne. Mingi aja möödudes tegid Wolfgang ja Brigitte tähtsa valiku. Nad hakkasid pühendama rohkem aega ja energiat vaimsetele väärtustele ja otsima võimalusi, kuidas Jehoovaga lähedasemaks saada. Nende valik muutis varsti nende suhtumist, mis omakorda ajendas neid lihtsustama oma elu ja teenima pioneeridena ehk täisajaliste Kuningriigi kuulutajatena. Nüüd teenivad nad vabatahtlikena Jehoova tunnistajate Saksamaa harubüroos. Lisaks õpivad nad üht Aasia keelt, et saaksid aidata võõramaalastel omandada teadmisi Jumala Sõnas Piiblis leiduva tõe kohta.

Kas see paar on leidnud tõelise õnne? Wolfgang lausub: „Sellest ajast peale, kui oleme rohkem tegelenud vaimsete asjadega, oleme olnud õnnelikumad ja kogenud suuremat rahuldust. Jehoova teenimine kogu hingest on tugevdanud ka meie abielu. Meie abielu oli õnnelik varemgi, aga meil oli kohustusi ja huvisid, mis tõukasid meid erinevasse suunda. Nüüd püüdleme ühiselt sama eesmärgi poole.”

Mida on õnneks vaja?

Lühidalt öeldes: väldi „liha tegusid” ja kasvata Jumala „Vaimu vilja”. Et olla õnnelik, on vaja igatseda lähedasi suhteid Jumalaga. Inimene, kes üritab selliseid suhteid rajada, vastab Jeesuse kirjeldusele õnnelikust inimesest.

Seepärast ära järelda ekslikult, et õnn on midagi kättesaamatut. On küll tõsi, et praegu võib su tervis kehv olla ja sinu abielus võib olla raskusi, vahest ei ole sa kogenud lapsevanema rõõme või alles üritad teha edukat karjääri ning võib-olla ei ole su rahakott enam niisama paks kui varem. Kõigest sellest hoolimata pole sul mingit põhjust meelt heita! Jumala Kuningriik lahendab nii need kui ka paljud muud probleemid. Tõesti, peagi täidab Jehoova Jumal oma tõotuse, mille ta andis laulukirjutaja kaudu: „Sinu riik on kõigi ajastute riik ... sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega!” (Laul 145:13, 16). Miljonid Jehoova teenijad igal pool maailmas võivad kinnitada, et kui hoiad meeles seda Jehoova julgustavat tõotust, aitab see sul olla juba nüüd õnnelik (Ilmutuse 21:3).

[Allmärkus]

^ lõik 3 Kõik üheksa õndsakskiitmist, nagu neid tavaliselt nimetatakse, algavad kreekakeelse sõnaga ma·kaʹri·oi. Selle asemel et tõlkida see sõnaga „õndsad”, nagu mitmed tõlked on teinud, kasutavad teised tõlked, näiteks Uue Maailma Tõlge, Jeruusalemma Piibel ja Today’s English Version, täpsemat vastet „õnnelikud”.

[Kast/pilt lk 6]

Õnne soodustavad tegurid

Armastus ajendab teisi sind vastu armastama.

Rõõm annab jõudu raskustega toimetulekuks.

Rahu aitab hoida suhetest eemal riiu.

Pikk meel võimaldab sul säilitada rõõmu isegi katsumustes.

Lahkus tõmbab teisi sinu ligi.

Heatahtlikkust ilmutades tulevad teisedki sulle hädas appi.

Usk annab veendumuse, et Jumal suunab sind armastusega.

Tasadus toob nii südame- kui meelerahu.

Enesevalitsus tähendab, et teed vähem vigu.

[Pildid lk 7]

Selleks, et olla õnnelik, on vaja rahuldada oma vaimseid vajadusi