Kes annavad tänapäeval Jumalale au?
Kes annavad tänapäeval Jumalale au?
„Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge.” (ILMUTUSE 4:11)
1., 2. a) Milliseid näiteid võiks tuua biomimeetika kohta? b) Milline küsimus kerkib ja mis on selle vastus?
ÜHEL päeval aastal 1940 läks Šveitsi insener George de Mestral oma koeraga jalutama. Koju jõudes avastas ta, et nii tema riided kui ka koera kasukas on täis takjanuppe. Uudishimulikult uuris ta takjaid mikroskoobi all ja hämmastus, kuidas nende tillukesed konksukesed haakusid pea kõige külge. Hiljem leiutas ta takja sünteetilise ekvivalendi – velcro ehk takjapaela, mida kasutatakse kinnitusvahendina. De Mestral polnud ainus, kes loodusest ideid võttis. USA-s konstrueerisid vennad Wrightid lennuki pärast seda, kui nad olid uurinud suurte lindude lendamist. Prantsuse insener Alexandre-Gustave Eiffel projekteeris Pariisi enda nime kandva torni, tuginedes põhimõtetele, mis võimaldavad inimese reieluudel keharaskust kanda.
2 Need näited ilmestavad hästi biomimeetikat – teadusharu, mis püüab jäljendada looduses esinevate struktuuride ehitust. * On aga põhjust küsida: kui tihti tunnustavad leiutajad seda Isikut, kes on kavandanud väiksed takjanupud, suured linnud, inimese reieluu ja kõik teised geniaalsed originaalid, millel paljud inimeste leiutised põhinevad? Kurb tõsiasi on see, et tänapäeval saab Jumalale haruharva osaks tunnustus ja kiitus, mida ta väärib.
3., 4. Mida tähendab heebreakeelne sõna, mille vasteks on „au”, ja millele peaks see viitama, kui seda kasutatakse Jehoova kohta?
3 Mõned võivad mõelda, miks on vaja Jumalale au anda. Kas ta siis pole juba niigi auline? Jehoova on küll kõige aulisem Isik universumis, kuid see ei tähenda, et kõik inimesed nii arvaksid. Piibli heebreakeelse sõna, mille tõlkevasteks on „au”, peamine tähendus on ’kaalukus’. See viitab millelegi, mis teeb isiku teiste silmis mõjukaks ja tähtsaks. Jumala kohta kasutatuna viitab „au” sellele, mis teeb Jumala inimeste silmis tähtsaks.
4 Tänapäeval märkavad vaid vähesed, mis teeb Jumala tähelepanuväärseks (Laul 10:4; 14:1). Ühiskonna tunnustatud isikute mõjul, kes ei usu võib-olla üldse Jumalasse, on sageli hakanud ka teised inimesed universumi aulisse Loojasse lugupidamatult suhtuma. Kuidas on nad lugupidamatust edendanud?
„Nad ei saa vabanduda”
5. Millise selgituse annavad paljud teadlased loomisimedele?
5 Paljud teadlased väidavad, et Jumalat pole olemas. Kuidas nad siis aga selgitavad loomisimesid, sealhulgas inimeste olemasolu? Nad kinnitavad, et kõik need imetlusväärsed organismid on evolutsiooni, pimeda juhuse käivitatud jõu tulemus. Näiteks evolutsionist Stephen Jay Gould kirjutas: „Me oleme olemas, kuna ühel veidral kalade rühmal olid omapärase ehitusega uimed, millest said areneda maismaaolendite jalad ... Võime soovida küll „üllamat” vastust – kuid seda pole.” Samamoodi kirjutasid evolutsionistid Richard Leakey ja Roger Lewin: „Inimsugu on ehk vaid üks jube bioloogiline eksitus.” Isegi mõned sellised teadlased, kes ülistavad looduse ilu ja kavandatust, ei anna austust Jumalale.
6. Mis takistab paljudel inimestel anda Jumalale tunnustust, mida ta Loojana väärib?
6 Kui kõrgelt haritud inimesed peavad evolutsiooni faktiks, siis annavad nad mõista, et ainult harimatud inimesed keelduvad evolutsiooni uskumast. Kuidas paljud sellisele arvamusele reageerivad? Aastaid tagasi küsitles üks evolutsiooniõpetust hästi tundev mees inimesi, kes olid selle teooria omaks võtnud. Ta ütles: „Ma avastasin, et enamik evolutsiooni uskujaid usub sellesse lihtsalt seepärast, et neile on öeldud, et kõik intelligentsed inimesed usuvad seda.” Tõepoolest, kui haritud inimesed väljendavad oma ateistlikke seisukohti, siis takistab see paljudel anda Jumalale tunnustust, mida ta Loojana väärib (Õpetussõnad 14:15, 18).
7. Mida võib vastavalt kirjakohale Roomlastele 1:20 nähtava loomistöö kaudu selgelt näha, ja miks võib nõnda öelda?
7 Kas teadlased on jõudnud oma järeldustele seetõttu, et faktid ja tõendid toetavad evolutsiooni? Ei. Kõikjal meie ümber on tõendeid Looja olemasolust. Apostel Paulus kirjutas tema kohta: „Tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma [inimkonna] loomisest alates, nii et nad [uskmatud] ei saa vabanduda” (Roomlastele 1:20). Looja kätetöös on näha selgeid tõendeid temast. Paulus ütleb seega, et inimkonna algusest alates on inimestel olnud võimalik panna tähele tõendeid Jumala olemasolu kohta nähtava loomistöö kaudu. Milliseid tõendeid aga on olemas?
8. a) Kuidas annab füüsiline taevas tunnistust Jumala väest ja tarkusest? b) Mis viitab sellele, et universumil oli Algpõhjus?
8 Jumala olemasolu tõendab tähistaevas. „Taevad jutustavad Jumala au,” ütleb Laul 19:2. „Taevad” – Päike, Kuu ja tähed – annavad tunnistust Jumala väest ja tarkusest. Tähtede rohkus tekitab meis aukartust. Ja kõik need taevakehad ei liigu kosmoses sihitult, vaid täpsete füüsikaseaduste järgi. * (Jesaja 40:26.) Kas on mõistlik järeldada, et selline kord on saanud alguse pimedast juhusest? On tähelepanuväärne, et paljude teadlaste arvates sai universum alguse järsku. Üks professor selgitas sellega seonduvalt: „Igavesti eksisteerinud universum on vastuvõetavam ateistlike või agnostiliste vaadetega inimestele. Universum, millel on algus, nõuab ka mingit algpõhjust, sest kas on kujutletav, et selline tulemus tekkis ilma piisava põhjuseta?”
9. Kuidas ilmneb Jehoova tarkus loomariigis?
9 Ka maakeral võib näha tõendeid Jumala olemasolust. Laulukirjutaja sõnas: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!” (Laul 104:24). Jehoova loodud, kaasa arvatud loomariik, kõnelevad tema tarkusest. Nagu artikli algul mainitud, on elusolendid kavandatud nii kõrgetasemeliselt, et teadlased leiavad pidevalt neist midagi jäljendamisväärset. Toogem veel mõningaid näiteid. Teadurid uurivad loomade sarvi, et konstrueerida tugevamaid kiivreid; terava kuulmisega kärbseliike, et teha paremaid kuuldeaparaate; ja öökullide tiivasulgi, eesmärgiga muuta teatavad sõjalennukid radarseadmetele raskemini avastatavaks. Ent kuidas inimene ka ei üritaks, ta ei suuda teha looduses leiduvate täiuslike originaalide täpset koopiat. Üks sellealane raamat märgib: „Elusloodus on teinud kõike, mida meie soovime teha, ilma et see oleks laristanud fossiilkütusega, saastanud meie planeeti või seadnud ohtu oma tuleviku.” („Biomimicry – Innovation Inspired by Nature”.) Milline tarkus!
10. Miks on ebaloogiline eitada Suure Kavandaja olemasolu? Too näide.
10 Nii taevasse vaadates kui ka maapealset loomistööd silmitsedes on selgesti näha tõendeid Looja olemasolust (Jeremija 10:12). Me peaksime südamest nõustuma taevaste olenditega, kes hüüavad: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad” (Ilmutuse 4:11). Ometi ei näe paljud teadlased oma „südame silmadega” neid tõendeid, kuigi nad võivad imetleda asju, mida nad näevad sõnasõnaliste silmadega (Efeslastele 1:18). Selle olukorra kohta võiks tuua järgmise näite. Imetleda looduse ilu ja kavandatust ning samal ajal eitada Suure Kavandaja olemasolu on sama ebaloogiline kui imetleda suurepärast maali ja väita, et pole olemas kunstnikku, kes tühjale lõuendile selle meistriteose lõi. Pole midagi üllatavat Piibli väites, et need, kes keelduvad Jumalat uskumast, „ei saa vabanduda”.
„Pimedad teejuhid” eksitavad paljusid
11., 12. Millisel eeldusel põhineb ettemääratuse doktriin, ja miks võib öelda, et see doktriin ei austa Jumalat?
11 Paljud religioossed inimesed usuvad siiralt, et nende kummardamisviis annab Jumalale au (Roomlastele 10:2, 3). Ent religioonid tervikuna moodustavad veel ühe osa inimühiskonnast, mis on tegelikult takistanud paljudel inimestel Jumalat austada. Miks võib nii väita? Vaadakem kahte põhjust.
12 Esiteks takistavad religioonid Jumalale au andmist oma valeõpetustega. Võtkem näiteks ettemääratuse doktriini. See põhineb eeldusel, et kuna Jumalal on võime teada ette tulevikku, siis peab ta teadma ette kõike. Ettemääratuse doktriini järgi on seega Jumal juba ammu aega tagasi määranud kindlaks iga inimese tuleviku – olgu see siis hea või halb. Selle arusaama järgi on Jumal vastutav kõigi kannatuste ja kogu kurjuse pärast, millega tänapäeva maailm silmitsi seisab. Kindlasti ei too see Jumalale au, kui talle omistatakse kõik hädad, milles on tegelikult süüdi tema peamine Vastane – Saatan, keda Piibel nimetab „selle maailma vürstiks” (Johannese 14:30; 1. Johannese 5:19).
13. Miks on rumal mõelda, et Jumal kasutab alati oma võimet tulevikku ette näha? Too näide.
13 Saatuse ettemääratus on pühakirjavastane õpetus, mis laimab Jumalat. See ei tee Jesaja 46:9, 10). On aga ebaloogiline mõelda, et ta kasutab alati oma võimet tulevikku ette näha või et ta on vastutav iga tagajärje eest. Toome ühe näite. Oletame, et sul on tohutu füüsiline jõud. Kas sa tunneksid seepärast vajadust tõsta igat rasket asja, mida sa näed? Kindlasti mitte. Nii on ka Jumalaga. Võime tulevikku ette teada ei sunni teda kõike teadma või ette kindlaks määrama. Ta kasutab seda võimet valikuliselt – vastavalt vajadusele. * On selge et valeõpetused, sealhulgas ettemääratuse doktriin, ei too au Jumalale.
vahet, mida Jumal suudab teha ja mida ta tegelikult teeb. Piiblis on selgelt öeldud, et Jumal suudab sündmusi ette näha (14. Kuidas on usuorganisatsioonid Jumalat häbistanud?
14 Teine viis, kuidas usuorganisatsioonid Jumalat häbistavad, on nende liikmete käitumine. Kristlaste puhul eeldatakse, et nad järgivad Jeesuse õpetusi. Lisaks kõigele muule õpetas Jeesus oma järelkäijatele, et nad armastaksid üksteist ja hoiduksid olemast „maailma osa” (Johannese 15:12; 17:14–16). Mida öelda ristiusu vaimulike kohta? Kas nad on järginud neid õpetusi?
15. a) Kuidas on vaimulikud osalenud sõdades? b) Millist mõju on avaldanud vaimulike käitumine paljudele inimestele?
15 Mida on vaimulikud teinud seoses sõdadega? Nad on toetanud paljusid sõdu, neid ükskõikselt pealt vaadanud või isegi neid õhutanud. Nad on õnnistanud sõjavägesid ja otsinud õigustusi tapmisele. Jääb vaid imestada, kas nad pole mõelnud sellele, et nende kaasusklikud vastaspoolel teevad sedasama? (Vaata kasti „Kelle poolt on Jumal?”.) Kui vaimulikkond toetab veriseid sõdu, siis ei anna see au Jumalale. Vaimulikud väljendavad oma lugupidamatust Jumalasse ka sellega, kui peavad Piibli mõõdupuid iganenuks ja suhtuvad ükskõikselt seksuaalsesse ebamoraalsusse. Nad on tõepoolest selliste usujuhtide sarnased, keda Jeesus nimetas „ülekohtutegijateks” ja „pimedateks teejuhtideks” (Matteuse 7:15–23; 15:14). Vaimulikkonna käitumise tõttu on väga paljude inimeste armastus Jumala vastu jahenenud (Matteuse 24:12).
Kes tegelikult annavad Jumalale au?
16. Miks leiab just Piiblist vastuse küsimusele, kes tegelikult annavad au Jumalale?
16 Kui selle maailma tuntud ja mõjuvõimsad isikud pole tavaliselt Jumalale au toonud, siis kes seda teevad? Vastuse sellele küsimusele leiab Piiblist. On ju Jumalal õigus öelda, kuidas teda tuleks austada, ja ta on pannud oma Sõnas Piiblis paika vastavad mõõdupuud (Jesaja 42:8). Uurigem nüüd kolme viisi, kuidas tuua au Jumalale, ja vaadakem iga punkti juures, kes tänapäeval seda teevad.
17. Kuidas andis Jehoova ise teada, et tema tahte kohaselt tuleb tema nime austada, ja kes tänapäeval toovad kiitust Jumala nimele kõikjal maailmas?
17 Esiteks me võime anda Jumalale au nii, et toome kiitust ta nimele. Seda, et see on tähtis osa Jumala tahtest, näitavad sõnad, mida Jehoova ütles Jeesusele. Jeesus palvetas mõned päevad enne oma surma: „Isa, austa oma nime!” Hääl taevast vastas: „Mina olen juba austanud ja austan veel!” (Johannese 12:28). Rääkija oli kahtlemata Jehoova ise. Vastusest ilmneb, et tema nime austamine on talle tähtis. Kes siis annavad tänapäeval Jehoovale au sel viisil, et teevad tema nime teatavaks ja toovad talle kiitust kõikjal maailmas? Seda teevad Jehoova tunnistajad, kes tegutsevad praegu 235 maal (Laul 86:11, 12).
18. Kuidas teha kindlaks, kes kummardavad Jumalat „tões”, ja milline grupp on õpetanud Piibli tõde juba üle saja aasta?
18 Teiseks me saame anda Jumalale au nii, et õpetame tema kohta tõde. Jeesus ütles, et tõelised kummardajad peavad kummardama Jumalat „tões” (Johannese 4:24). Kuidas tunda ära need, kes kummardavad Jumalat „tões”? Nad peavad olema loobunud õpetustest, mis ei põhine Piiblil ning mis moonutavad Jumalat ja tema tahet. Selle asemel peavad nad õpetama Jumala Sõna puhtaid tõdesid, näiteks järgmisi asju: Jehoova on Kõigekõrgem Jumal ja ainult tema väärib au olla sellel positsioonil (Laul 83:19); Jeesus on Jumala Poeg ja Jumala Messia Kuningriigi ametissemääratud valitseja (1. Korintlastele 15:27, 28); Jumala Kuningriik pühitseb Jehoova nime ning viib täide tema eesmärgi maa ja inimeste suhtes (Matteuse 6:9, 10); head sõnumit sellest Kuningriigist tuleb teada anda kogu maal (Matteuse 24:14). Juba tublisti üle saja aasta on üks grupp – Jehoova tunnistajad – selliseid kalleid tõdesid ustavalt kuulutanud.
19., 20. a) Miks võib kristlase hea käitumine Jumalale au tuua? b) Millised küsimused aitavad kindlaks teha, kes tänapäeval annavad Jumalale au oma hea käitumisega?
19 Kolmandaks me saame anda Jumalale au nii, et elame tema mõõdupuude järgi. Apostel Peetrus kirjutas: „[Elage] vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust „katsumispäeval”!” (1. Peetruse 2:12). Kristlase käitumine annab pildi tema usust. Kui kõrvalseisjad panevad tähele, et kristlase hea käitumine tuleneb tema usust, siis toob see au Jumalale.
20 Kes tänapäeval annavad Jumalale au oma hea käitumisega? Millist religiooni on paljud ilmalikud võimud kiitnud, mainides selle liikmete rahumeelsust, seaduskuulekust ja korralikku maksude tasumist? (Roomlastele 13:1, 3, 6, 7.) Millised inimesed on üle kogu maailma tuntud selle poolest, et nad on ühtsed oma kaasusklikega ja suudavad olla üle rassilistest ja rahvuslikest erinevustest? (Laul 133:1; Apostlite teod 10:34, 35.) Millist gruppi tuntakse üle kogu maailma piiblilise haridustöö poolest, mis ajendab inimesi lugu pidama seadustest, perekondlikest väärtustest ja Piibli moraalist? On olemas vaid üks inimrühm, kelle hea käitumine neis ja muudes valdkondades räägib nende enda eest – need on Jehoova tunnistajad!
Kas sina annad Jumalale au?
21. Miks me peaksime mõtlema sellele, kas me isiklikult anname au Jehoovale?
21 Igaühel meist oleks hea endalt küsida: kas mina annan au Jehoovale? Nagu öeldakse Laulus 148, austab suurem osa loodut Jumalat. Inglid, füüsiline taevas, maa ja loomariik – nad kõik kiidavad Jehoovat. (Salmid 1–10.) On kurb, et suurem osa inimesi seda tänapäeval ei tee. Kui sina elad viisil, mis Jumalat austab, elad sa kooskõlas ülejäänud looduga, mis kiidab Jehoovat. (Salmid 11–13.) Pole paremat viisi oma elu elada.
22. Milliseid õnnistusi võid kogeda, kui annad au Jehoovale, ja mis peaks olema sinu kindel otsus?
22 Kui sa annad au Jehoovale, koged mitmesuguseid õnnistusi. Kristuse lunastusohvrisse uskudes saad sa Jumalaga lepitatud ning sul on oma taevase Isaga rahumeelsed ja tasutoovad suhted (Roomlastele 5:10). Kui otsid põhjusi, miks Jumalale au anda, siis kasvab su positiivne ellusuhtumine ja tänumeel (Jeremija 31:12). Kõike seda tehes suudad sa aidata teistel elada õnnelikku, eesmärgikindlat elu, mis suurendab ka su enda õnne (Apostlite teod 20:35). Jää nende sekka, kes on teinud kindla otsuse anda Jumalale au nüüd ja igavesti!
[Allmärkused]
^ lõik 2 Termin „biomimeetika” tuleneb kreekakeelsetest sõnadest biʹos tähendusega ’elu’ ja miʹme·sis tähendusega ’jäljendamine’.
^ lõik 8 Rohkem üksikasju selle kohta, kuidas taevas peegeldab Jumala tarkust ja väge, leiad Jehoova tunnistajate väljaandest „Tule Jehoova ligi”, peatükkidest 5 ja 17.
^ lõik 13 Vaata ingliskeelset piiblientsüklopeediat „Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk 853 ja raamatut „Arutlusi Pühakirja põhjal”, lk 332 alateema. (Väljaandjad Jehoova tunnistajad.)
Kas sa mäletad?
• Miks võib öelda, et teadlased pole üldiselt aidanud inimestel Jumalale au anda?
• Millisel kahel viisil on usuorganisatsioonid takistanud inimestel Jumalale au anda?
• Kuidas me saame Jumalale au anda?
• Miks peaksid sa mõtlema sellele, kas sina ise annad Jumalale au?
[Küsimused]
[Kast lk 12]
„Kelle poolt on Jumal?”
Üks mees, kes teenis Teise maailmasõja ajal Saksa õhujõududes, kuid kellest hiljem sai Jehoova tunnistaja, meenutab:
„Nende sõja-aastate jooksul häiris mind see, et nägin pea kõigist usutunnistustest vaimulikke – katoliiklasi, luterlasi, episkopaalse kiriku preestreid ja ka teisi – õnnistamas lennukeid ja nende meeskondi enne seda, kui need läksid oma surmavat laadungit alla heitma. Mõtlesin tihti, kelle poolt on Jumal.
Saksa sõdurid kandsid rihma, mille pandlal olid sõnad Gott mit uns (Jumal on meiega). Imestasin endamisi, miks ei peaks Jumal olema vastasleeri kuuluvate sõduritega, kes on sama religiooni liikmed ja palvetavad sama Jumala poole.”
[Pilt lk 10]
Jehoova tunnistajad annavad kõikjal maailmas Jumalale au