Meie Isa palve tähendus sinu jaoks

MEIE Isa palve, mille Jeesus Kristus esitas mäejutluses, on Piiblis Matteuse evangeeliumi 6. peatükis salmides 9 kuni 13. Vahetult enne seda palvet ütles Jeesus: „Kui te palvetate, siis ärge palju lobisege [„ärge korrutage samu asju”, UM], nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu” (Matteuse 6:7).

Nendest sõnadest on selgelt näha, et Jeesus ei mõelnud, et Meie Isa palvet tuleks sõna-sõnalt esitada. Tõsi küll, hiljem ta kordas seda palvet ühe teise kuulajaskonna ees (Luuka 11:2–4). Ent see palve on Matteuse ja Luuka evangeeliumides veidi erinevalt sõnastatud. Samuti ei järginud Jeesus ega tema jüngrid oma hilisemates palvetes rangelt selle näidispalve sõnu.

Miks on Meie Isa palve Piiblisse kirja pandud? Selle näidispalve kaudu õpetab Jeesus meile, millised palved on Jumalale meeltmööda. Samuti leiab sellest palvest vastused mõningatele põhilistele küsimustele elu kohta. Uurigem seepärast Meie Isa palve igat osa lähemalt.

Mis on Jumala nimi?

„Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Need näidispalve avasõnad, millega pöördutakse Jumala poole kui „meie Isa” poole, aitavad meil tema ligi tulla. Me võime oma taevase Isa poole pöörduda nagu väikesed lapsed, kel on loomulik kiindumus armastava ja mõistva vanema vastu, ja olla kindlad, et ta tahab meid kuulata. „Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha!” laulis kuningas Taavet (Laul 65:3).

Jeesus õpetab meid paluma selle eest, et  Jumala nimi saaks pühitsetud. Mis on aga Jumala nimi? Piibel vastab: „Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (Laul 83:19). Kas sa oled oma Piiblis nime Jehoova tähele pannud?

Jumala nimi Jehoova esineb muistsetes Piibli käsikirjades ligi 7000 korda. Kahjuks on aga mõned tõlkijad läinud nii kaugele, et on selle nime oma piiblitõlkest välja jätnud. Seega on igati õigustatud paluda, et Looja pühitseks oma nime ehk teeks selle pühaks (Hesekiel 36:23). Üks viis selle palvega kooskõlas tegutseda on Jumala poole palvetades kasutada tema nime Jehoova.

Üks Patricia-nimeline naine, kes kasvas üles katoliiklikus peres, oli üsnagi tuttav Meie Isa palvega. Milline oli tema reaktsioon, kui üks Jehoova tunnistaja näitas talle Piiblist Jumala nime? „Ma ei suutnud seda uskuda!” hüüatas ta. „Seepärast otsisin oma Piibli välja ja ka seal oli see nimi. Siis näitas tunnistaja mulle kirjakohta Matteuse 6:9, 10 ning selgitas, et Jumala nimi on seotud Meie Isa palvega. See tekitas minus suurt huvi ja palusin, et ta hakkaks minuga Piiblit uurima.”

Jumala tahe sündigu maa peal

„Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Kuidas täitub see Jeesuse näidispalve osa? Enamik inimesi kujutleb taevast paigana, kus valitseb rahu ja õndsus. Pühakirjas osutatakse taevale kui Jehoova „pühale ja aulisele eluasemele” (Jesaja 63:15). Eks sel põhjusel me palumegi, et Jumala tahe sünniks maa peal nii „nagu taevas”. Ent kas see saab üldse teoks?

Jehoova prohvet Taaniel ennustas: „Taeva Jumal [püstitab] kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need [maised] kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44). See taevane Kuningriik ehk valitsus asub peagi tegutsema ning seab õiglase juhtimise kaudu kõikjal maailmas rahu jalule (2. Peetruse 3:13).

Paludes Jumala Kuningriigi tuleku ja tema tahte täitumise pärast siin maa peal, väljendame usku, milles meil ei tule pettuda. Kristlik apostel Johannes kirjutas: „Ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende  juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!”” Seejärel Johannes lisas: „Ja kes aujärjel istus, ütles: ... „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!”” (Ilmutuse 21:3–5).

Palve ja meie füüsilised vajadused

Näidispalve kaudu näitas Jeesus, et palvetades peaks meie peamiseks mureasjaks olema Jumala nimi ja tema tahe. Ent näidispalve jätkub isiklikku laadi palvetega, mida on kohane Jehoovale esitada.

Esimene neist kõlab nii: „Meie igapäevane leib anna meile tänapäev” (Matteuse 6:11). Siin ei paluta materiaalset jõukust. Jeesus innustas meid paluma selle eest, et meil oleks olemas „meie igapäevane leib ... iga päev” (Luuka 11:3). Kooskõlas Meie Isa palvega võime meiegi usus paluda, et Jumal hoolitseks meie igapäevaste vajaduste eest, kui me teda armastame ja talle kuuletume.

Liigse mure tõttu majanduslike raskuste pärast on oht, et jätame oma vaimsed vajadused hooletusse ega suuda niiviisi teha seda, mida Jumal meilt ootab. Kui me aga paneme Jumala teenimise oma elus esikohale, võime olla kindlad, et meie palveid, mis puudutavad selliseid materiaalseid vajadusi nagu toit ja riietus, võetakse kuulda. Jeesus ütles: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:26–33). Jumala õigust otsida pole alati sugugi lihtne, kuna me kõik oleme patused ja vajame andestust (Roomlastele 5:12). Meie Isa palve käsitleb ka seda küsimust.

Meie palved ja andestus

„Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele” (Matteuse 6:12). Luuka evangeeliumis ülestähendatud Meie Isa palves viidatakse nendele „võlgadele” kui „pattudele” (Luuka 11:4). Kas Jehoova Jumal annab tõesti meie patud andeks?

Kuigi muistse Iisraeli kuningas Taavet oli pannud toime raskeid patte, kahetses ta seda kõike ja palus veendunult: „Sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad!” (Laul 86:5). Milline lohutav mõte! Meie taevane Isa on „andeksandja” ehk ta on valmis andestama nende patud, kes tema poole kahetseva meelega palvetavad. Nii nagu võlga on võimalik tervenisti kustutada, võib ka Jehoova Jumal meie patud täielikult andeks anda.

Jeesus tõi välja aga ühe tingimuse: selleks et Jumal meile andestaks, on meil vaja teistele andeks anda (Matteuse 6:14, 15). Kuigi Iiobi kolm kaaslast käitusid tema kui õige mehe suhtes ülekohtuselt, andis Iiob neile andeks ja isegi palus nende eest (Iiob 42:10). Andestades neile, kes meie vastu patustavad, teeme heameelt Jumalale ja võime loota tema halastusele.

Jumala valmisolek meie palveid kuulata peaks ajendama meid tema heakskiitu otsima. See on võimalik, vaatamata sellele et oleme ebatäiuslikud (Matteuse 26:41). Ka siin saab Jehoova meid aidata, nagu näitas Jeesus, kui ta lõpetas näidispalve veel ühe olulise mõttega.

Abi püsida õigel teel

„Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast” (Matteuse 6:13). Jehoova ei jäta meid kiusatustes üksi ega põhjusta meie pattulangemist. Tema Sõna ütleb: „Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi” (Jakoobuse 1:13). Jumal lubab meile küll kiusatusi osaks saada, kuid ta suudab meid päästa Suure Kiusaja, „kurja” ehk Kurat-Saatana käest.

Apostel Peetrus innustas kaaskristlasi: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!” (1. Peetruse 5:8). Saatan kiusas  isegi täiuslikku inimest Jeesus Kristust! Mis oli Kuradi eesmärk? Tõmmata Jeesus eemale Jehoova Jumala puhtast kummardamisest (Matteuse 4:1–11). Kui sina püüad Jumalat teenida, on Saatana eesmärk sindki alla neelata!

Oma kontrolli all oleva maailma kaudu võib Kurat tekitada meis kiusatust teha asju, mida Jumal hukka mõistab (1. Johannese 5:19). Seepärast on väga oluline, et me korrapäraselt Jumalalt abi palume, eriti siis, kui meil tuleb pidevalt mingile kiusatusele vastu panna. Kui teenime Jehoovat kooskõlas tema inspireeritud Sõna Piibliga, päästab ta meid, aidates meil Kuradile vastu seista. „Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda,” ütleb Piibel (1. Korintlastele 10:13).

Tähtis on usk Jumalasse

On väga südantsoojendav teada, et meie taevane Isa tunneb huvi meist igaühe vastu. Ta lasi isegi oma Pojal Jeesus Kristusel meile õpetada, kuidas palvetada. Kahtlemata tekitab see teadmine meis soovi Jehoova Jumalale meele järele olla. Kuidas me saame seda teha?

Piibel ütleb: „Ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Mismoodi saab sellist usku kasvatada? „Usk [tuleb] kuuldust,” ütleb Piibel (Roomlastele 10:17). Jehoova tunnistajad on rõõmuga valmis rääkima Pühakirja teemadel igaühega, kes igatseb teenida Jumalat tõelises usus.

Loodetavasti aitas see arutelu Meie Isa palvest sul selle tähendust paremini mõista. Rohkemad teadmised Jehoova ja tema tasu kohta „neile, kes teda otsivad”, võivad su usku Jumalasse tugevdada. Õpi paremini tundma teda ja ta eesmärke, nii et sa võiksid olla lähedastes suhetes oma taevase Isaga igavesti (Johannese 17:3).

[Väljavõte lk 5]

„Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal; meie igapäevane leib anna meile tänapäev; ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele; ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast.” (Matteuse 6:9–13)

[Pilt lk 7]

Jehoova hoolitseb nende inimeste vajaduste eest, kes teda armastavad

[Pilt lk 7]

Jumal aitab meil ka Kuradile vastu seista

[Pilt lk 7]

Kui me nagu Iiob anname andeks neile, kes meie vastu patustavad, võime ka ise loota Jumala halastusele