”Saage vägevaks Issandas”
„Saage vägevaks Issandas”
„Saage vägevaks Issandas ja ta tugevuse jõus!” (EFESLASTELE 6:10)
1. a) Milline ebatavaline võitlus toimus umbes 3000 aastat tagasi? b) Miks Taavet võitis?
UMBES 3000 aastat tagasi seisid kaks võitlejat kahe sõjaväe vahel lahinguväljal vastakuti. Noorem neist oli karjuspoiss Taavet. Tema vastas seisis Koljat – mees, kes oli ebatavaliselt pikka kasvu ja tohutu jõuga. Koljati soomusrüü kaalus ligi 60 kilogrammi ning lisaks sellele kandis ta võimsat oda ja suurt mõõka. Taavetil polnud mingit kaitseriietust ja tema ainsaks relvaks oli ling. Vilistist hiiglane tundis end solvatuna, et temaga võitlema saadetud iisraellane oli mingi poisike (1. Saamueli 17:42–44). Sündmuse jälgijatele mõlemas leeris paistis ilmselt, et võitluse tulemus on juba ette teada. Ent mitte alati ei loe lahingus vägevus (Koguja 9:11). Võidu sai Taavet, sest tema toetus Jehoova jõule. „See on Jehoova võitlus,” ütles ta. Piibli ülestähenduses on öeldud: „Nõnda sai Taavet vilistist jagu lingu ja kiviga.” (1. Saamueli 17:47, 50.)
2. Millises võitluses osalevad kristlased?
2 Kristlased ei osale sõnasõnalises sõjas. Nad on rahumeelsed kõigi inimeste suhtes, kuid siiski on nad vaimses lahingus väga võimsate vastastega (Roomlastele 12:18). Oma kirjas efeslastele viimases peatükis kirjeldas Paulus võitlust, millesse on kaasatud kõik kristlased. Ta kirjutas: „Meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega” (Efeslastele 6:12).
3. Mida meil on vaja oma edukuse tagamiseks teha vastavalt kirjakohale Efeslastele 6:10?
3 Need „kurjuse vaimud” on Saatan ja deemonid, kes tahavad hävitada meie suhteid Jehoova Jumalaga. Kuna nad on meist palju tugevamad, siis oleme sarnases olukorras, nagu oli Taavet, ja me saame edukad olla vaid Jumala jõule lootes. Tõepoolest, Paulus innustab meid: „Saage vägevaks Issandas ja ta tugevuse jõus” (Efeslastele 6:10). Pärast seda nõuannet räägib apostel vaimsetest abinõudest ja kristlikest omadustest, mis võimaldavad meil seda lahingut võita (Efeslastele 6:11–17).
4. Millist kaht peamist mõtet me selles artiklis arutame?
4 Uurigem nüüd, mida öeldakse Pühakirjas meie vaenlase jõu ja taktika kohta. Seejärel arutame, kuidas me saame end kaitsta. Kui järgime Jehoova juhendeid, siis võime olla kindlad, et vaenlased ei saa meie üle võimust.
Maadlemine kurjuse vaimudega
5. Kuidas aitab sõna „maadlemine” kirjakohas Efeslastele 6:12 meil Saatana taktika ära tunda?
5 Paulus ütleb, et meil on „maadlemist ... taevaaluste kurjuse vaimudega”. Peamine kuri vaim on muidugi Kurat-Saatan – ta on „kurjade vaimude peamees” (Matteuse 12:24–26). Piibel kujutab meie võitlust maadlusena. Vana-Kreeka maadlusvõistlustel püüdsid võistlejad oma vastast tasakaalust välja lüüa ja siis pikali lükata. Nii soovib ka Saatan, et me kaotaksime oma vaimse tasakaalu. Kuidas ta seda teeb?
6. Selgita Pühakirja abil, milliseid võtteid kasutab Saatan meie usu õõnestamiseks.
6 Saatan võib tegutseda nagu madu, möirgav lõvi või isegi valguseingel (2. Korintlastele 11:3, 14; 1. Peetruse 5:8). Ta võib kasutada meie kiusamiseks või hirmutamiseks inimesi (Ilmutuse 2:10). Kuna Saatan valitseb kogu maailma, siis võib ta kasutada meie lõksupüüdmiseks maailma tekitatud ihasid ja köitvaid asju (2. Timoteosele 2:26; 1. Johannese 2:16; 5:19). Ta võib võtta appi ilmaliku või ärataganejaliku mõtteviisi, et meid eksitada, nagu ta pettis ka Eevat (1. Timoteosele 2:14).
7. Millised piirid on deemonitel ja millised eelised on meil olemas?
7 Saatana ja tema deemonite relvad ja jõud võivad paista küll võimsad, kuid neil on siiski ka piirid. Kurjad vaimud ei saa sundida meid tegema seda, mis meie taevasele Isale meelepärane pole. Me oleme vaba tahtega isikud ning võime kontrollida oma mõtteid ja tegusid. Pealegi ei võitle me üksi. See, mis pidas paika Eliisa ajal, peab paika ka meie ajal. Eliisa ütles: „Neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!” (2. Kuningate 6:16.) Piibel kinnitab, et kui me alistume Jumalale ja seisame vastu Kuradile, siis viimane põgeneb meie juurest (Jakoobuse 4:7).
Olgem teadlikud Saatana plaanidest
8., 9. Milliseid katsumusi põhjustas Saatan Iiobile, et tema laitmatust murda, ja millised vaimsed ohud varitsevad meid tänapäeval?
8 Meid pole Saatana plaanide suhtes teadmatusse jäetud, sest Piiblis on kirjas tema põhilised meetodid (2. Korintlastele 2:11). Õiglase mehe Iiobi puhul kasutas Saatan rasket majanduslikku olukorda, lähedaste inimeste surma, pereliikmete vastupanu, füüsilisi kannatusi ja valesõprade alusetut kriitikat. Iiob masendus ja tundis, et Jumal on ta hüljanud (Iiob 10:1, 2). Ehkki tänapäeval ei pruugi selliste probleemide taga olla otseselt Saatan, on paljudel kristlastel niisuguseid raskusi ja Saatan võib neid probleeme enda huvides ära kasutada.
9 Nüüdsel lõpuajal on vaimseid ohte kõvasti juurde tekkinud. Me elame maailmas, mis peab materiaalseid taotlusi vaimsetest sihtidest tähtsamaks. Meedia kujutab ühtesoodu lubamatut seksi õnne allikana, mitte aga südamevalu tekitajana. Suurem osa inimestest on muutunud „rohkem lõbuarmastajateks kui jumalaarmastajateks” (2. Timoteosele 3:1–5). Selline mõttelaad võib seada ohtu meie vaimse tasakaalu, kui me ei pea „kõva võitlust usu eest” (Juuda 3, UM).
10.–12. a) Mis on üks oht, mille eest Jeesus oma näites külvajast meid hoiatas? b) Too näide, kuidas vaimne tegevus võib otsekui lämbuda.
10 Saatana üks edukamaid meetodeid on siduda meid täielikult selle maailma asjade ja materialistlike taotlustega. Näites külvajast hoiatas Jeesus, et mõnikord „maailma mure ja rikkuse pettus ... lämmatab [Kuningriigi] sõna ära” (Matteuse 13:18, 22). Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „lämmatama”, tähendab ka ’ära kägistama’.
11 Troopilistes metsades leidub kuld-viigipuid. See kägipuu kasvab aeglaselt ümber peremeespuu tüve. Järk-järgult keerleb selle väät ümber peremeesorganismi ja tema juured muutuvad üha tugevamaks. Kuld-viigipuu harulised juured imevad maapinnast suurema osa toitaineid välja ja selle latv varjab valguse peremeestaime kohal. Lõpuks peremeestaim sureb.
12 Niisamuti võivad ka selle maailma mured ning rikkuse ja mugava elustiili taotlemine võtta järk-järgult üha rohkem meie aega ja energiavarusid. Kui meie tähelepanu on suunatud maailma asjadele, siis võime kergesti iseseisva piibliuurimise hooletusse jätta ja kristlikelt koosolekutelt puudumise endale harjumuseks teha, jäädes nii ilma vaimsest toidust. Vaimsete sihtide asemele tulevad materialistlikud eesmärgid ning siis saab meist Saatanale kerge saak.
Meil on vaja seista kindlalt
13., 14. Kuidas meil on vaja seista Saatana rünnakute vastu?
13 Paulus innustas usukaaslasi ’seisma [„kindlalt”, UM] kuradi kavalate rünnakute vastu’ (Efeslastele 6:11). Muidugi ei suuda me Saatana ja tema deemonite üle võitu saavutada. Selle ülesande on Jumal andnud Jeesus Kristusele (Ilmutuse 20:1, 2). Ent kuni Saatana kõrvaldamiseni tuleb meil seista kindlalt, et tema rünnakud meid alla ei suruks.
14 Ka apostel Peetrus rõhutas, et Saatana vastu on vaja kindlalt seista. Ta kirjutas: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda.” (1. Peetruse 5:8, 9.) Vaimsete vendade ja õdede toetus on väga tähtis, kui tahame seista kindlalt vastu Saatanale, kes ründab nagu möirgav lõvi.
15., 16. Too Pühakirjast näide, mis tõestab, et usukaaslaste toetus aitab meil seista kindlalt.
15 Kui Aafrika savannis mõni lõvi möirgab, siis antiloop põgeneb tavaliselt täiskiirusel ohutusse kaugusesse. Ent elevandid on meile heaks eeskujuks vastastikuses toetuses. Ühes elevantide elu käsitlevas raamatus öeldakse: „Tavalise elevandikarja kaitsepositsioon on selline, et nad seisavad ringis, kusjuures täiskasvanud on näoga ohu poole ja noored kaitstuna ringi sees.” („Elephants – Gentle Giants of Africa and Asia”.) Sellise jõuavaldusega silmitsi seistes ei hakka lõvi tavaliselt isegi mõnda nooremat elevanti ründama.
16 Kui meid ähvardavad Saatan ja tema deemonid, siis on meilgi vaja seista õlg õla kõrval oma vendadega, kellel on tugev usk. Paulus kinnitas, et mõningad kaaskristlased olid talle Rooma vangistuse ajal „kosutavaks toeks” (Koloslastele 4:10, 11, UM). Kreeka sõna, mille vasteks on „kosutav tugi”, esineb Kristlikes Kreeka Kirjades vaid ühe korra. Vastavalt Vine’i sõnaraamatule „viitab selle sõna tegusõnaline vorm ravimile, mis leevendab ärritust”. („An Expository Dictionary of New Testament Words”.) Küpsete Jehoova teenijate toetus on otsekui rahustav salv, mis leevendab emotsionaalset ja füüsilist valu.
17. Mis aitab meil jääda Jumalale ustavaks?
17 Kaaskristlaste julgustus võib tugevdada meie otsusekindlust teenida Jumalat ustavalt. Eriti just kristlikud kogudusevanemad on innukad vaimset abi pakkuma (Jakoobuse 5:13–15). Ustavust aitab säilitada ka korrapärane Piibli uurimine ning kristlikel koosolekutel ja kokkutulekutel käimine. Isiklikud lähedased suhted Jumalaga aitavad meil talle ustavaks jääda. Ükskõik, kas me siis sööme või joome või teeme midagi muud, me peaksime tahtma teha kõike Jumala austuseks (1. Korintlastele 10:31). Muidugi on vaja Jehoovale palvemeeles loota, et võiksime jätkuvalt elada oma elu viisil, mis talle meeldib. (Laul 37:5.)
18. Miks ei peaks me alla andma isegi siis, kui katsumused meie jõudu kahandavad?
18 Mõnikord ründab Saatan sellisel hetkel, mil me ei tunne end vaimselt eriti tugevalt. Lõvigi sööstab kallale nõrgaks muutunud loomale. Meie vaimset jõudu võivad kahandada pereprobleemid, majanduslikud raskused või haigused. Ärgem aga loobugem tegemast seda, mis on Jumalale meele järele, sest Paulus ütles: „Kui olen nõder, siis olen vägev!” (2. Korintlastele 12:10; Galaatlastele 6:9; 2. Tessalooniklastele 3:13). Mida ta sellega silmas pidas? Ta tahtis öelda, et Jumala vägi võib korvata inimese nõrkused ning et me saame Jehoovalt jõudu, kui me seda palume. Taaveti võit Koljati üle näitab, et Jumal suudab oma rahvast tugevdada ja et ta tõepoolest ka teeb seda. Tänapäeva Jehoova tunnistajad võivad kinnitada, et nad on kogenud äärmiselt rasketes oludes Jumala tugeva käe toetust (Taaniel 10:19).
19. Too näide selle kohta, kuidas Jehoova oma teenijaid toetab.
19 Üks abielupaar kirjutas, millist tuge nad on Jumalalt saanud: „Me oleme teeninud Jehoovat abikaasadena juba palju aastaid. Oleme kogenud rikkalikult õnnistusi ja õppinud tundma paljusid toredaid inimesi. Jehoova on meile õpetanud ka seda, kuidas edukalt raskusi taluda, ning ta on andnud selleks vajalikku jõudu. Sarnaselt Iiobiga ei mõistnud me alati, miks asjad läksid just nõnda, nagu nad läksid, kuid me teadsime, et Jehoova aitab meid alati.”
20. Milline näide Pühakirjast kinnitab, et Jehoova toetab alati oma teenijaid?
20 Jehoova käsi pole liiga lühike oma ustavate teenijate toetamiseks ja kinnitamiseks (Jesaja 59:1). Laulukirjutaja Taavet laulis: „Jehoova toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud!” (Laul 145:14). Tõepoolest, meie taevane Isa ’kannab päevast päeva meie koormat’ ja ta annab meile kõike, mida vajame (Laul 68:20).
Meil on vaja „kogu Jumala sõjavarustust”
21. Kuidas rõhutas Paulus vaimse sõjavarustuse vajalikkust?
21 Oleme nüüd käsitlenud mõningaid Saatana meetodeid ja näinud, kui vajalik on seista kindlana tema rünnakute vastu. Vaatame veel üht tähtsat abivahendit, mis aitab meil oma usku edukalt kaitsta. Kirjas efeslastele mainis apostel Paulus kaks korda midagi väga olulist, mis aitab meil seista kindlalt Saatana kavalate rünnakute vastu ja võita maadlust kurjade vaimsete jõududega. Paulus kirjutas: „Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu! ... võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud” (Efeslastele 6:11, 13).
22., 23. a) Mis kuulub meie vaimse sõjavarustuse juurde? b) Mida me arutame järgmises artiklis?
22 Tõepoolest, meil on vaja kanda „kogu Jumala sõjavarustust”. Selle kirja kirjutamise ajal valvas Paulust Rooma sõdur, kes ilmselt kandis mõnikord kogu sõjavarustust. Ent Jumal inspireeris apostlit kirjutama vaimsest sõjavarustusest, mida on väga vaja igal Jehoova teenijal.
23 Jumala sõjavarustus koosneb kristlikest omadustest ja Jehoova vaimsetest abinõudest. Järgmises artiklis uurime vaimse sõjavarustuse igat osa. Siis saame vaadata, kui hästi meie isiklikult oleme vaimseks sõjaks varustatud. Samas näeme ka, kuidas Jeesus Kristuse suurepärane eeskuju aitab meil Kurat-Saatanale vastu seista.
Kuidas sa vastaksid?
• Millega võitlevad kõik kristlased?
• Kirjelda mõnda Saatana võtet.
• Kuidas võib usukaaslaste toetus meid kinnitada?
• Kelle jõule me peaksime lootma ja miks?
[Küsimused]
[Pildid lk 11]
Kristlastel on „maadlemist ... kurjuse vaimudega”
[Pilt lk 12]
Selle maailma mured võivad Kuningriigi sõnumi lämmatada
[Pilt lk 13]
Kaaskristlased võivad olla „kosutavaks toeks”
[Pilt lk 14]
Kas sa palud Jumalalt jõudu?