„Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega”

„Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu!” (EFESLASTELE 6:11)

1., 2. Kirjelda oma sõnadega, millist vaimset sõjavarustust on vaja kristlastel kanda.

ROOMA riik oli meie ajaarvamise 1. sajandil oma võimsuse tipus. Rooma leegionite tugevus võimaldas sel linnal kontrollida suuremat osa tol ajal teadaolevast maailmast. Üks ajaloolane on seda armeed kirjeldanud kui „ajaloo kõige edukamat sõjalist organisatsiooni”. Rooma armee koosnes distsiplineeritud sõduritest, kes olid läbi teinud range õppeperioodi. Ent nende edule aitas kaasa ka sõjavarustus. Apostel Paulus rääkis Rooma sõduri lahinguvarustusest, et näidata, millist vaimset varustust on vaja kristlastele, kes tahavad Saatana vastu edukalt võidelda.

² Seda vaimset sõjavarustust kirjeldatakse Efeslastele 6:14–17. Paulus kirjutas: „Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks. Kõige selle juures haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled! Ja võtke enesele päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna.” Inimlikust seisukohast vaadatuna pakkus Rooma sõduri sõjavarustus märkimisväärset kaitset. Lisaks sellele oli mõõk sõjamehe peamiseks relvaks lähivõitluse jaoks.

3. Miks me peaksime kuuletuma Jeesus Kristuse juhenditele ja järgima tema eeskuju?

³ Lisaks varustusele ja väljaõppele sõltus Rooma armee edukus sõdurite kuulekusest oma ülemustele. Nii peavad ka kristlased kuuletuma Jeesus Kristusele, kelle kohta Piiblis öeldakse, et tema on „rahvaste juht ja käskija” (Jesaja 55:4). Ta on ka „koguduse pea” (Efeslastele 5:23). Jeesus annab meile juhendeid vaimse sõjapidamise kohta ja on meile täiuslikuks eeskujuks vaimse lahinguvarustuse kandmisel (1. Peetruse 2:21). Kuna meie kristlik isiksus sarnaneb paljuski vaimse sõjarüüga, siis Pühakiri soovitab meil „relvastuda” Jeesuse meelelaadiga (1. Peetruse 4:1). Analüüsime nüüd vaimse sõjavarustuse igat osa, võttes näiteks  Jeesuse, et võiksime mõista selle varustuse tähtsust ja tõhusust.

Kuidas kaitsta niudeid, rindkeret ja jalgu

4. Miks kuulus sõduri varustusse rihm ja mida see kujutab?

⁴ Niuded olgu vöötatud tõega. Piibli aegadel kandsid sõdurid 5–15 sentimeetri laiust nahkrihma. Sõduri rihm kaitses tema niudeid ja selle küljes oli mugav mõõka hoida. Lahinguks valmistudes tõmbas sõdur oma rihma pingule. Paulus selgitas sõduririhma abil, kui palju peaks Pühakirja tõde meie elu mõjutama. Tõde peaks olema tihedalt meie ümber, nii et me elaksime sellega kooskõlas ja võiksime kaitsta seda igas olukorras (Laul 43:3; 1. Peetruse 3:15). Seepärast tuleb meil uurida hoolega Piiblit ja mõtiskleda selles leiduvate mõtete üle. Jeesusel oli Jumala seadus „sisemuses” (Laul 40:9). Kui vastased talle küsimusi esitasid, suutis ta peast Pühakirja tsiteerida (Matteuse 19:3–6; 22:23–32).

5. Selgita, kuidas võivad Pühakirja nõuanded meid katsumusperioodil aidata.

⁵ Kui laseme Piibli tõel end juhtida, siis kaitseb see meid eksliku mõtteviisi eest ja aitab teha tarku otsuseid. Katsumusperioodil kinnitavad Piibli juhtnöörid meie otsusekindlust teha seda, mis on õige. Me otsekui näeksime oma „Suurimat Õpetajat” (UM) Jehoovat ja kuuleksime, kuidas ta meie taga ütleb: „See on tee, käige seda!” (Jesaja 30:20, 21).

6. Miks vajab meie piltlik süda kaitset ja kuidas õiglus sellele kaasa aitab?

⁶ Õiguse soomusrüü. Sõduri „soomusrüü” kaitses elutähtsat organit – südant. Meie piltlik süda ehk meie sisemine isiksus vajab erilist kaitset, sest see võib kalduda valele teele (1. Moosese 8:21). Meil tuleb seega Jehoova õiglasi norme tundma õppida ja neid armastama hakata (Laul 119:97, 105). Õiglusearmastus ajendab meid hülgama ilmalikku mõtteviisi, mis eirab või lahjendab Jehoova selgeid juhiseid. Kui me armastame õiglust ja vihkame seda, mis on vale, siis väldime käitumist, mis võib rikkuda meie elu (Laul 119:99–101; Aamos 5:15). Jeesus on selles suhtes meile heaks eeskujuks, sest Piibel ütleb tema kohta: „Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut” (Heebrealastele 1:9). *

7. Miks oli Rooma sõduril vaja häid jalanõusid ja mida need kujutavad?

⁷ Kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks. Rooma sõduritel oli vaja vastupidavaid jalanõusid – tugevaid sandaale. Sõjakäikude ajal pidid nad tihti läbima päevas umbes 30 kilomeetrit, kandes ligi 30 kilogrammi kaaluvat varustust. Seega on väga sobilik, et Pauluse näites kujutasid jalanõud meie valmidust kuulutada Kuningriigi sõnumit kõigile, kes soovivad kuulata. Valmidus kuulutada on tähtis, sest kuidas muidu saaksid inimesed Jehoovat tundma õppida (Roomlastele 10:13–15).

8. Kuidas me võime jäljendada Jeesuse eeskuju hea sõnumi kuulutajana?

 ⁸ Mis oli Jeesuse jaoks kõige tähtsam tegevus? Ta ütles Rooma maavalitsejale Pontius Pilaatusele: „Ma olen ... selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin.” Jeesus kuulutas kõikjal, kus ta leidis kuuljaid kõrvu, ja ta tundis teenistusest nii suurt rõõmu, et seadis selle ettepoole oma füüsiliste vajaduste rahuldamisest. (Johannese 4:5–34; 18:37.) Kui oleme Jeesuse sarnaselt innukad head sõnumit kuulutama, siis leiame selleks palju võimalusi. Ja kui oleme teenistusega hõivatud, püsime vaimselt tugevad (Apostlite teod 18:5).

Kilp, kiiver ja mõõk

9. Kuidas kaitses Rooma sõdurit suur kilp?

⁹ Usukilp. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „kilp”, viitab nii suurele kilbile, mis katab suurema osa kehast. See kaitses „põlevate noolte” eest, millest räägitakse kirjakohas Efeslastele 6:16 (P 1997). Piibli aegadel kasutasid sõdurid õõnsast pilliroost nooli, milles olid väikesed rauast mahutid, kuhu sai valada põlevat vedelikku. Üks õpetlane kirjeldab neid nooli kui „kõige ohtlikumaid relvi vanaaja sõjapidamises”. Kui sõduril polnud enda kaitsmiseks suurt kilpi, võis ta tõsiselt viga saada või isegi hukkuda.

10., 11. a) Mis on need „põlevad nooled”, millega Saatan võib meie usku õõnestada? b) Kuidas ilmneb Jeesuse eeskujust, et katsumustes vastupidamiseks on vaja usku?

¹⁰ Mis on need „põlevad nooled”, mida Saatan meie usu õõnestamiseks kasutab? Ta võib õhutada tagakiusamist või vastupanu, mida kohtame peres, tööl või koolis.  Mõne kristlase puhul on osutunud vaimselt laastavaks see, et tal on soov omada üha rohkem ainelist vara või siis ahvatleb teda ebamoraalsus. Et ennast selliste ohtude eest kaitsta, tuleb meil kõigepealt haarata usukilp. Usk tekib Jehoovat tundma õppides, temaga palves korrapäraselt suheldes ning mõistes, kuidas ta meid kaitseb ja õnnistab (Joosua 23:14; Luuka 17:5; Roomlastele 10:17).

¹¹ Kui Jeesus oli maa peal, siis näitas ta, kui tähtis on raskes olukorras tugev usk. Ta usaldas täielikult oma Isa otsuseid ja täitis rõõmuga tema tahet (Matteuse 26:42, 53, 54; Johannese 6:38). Isegi siis, kui Jeesus oli suures ängistuses Ketsemani aias, ütles ta oma Isale: „Mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” (Matteuse 26:39). Jeesus ei unustanud kunagi, kui tähtis on hoida laitmatust ja rõõmustada Isa (Õpetussõnad 27:11). Kui meil on samasugune usaldus Jehoova vastu, siis ei lase me kriitikal või vastupanul oma usku nõrgestada. Meie usk muutub hoopis tugevamaks, kui loodame Jumalale, armastame teda ja peame tema käske (Laul 19:8–12; 1. Johannese 5:3). Mitte mingisugune materiaalne tasu või üürikene meeleline nauding ei ole võrreldav õnnistustega, mis Jehooval on varuks neile, kes teda armastavad (Õpetussõnad 10:22).

12. Millist tähtsat kehaosa kaitseb meie piltlik kiiver ja miks on selline kaitse oluline?

¹² Päästekiiver. Kiiver kaitses sõduri pead ja aju – mõtlemisorganit. Meie kristlikku  lootust on võrreldud kiivriga, sest lootus kaitseb meie mõistust (1. Tessalooniklastele 5:8). Ehkki me oleme Jumala Sõna täpsete teadmiste abil oma mõtteviisi muutnud, oleme siiski nõrgad ja ebatäiuslikud inimesed. Meie mõtted võivad kergesti rüvetuda. Selle maailma eesmärgid võivad meie tähelepanu hajutada ja isegi hakata asendama Jumala antud lootust (Roomlastele 7:18; 12:2). Kurat püüdis Jeesust tema eesmärgist kõrvale suunata ning pakkus talle „kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust”, kuid tulutult (Matteuse 4:8). Jeesus keeldus sellest pakkumisest kindlameelselt. Paulus ütles tema kohta, et ta „pidas vastu piinapostil tema ette seatud rõõmu pärast, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala trooni paremale poole” (Heebrealastele 12:2, UM).

13. Kuidas me võime oma tulevikulootuse selgena hoida?

¹³ Jeesuse usaldus Jehoova vastu ei tekkinud iseenesest. Kui meie täidame oma mõistuse ilmalike unistuste ja eesmärkidega, selle asemel et keskenduda tulevikulootusele, siis meie usk Jumala tõotustesse nõrgeneb. Aja jooksul võime lootuse täielikult kaotada. Kui me aga korrapäraselt mõtiskleme Jumala tõotuste üle, võime tunda rõõmu lootusest, mis meie ette on seatud (Roomlastele 12:12).

14., 15. a) Mis on meie piltlik mõõk ja kuidas saab seda kasutada? b) Too näide, kuidas aitab see mõõk kiusatustele vastu seista.

¹⁴ Vaimumõõk. Piiblisse kirjapandud Jumala sõna ehk sõnum on otsekui kaheteraline mõõk, mis suudab purustada religioossed valed ja aidata õiglase südamega inimestel vaimset vabadust leida (Johannese 8:32; Heebrealastele 4:12). Selle vaimumõõgaga saame ennast ka kaitsta, kui meil on mingi katsumus või kui ärataganejad püüavad meie usku hävitada (2. Korintlastele 10:4, 5). Me oleme tänulikud, et ’Jumala Vaimu poolt sisendatud Kiri valmistab meid kõigele heale tööle’ (2. Timoteosele 3:16, 17).

¹⁵ Kui Saatan Jeesust kõrbes kiusas, siis kasutas viimane tõhusalt vaimumõõka, et tõrjuda tagasi valed arutluskäigud ja petlikud ahvatlused. Iga Saatana kiusamiskatse peale vastas Jeesus: „Kirjutatud on” (Matteuse 4:1–11, meie kursiiv). Niisamuti leidis David, Jehoova tunnistaja Hispaaniast, et Piibel aitas tal kiusatustest võitu saada. Kui ta oli 19-aastane, tegi üks kena noor naine, kellega ta koos ühes koristusfirmas töötas, talle ettepaneku „veeta üheskoos mõnusalt aega”. David keeldus sellest ja palus oma ülemuselt luba töötada teises kohas, et sama olukord ei tekiks uuesti. „Mul oli meeles Joosepi eeskuju,” ütles David. „Tema hoidus kindlalt ebamoraalsusest ja läks kohe minema. Mina tegin sama.” (1. Moosese 39:10–12.)

16. Selgita, miks meil on vaja harjutada, et ’jagada tõesõna õieti’.

¹⁶ Jeesus kasutas vaimumõõka ka selleks, et aidata teistel Saatana mõju alt vabaneda. Ta ütles: „Minu õpetus ei ole minu oma,  vaid selle, kes mind on läkitanud” (Johannese 7:16). Meil on vaja harjutada, et Jeesuse meisterlikku õpetusviisi jäljendada. Juudi ajaloolane Josephus kirjutas Rooma sõdurite kohta: „Iga sõdur treenib iga päev ja ta teeb seda väga hoolsalt, otsekui oleks sõjaolukord – seepärast nad saavadki lahinguväsimusest nii kergesti üle.” Vaimses sõjas on meil vaja kasutada Piiblit. Lisaks sellele tuleb meil püüda „hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti” (2. Timoteosele 2:15). Kindlasti tunneme suurt rahuldust, kui kasutame huviliste siirastele küsimustele vastamiseks Pühakirja.

Palvetage igal ajal

17., 18. a) Kuidas aitab palve Saatanale vastu seista? b) Too näide palve väärtuse kohta.

¹⁷ Pärast seda kui Paulus oli rääkinud vaimsest sõjavarustusest, lisas ta veel ühe olulise nõuande. Saatanale vastu seistes peavad kristlased kasutama „iga palvet ja anumist”. Kui tihti tuleb meil palvetada? „Palvetage igal ajal Vaimus,” kirjutas Paulus (Efeslastele 6:18). Kui meie ees on kiusatused või katsumused või kui oleme kaotanud julguse, siis palve võib meile tohutult jõudu anda (Matteuse 26:41). Jeesus „ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast” (Heebrealastele 5:7).

¹⁸ Milagros, kes on hoolitsenud rohkem kui 15 aastat oma krooniliselt haige mehe eest, ütleb: „Kui tunnen end rusutuna, pöördun palves Jehoova poole. Keegi ei saa mind aidata rohkem kui tema. Tõsi küll, on hetki, mil tunnen, et ma enam ei suuda. Ent ikka ja jälle olen kogenud, et pärast Jehoovaga palves rääkimist on mul uut jõudu ja mu enesetunne on parem.”

19., 20. Mida meil on vaja, et lahingut Saatana vastu võita?

¹⁹ Saatan teab, et tal on jäänud vähe aega, ja ta pingutab aina rohkem, et meie üle võitu saavutada (Ilmutuse 12:12, 17). Meil tuleb seista kindlalt selle võimsa vaenlase vastu ja võidelda „head usuvõitlust” (1. Timoteosele 6:12). See nõuab „üliväga suurt väge” (2. Korintlastele 4:7). Meil on vaja Jumala püha vaimu ja seda tuleb meil paluda. Jeesus ütles: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13).

²⁰ On oluline, et me kannaksime kogu Jehoova sõjavarustust. Vaimse sõjavarustuse kandmine nõuab jumalike omaduste – näiteks usu ja õigluse – arendamist. See nõuab, et me armastaksime tõde ja otsekui vöötaksime end sellega, et oleksime valmis igal võimalusel head sõnumit jagama ja keskenduksime tulevikulootusele. Meil tuleb õppida vaimumõõka oskuslikult kasutama. Kui kasutame kogu Jumala sõjavarustust, siis võime võita maadluse kurjade vaimsete jõududega ja tuua au Jehoova pühale nimele (Roomlastele 8:37–39).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Kes annab vaimse sõjavarustuse kandmises parima eeskuju ja miks me peaksime tema eeskuju hoolega järgima?

• Kuidas kaitsta oma mõistust ja piltlikku südant?

• Kuidas saada oskuslikuks vaimumõõga kasutajaks?

• Miks me peaksime igal ajal palvetama?

[Küsimused]

[Pildid lk 17]

Hoolas piibliuurimine innustab meid kuulutama head sõnumit igal võimalusel

[Pildid lk 18]

Kindel lootus aitab katsumustele vastu seista

[Pildid lk 19]

Kas sa kasutad teenistuses „vaimumõõka”?