Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Alandlikud pärivad maa” — kuidas see täitub?

”Alandlikud pärivad maa” — kuidas see täitub?

„Alandlikud pärivad maa” – kuidas see täitub?

„ARVATAVASTI on teile tuttavad Jeesuse südamlikud sõnad, et tasased pärivad maa. Aga kas teie arvates on tasastel üldse midagi pärida, kui pidada silmas seda, mida inimesed üksteisele ja maale teevad?” (Matteuse 5:5; Laul 37:11.)

Jehoova tunnistaja Myriam alustas selle küsimusega piiblilisi vestlusi. Üks mees, kellega ta rääkis, vastas, et kui Jeesus selle tõotuse andis, siis on maa kindlasti väärt pärand, mitte laastatud või elamiskõlbmatu rusuhunnik.

Päris optimistlik vastus. Kas meil on aga põhjust vaadata tulevikku optimistlikult? On küll, sest Piibel annab kaalukaid põhjusi, miks uskuda, et see tõotus täitub. Tegelikult on selle tõotuse täitumine tihedalt seotud Jumala eesmärgiga inimeste ja maa suhtes. Ning meile kinnitatakse, et Jumal viib oma eesmärgid täide (Jesaja 55:11). Milline oli Jumala algne eesmärk inimkonna suhtes ja kuidas see teostub?

Jumala igavene eesmärk maaga

Jehoova Jumal lõi maa kindlal eesmärgil. „Nõnda ütleb Jehoova, taevaste looja, tema, kes on Jumal, maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks: mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole!” (Jesaja 45:18.) Seega loodi maa inimeste elupaigaks. Enamgi veel, Jumala eesmärgi kohaselt pidi maa olema inimkonna igaveseks koduks. „Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!” (Laul 104:5; 119:90.)

Jumala eesmärk seoses maaga selgus ka käsus, mille ta andis esimesele inimpaarile. Jumal ütles Aadamale ja Eevale: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28). Maa, mille Jumal Aadama ja Eeva hoolde usaldas, pidi olema põliseks koduks nii neile kui nende järeltulijatele. „Taevas on Jehoova taevas,” teatas laulukirjutaja sajandeid hiljem, „ja maa on ta andnud inimlastele!” (Laul 115:16).

Et see imeline väljavaade täituks, pidid Aadam ja Eeva, samuti iga nende järeltulija, tunnustama Loojat ja Eluandjat Jehoova Jumalat oma Suveräänina ning talle meeleldi alluma. Jehoova ei jätnud selles osas midagi ebamääraseks, vaid ta andis inimesele käsu: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17). Eedeni aias edasi elamiseks tuli Aadamal ja Eeval kuuletuda sellele lihtsale ja selgele käsule. Sellega oleksid nad väljendanud oma tänu kõige eest, mida taevane Isa oli nende heaks teinud.

Kui Aadam ja Eeva seatud keelust üle astudes tahtlikult Jumalale ei kuuletunud, pöörasid nad tegelikult selja isikule, kes oli andnud neile kõik (1. Moosese 3:6). Nii kaotasid nad ilusa paradiisliku kodu, ja mitte ainult nemad, vaid ka nende järeltulijad (Roomlastele 5:12). Kas esimese inimpaari sõnakuulmatus nurjas Jumala eesmärgi, mis tal oli maad luues?

Jumal, kes ei ole ennast muutnud

Prohvet Malakia kaudu andis Jumal teada: „Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud” (Malakia 3:6). Prantsuse piibliõpetlane Louis Fillion märgib seda salmi kommenteerides, et see teadaanne on tihedalt seotud Jumala tõotuste täideminekuga. „Jehoova oleks võinud hävitada oma tõrksa rahva,” kirjutas Fillion, „aga olles seoses oma tõotustega muutumatu, on ta kõigest hoolimata ustav minevikus antud tõotustele.” Jumal ei unusta tõotusi, mis ta on andnud kas üksikisikule, rahvale või inimkonnale, vaid ta viib need õigel ajal täide. „Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele.” (Laul 105:8.)

Miks me võime kindlad olla, et Jehoova ei ole muutnud oma esialgset eesmärki maaga? Kindluse annab see, et kõikjalt Jumala inspireeritud Sõnast Piiblist võib leida kohti, kus mainitakse Jumala eesmärki anda maa sõnakuulelikele inimestele (Laul 25:13; 37:9, 22, 29, 34). Lisaks kirjeldab Pühakiri Jehoova õnnistatuid kui inimesi, kes elavad rahus, igaüks istub „oma viinapuu all ja oma viigipuu all” ja „ükski ei peleta neid” (Miika 4:4; Hesekiel 34:28). Jehoova valitud „ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja”. Nad elavad rahus isegi metsloomadega (Jesaja 11:6–9; 65:21, 25).

Piibel annab Jumala tõotuste kohta eelpildi. Kuningas Saalomoni valitsusajal koges Iisraeli rahvas rahu ja heaolu. Tema valitsuse ajal elasid Juuda ja Iisrael „julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja” (1. Kuningate 5:5). Piibel ütleb, et Jeesus on „rohkem kui Saalomon”, ja tema valitsuse kohta kuulutas laulukirjutaja prohvetlikult: „Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud! Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu!” (Luuka 11:31; Laul 72:7, 16).

Jehoova Jumal, kes on oma sõnale ustav, tagab, et lisaks võimalusele saada tõotatud pärand taastataks ka selle ilu. Kirjakohas Ilmutuse 21:4 ütleb Jumala Sõna, et tõotatud uues maailmas Jumal „pühib ära kõik pisarad nende [inimeste] silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam.” Tõotatud on seega paradiisi (Luuka 23:43).

Kuidas tõotatud pärandit saada

Maa muudetakse paradiisiks taevas valitseva Kuningriigi kaudu, mille Kuningas on Jeesus Kristus (Matteuse 6:9, 10). Esmalt on Kuningriigi ülesanne „hävitada need, kes hävitavad maad” (Ilmutuse 11:18; Taaniel 2:44). Seejärel täidab „Rahuvürst” Jeesus Kristus prohvetlikud sõnad: „Suur on valitsus ja otsatu on rahu” (Jesaja 9:5, 6). Selle Kuningriigi valitsuse ajal saavad miljonid inimesed võimaluse pärida maa, kaasa arvatud need, kes ülestõusmise kaudu on ellu tagasi toodud (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 24:15).

Kes selle imelise pärandi saavad? Mõtle Jeesuse sõnadele: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa” (Matteuse 5:5). Mida tähendab olla tasane ehk alandlik? „Alandlik” ja „tasane” on sõnaraamatu definitsioonide järgi kuulekalt alistuv, leplik, loomult vaikne ja vagur. Ent see kreekakeelne sõna, mida kasutati, on palju laiema tähendusega. „See sõna tähendab leebust,” märgib William Barclay „New Testament Wordbook”, „ent leebuse taga on terase tugevus.” See osutab vaimsele meelelaadile, mis aitab inimesel pahameele või kättemaksusoovita taluda ülekohut, ja seda võimaldavad tema head suhted Jumalaga, mis on talle jõuallikaks (Jesaja 12:2; Filiplastele 4:13).

Alandlik inimene juhindub kõigis eluvaldkondades leplikult Jumala mõõdupuudest. Ta ei tegutse enda või teiste äranägemise järgi. Teda on ka kerge õpetada ning ta soovib, et Jehoova teda õpetaks. Laulukirjutaja Taavet pani kirja: „[Jehoova] juhib alandlikud kulgema õigluses ja õpetab alandlikke oma teele!” (Laul 25:9; Õpetussõnad 3:5, 6).

Kas sina oled „alandlike” seas, kes pärivad maa? Kui sa hoolikalt Jumala Sõna uurides õpid tundma Jehoovat ja tema tahet ning tegutsed õpitu järgi, võid sinagi oodata igatsusega aega, mil pärid paradiisiks muudetud maa, kus võid igavesti elada (Johannese 17:3).

[Pilt lk 5]

Jumala eesmärk seoses maaga ilmneb Aadamale ja Eevale antud käsus

[Pilt lk 6, 7]

Saalomoni valitsusaegne rahu ja turvalisus andis eelpildi tõotatud pärandist

[Allikaviited]

Lambad ja tagaplaanil olev mägi: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.; valge-orüks: Hai-Bar, Yotvata, Israel; põllumees kündmas: Garo Nalbandian

[Pilt lk 7]

Ees on õiglane uus maailm. Kas sina oled seal?