Lugejate küsimusi

Miks võis iisraeli mees võtta naiseks võõramaalannast vangi, kui Moosese Seadus keelas sõlmimast abielu võõramaalastega? (5. Moosese 7:1–3; 21:10, 11.)

Selle loaga olid seotud erilised tingimused. Jehoova oli käskinud iisraellastel hävitada seitsme Kaananimaa rahva linnad ja tappa kõik nende elanikud (5. Moosese 20:15–18). Teiste rahvaste puhul võisid täiskasvanutest ellu jääda vaid vangi võetud neitsid (4. Moosese 31:17, 18; 5. Moosese 20:14). Iisraeli mees võis sellise naisega abielluda vaid juhul, kui see oli sooritanud ettenähtud toimingud.

Neilt naistelt nõutavate toimingute kohta ütleb Piibel järgmist: „Ta ajagu oma pea paljaks ja lõigaku sõrmeküüsi. Ta pangu vangirüü seljast ära ja jäägu su kotta; ta nutku oma isa ja ema ühe kuu päevad ja pärast seda võid sa minna tema juurde ja teda naida, ja ta saagu su naiseks” (5. Moosese 21:12, 13).

Vangistatud neitsi, keda iisraellane tahtis naida, pidi oma pea paljaks ajama. Juuste mahalõikamine väljendas leina või kurvastust (Jesaja 3:24). Näiteks kui patriarh Iiob kaotas oma lapsed ja varanduse, ajas ta leina märgiks oma pea paljaks (Iiob 1:20). Võõramaalasest naine pidi veel oma sõrmeküüsi lõikama, nii et ta käed kaotaksid veetluse, isegi kui küüned oleksid värvitud. Mis oli see „vangirüü”, mille naisvang pidi kõrvale heitma? Vallutamisohus paganrahvaste linnades oli naistel tavaks riietuda parimaisse rõivaisse. Nii tehes lootsid nad võita oma vangistajate soosingut. Sellisest riietusest pidi aga leinav naisvang loobuma.

Naisvangil, kellest pidi saama iisraellase naine, tuli kuuaasta ühe kuu jooksul oma surnud lähedasi leinata. Vallutatud linnad hävitati sedavõrd põhjalikult, et selline naine kaotas kogu suguvõsa ja kõik sotsiaalsed sidemed. Kuna iisraeli sõjamehed purustasid ta jumalakujud, ei olnud tal enam kummardamisobjekte. Leinakuu oli ühtlasi ka puhastusaeg, mil vangistatud naine pidi vabanema kõigest, mis oli seotud tema endise jumalakummardamisega.

Ent tavaliselt oli võõramaalastest naiste puhul olukord teine. Tuli järgida järgmist põhimõtet: „Ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja tema tütart ära võta oma pojale” (5. Moosese 7:3). Miks see piirang oli seatud? 5. Moosese 7:4 ütleb: „Sest ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid.” Seega oli keelu otstarve hoida iisraellaste usk rikkumatuna. Kuid võõramaalasest naine, kelle olukord vastas 5. Moosese 21:10–13 kirjeldatule, ei kujutanud niisugust ohtu. Kõik tema sugulased olid surnud ja tema jumalakujud hävitatud. Tal ei olnud mingit sidet valereligiooniga. Niisugustel tingimustel võis iisraellane abielluda võõramaalannaga.