Kas paradiisilootuseks on alust?
Kas paradiisilootuseks on alust?
„Ma tunnen inimest Kristuses, keda ... tõmmati paradiisi.” (2. KORINTLASTELE 12:2–4)
1. Millised Piibli tõotused paljusid köidavad?
PARADIIS. Kas mäletad, mida sa tundsid, kui kuulsid esimest korda Jumala tõotusest, et tuleb maine paradiis? Sul võib meenuda, kuidas sa said teada, et tulevikus avanevad pimedate silmad, kurtide kõrvad lähevad lahti ja kõrb hakkab haljendama täies ilus. Kas polnud põnev kuulda prohvetikuulutust, et hunt elab tallega üheskoos ja panter magab kitsekese kõrval? Ja kas polnud vaimustav lugeda, et sinu surnud omaksed äratatakse taas ellu ja neil on lootus jääda sellesse paradiisi elama? (Jesaja 11:6; 35:5, 6; Johannese 5:28, 29.)
2., 3. a) Miks võib öelda, et sinu piibliline lootus pole aluseta? b) Mis kinnitab veelgi meie lootust?
2 Sinu lootus pole aluseta. Sul on põhjust uskuda Piibli paradiisitõotustesse. Näiteks usud sa sõnu, mida Jeesus lausus postile löödud kurjategijale: „Sa [pead] minuga olema paradiisis” (Luuka 23:43). Samuti usud sa tõotust: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” Ja sa usud ka, et Jumal pühib ära pisarad, et surma ei ole enam ning et lein, kisendamine ja vaev lõppevad. See tähendab, et maine paradiis tuleb taas! (2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:4.)
3 Kuid paradiisilootust kinnitab veel miski, millest kristlased üle kogu maailma juba praegu osa saavad. Mis see on? Jumal on loonud vaimse paradiisi ja toonud oma rahva sellesse. Väljend „vaimne paradiis” võib tunduda abstraktne ja raskesti mõistetav, kuid ka selle paradiisi kohta anti ennustusi ja see tõesti eksisteerib.
Nägemus paradiisist
4. Millisest nägemusest räägib 2. Korintlastele 12:2–4 ja kes seda ilmselt nägi?
4 Kooskõlas eeltooduga pane tähele apostel Pauluse sõnu. Ta kirjutas: „Ma tunnen inimest Kristuses, keda ... tõmmati kolmanda taevani. ... Ja ma tean, et sama inimene – kas ta oli ihus või ihust lahus, mina ei tea, Jumal teab – tõmmati paradiisi ja ta kuulis räägitamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida” (2. Korintlastele 12:2–4, meie kursiiv). See lõik on kohe pärast salme, milles Paulus kaitses oma apostliametit. Pealegi ei räägita Piiblis kellestki teisest, kellel oleks olnud selline kogemus – Paulus on ainus, kes midagi niisugust mainib. Seega oli see ilmselt Paulus, kes selle nägemuse sai. Millisesse paradiisi ta selle üleloomuliku kogemuse ajal tõmmati? (2. Korintlastele 11:5, 23–31.)
5. Mida Pauluse nägemus ei kujutanud ja millisest paradiisist ta seega rääkis?
5 Kontekst ei viita sellele, et „kolmas taevas” võiks olla atmosfäär maakera ümber, kosmos või mingi paralleeluniversum, nagu mõned astrofüüsikud on oletanud. Piiblis kasutatakse number kolme tihti selleks, et midagi rõhutada või jõulisemaks teha (Koguja 4:12; Jesaja 6:3; Matteuse 26:34, 75; Ilmutuse 4:8). Seega nägi Paulus nägemuses midagi ülevat. See oli vaimne paradiis.
6. Millised ajaloolised sündmused aitavad Pauluse nägemust mõista?
6 Varasemad piibliennustused aitavad meil olukorda mõista. Kui Jumala muistne rahvas muutus ustavusetuks, otsustas Jumal lasta babüloonlastel Juudat ja Jeruusalemma rünnata. Piibli kronoloogia järgi oli selle rünnaku kulminatsiooniks häving aastal 607 e.m.a. Oli ennustatud, et maa jääb 70 aastaks laastatuks ning et seejärel lubab Jumal kahetsevatel juutidel tagasi pöörduda ja õige kummardamise taastada. Taastamine algas aastal 537 e.m.a. (5. Moosese 28:15, 62–68; 2. Kuningate 21:10–15; 24:12–16; 25:1–4; Jeremija 29:10–14.) Mida öelda selle maa kohta? 70 aasta jooksul kasvas sinna metsik taimestik, tekkisid põuased alad ja seal hakkasid elama šaakalid (Jeremija 4:26; 10:22). Siiski oli antud lubadus: „Jehoova trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Jehoova rohuaia [„paradiisi”, Septuaginta (UM allmärkus)] sarnaseks!” (Jesaja 51:3).
7. Mis pidi toimuma pärast seda, kui maa oli seisnud 70 aastat laastatuna?
7 See lubadus täitus 70 aasta pärast. Jumala õnnistusel tingimused paranesid. Kujutle seda pilti: „Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia! Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega ... Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal! Kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid; šaakalite asupaigast saab soo, kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu!” (Jesaja 35:1–7).
Taastatud ja uuendatud rahvas
8. Kust me teame, et Jesaja 35. peatükk keskendub inimestele?
8 See oli suur muutus! Kõledast paigast sai paradiis. Ent nii see kui ka teised usaldusväärsed ennustused näitasid, et nagu mahajäetud maa muutub viljakaks, nii toimuvad muutused ka inimeste juures. Miks võib nii öelda? Jesaja keskendus „Jehoova lunastatutele”, kes pöörduvad tagasi oma maale hõisates ning keda valdab „rõõmustus ja rõõm” (Jesaja 35:10). Need sõnad ei käinud mitte maapinna, vaid rahva kohta. Lisaks ütles Jesaja ühes teises ennustuses Siionisse tagasitulnud rahva kohta: „Neid nimetataks „õigluse tammedeks”, „Jehoova istanduseks” ... Sest nagu maa toob esile oma kasvud ... nõnda laseb ka Issand Jehoova võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees!” Veel ütles Jesaja Jumala rahva kohta: „Jehoova juhatab sind alati ... ta teeb tugevaks su luud-kondid ja sa oled otsekui kastetud rohuaed.” (Jesaja 58:11; 61:3, 11; Jeremija 31:10–12.) Järelikult võib öelda, et nagu maapinna tingimused pidid paranema, nii pidi muutuma ka taastatud juudi rahvas.
9. Millist paradiisi Paulus nägi ja millal see tegelikkuseks sai?
9 See ajalooline eelpilt aitab meil Pauluse nägemust mõista. See nägemus pidi olema seotud kristliku kogudusega, mida ta nimetas „Jumala põllumaaks” ja mis pidi olema viljakas (1. Korintlastele 3:9). Millal pidi see nägemus tegelikkuseks saama? Paulus nimetas nähtut „ilmutuseks” – millekski, mis toimub tulevikus. Ta teadis, et pärast tema surma tuleb suur ärataganemine. (2. Korintlastele 12:1; Apostlite teod 20:29, 30; 2. Tessalooniklastele 2:3, 7.) Kui ärataganejad võimust võtsid ja tõelised kristlased otsekui varju jäid, ei saanud viimaseid enam võrrelda lopsaka aiaga. Ent pidi saabuma aeg, mil õige kummardamine taas ausse seatakse. Jumala rahvas pidi taas ilmuma ja õiged pidid hakkama paistma „nagu päike oma Isa kuningriigis” (Matteuse 13:24–30, 36–43). See toimus mõned aastad pärast seda, kui taevas oli rajatud Jumala Kuningriik. Nüüd, aastakümnete möödudes on saanud väga ilmseks, et Jumala rahvas on vaimses paradiisis, mida Paulus oma nägemuses nägi.
10., 11. Miks võib öelda, et hoolimata oma ebatäiusest oleme vaimses paradiisis?
10 Tõsi küll, me teame, et üksikisikutena me oleme ebatäiuslikud, ja seepärast meid ei üllata, et meil tekib kaaskristlastega mõnikord lahkhelisid, nagu neid tekkis ka Pauluse päevil elanud kristlaste vahel (1. Korintlastele 1:10–13; Filiplastele 4:2, 3; 2. Tessalooniklastele 3:6–14). Sellest hoolimata võib öelda, et me oleme praegu vaimses paradiisis. Võrreldes vaimselt haige olukorraga, milles olime varem, oleme saanud terveks. Ja mõtle, kui hästi me oleme nüüd vaimselt toidetud, võrreldes sellega, kui nälginud me varem olime. Jumala rahvas ei pea kiratsema põuasel vaimsel maal – meil on Jumala heakskiit ja lugematul hulgal õnnistusi (Jesaja 35:1, 7). Me pole vaimses pimeduses otsekui mingis koopas, vaid me näeme vabadusevalgust ja Jumala soosingut. Paljud, kes olid varem Piibli ennustuste suhtes kurdid, on hakanud nüüd Pühakirjast aru saama (Jesaja 35:5). Näiteks on miljonid Jehoova tunnistajad üle kogu maailma uurinud salmikaupa Taanieli prohvetikuulutust. Hiljem käsitlesid nad sügavuti Jesaja raamatu igat peatükki. See kosutav vaimne toit tõendab, et oleme vaimses paradiisis!
11 Mõelgem ka muutustele, mida erisuguse taustaga siirad inimesed on oma isiksuse juures teinud, kui nad on püüdnud mõista Jumala Sõna ja teinud pingutusi selle järgi elamiseks. Nad on näinud vaeva, et vabaneda loomalikest omadustest, mis neid varem iseloomustasid. Võib-olla oled sa ise saavutanud selles valdkonnas märkimisväärseid tulemusi ning sama on teinud sinu vaimsed vennad ja õed. (Koloslastele 3:8–14.) Seega, kui sa käid läbi Jehoova tunnistajate kristliku kogudusega, siis oled koos inimestega, kes on muutunud rahumeelsemaks ja meeldivamaks. Nad pole veel täiuslikud, kuid kindlasti ei saa neid kirjeldada kui raevukaid lõvisid või aplaid metsloomi (Jesaja 35:9). Mida see rahulik vaimne ühtsus näitab? Seda, et meie vaimset olukorda võib tõesti nimetada vaimseks paradiisiks. See vaimne paradiis kujutab ettetähenduslikult maist paradiisi, kuhu me pääseme, kui Jumalale lojaalseks jääme.
12., 13. Mida meil on vaja teha, et võiksime vaimsesse paradiisi jääda?
12 Siiski on veel midagi, mida ei tohiks kahe silma vahele jätta. Jumal ütles iisraellastele: „Pidage kõiki käske, mis ma täna teile annan, et te saaksite tugevaiks ja läheksite ning päriksite maa, mida te lähete pärima” (5. Moosese 11:8). Sama maad on mainitud 3. Moosese 20:22, 24, kus öeldakse: „Pidage ... kõiki mu seadlusi ja kõiki mu kohtuseadusi ning tehke nende järgi, et see maa, kuhu ma teid viin elama, ei sülitaks teid välja! Aga mina ütlen teile: te pärite nende maa ja mina annan selle teile pärandiks, maa, mis piima ja mett voolab!” Jah, Tõotatud Maa enda valdusse saamine sõltus headest suhetest Jehoova Jumalaga. Kuna iisraellased ei kuuletunud Jumalale, siis lubas ta babüloonlastel nad vallutada ja nende elupaigast ära viia.
13 Meie vaimse paradiisi juures on palju meeldivat. Silmadel on seda mõnus vaadata ja see rahustab närve. Meil on rahu kaaskristlastega, kes on teinud tööd selle nimel, et loomalikest omadustest lahti saada. Nad püüavad olla lahked ja abivalmid. Ent vaimsesse paradiisi jäämine nõuab midagi rohkemat kui lihtsalt häid suhteid nende inimestega. On vaja, et meil oleksid head suhted Jehoovaga ja et me täidaksime tema tahet (Miika 6:8). Me tulime sellesse vaimsesse paradiisi küll vabatahtlikult, aga kui me ei pinguta selle nimel, et suhteid Jumalaga hoida, siis võime sellest eemale triivida või meid võidakse sealt isegi välja heita.
14. Mis aitab meil vaimsesse paradiisi jääda?
14 Tähtis on tugevdada end pidevalt Jumala Sõnaga. Pane tähele, millist kujundlikku keelt kasutab Laul 1:1–3: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ..., vaid kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad! Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!” Lisaks saab vaimses paradiisis vaimset toitu piiblilistest väljaannetest, mis tulevad ustava ja mõistliku sulaseklassi käest (Matteuse 24:45–47).
Kuidas oma paradiisilootust tugevdada?
15. Miks ei saanud Mooses juhtida iisraellasi Tõotatud Maale, aga mida ta siiski nägi?
15 Vaadakem veel üht eelkuma paradiisist. Kui Iisrael oli rännanud kõrbes 40 aastat, viis Mooses rahva Moabi lagendikele, mis asuvad ida pool Jordani jõge. Moosese varasema eksimuse tõttu otsustas Jehoova, et Mooses ei või juhtida Iisraeli teisele poole Jordanit. (4. Moosese 20:7–12; 27:12, 13.) Mooses anus Jumalat: „Lase mind ometi minna ja näha seda head maad, mis on teispool Jordanit.” Ehkki Mooses ei tohtinud Tõotatud Maale siseneda, mõistis ta ilmselt Pisga mäe tipust seda vaadeldes, et see on „hea maa”. Mis sa arvad, milline vaatepilt talle avanes? (5. Moosese 3:25–27.)
16., 17. a) Mille poolest erines vanaaja Tõotatud Maa praegusest? b) Miks me võime uskuda, et Tõotatud Maa oli varem nagu paradiis?
16 Kui su arvamus rajaneb sellel, milline see paikkond on olnud viimastel aegadel, siis tekib su kujutlusse tõenäoliselt põuane, liivane maa, kivikõrbed ja kõrvetav kuumus. On aga põhjust uskuda, et see paikkond oli Piibli aegadel hoopis teistsugune. Vee- ja pinnaseekspert dr Walter C. Lowdermilk selgitas ajakirjas „Scientific American”, et seda maad on „rikkunud aastatuhandepikkune väärkasutamine”. See agronoom lisas: „See, et kõrb on kunagise lopsaka taimestikuga maa enda alla võtnud, pole mitte looduse, vaid inimese kätetöö.” Tema uurimistulemused näitasid, et „see maa oli kunagi karjakasvatajate paradiis”. Niisiis on hoolimatu inimtegevus rikkunud selle kunagise „karjakasvatajate paradiisi”. *
17 Kui mõtiskleda selle üle, mida oleme Piiblist teada saanud, siis võib järeldada, et Tõotatud Maa oli tõesti nagu paradiis. Tuleta meelde, et Jehoova kinnitas Moosese kaudu rahvale: „See maa, kuhu te lähete, et seda pärida, on mägine ja orune maa, mis joob vett taeva vihmast, maa, mille eest hoolitseb Jehoova, su Jumal” (5. Moosese 11:8–12).
18. Kuidas andis Jesaja 35:2 pagendatud iisraellastele ettekujutuse Tõotatud Maa tulevikust?
18 Tõotatud Maa haljendav ilu ja viljakus oli selline, et juba teatavate paikade mainimine tõi silme ette paradiislikud tingimused. See ilmneb Jesaja 35. peatüki ennustusest, mis täitus esimest korda siis, kui iisraellased tulid tagasi Babülonist. Jesaja ennustas: „Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu! Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu!” (Jesaja 35:2). Liibanoni, Karmeli ja Saaroni mainimine tõi iisraellaste silme ette ilmselt rahuliku ja meeldiva pildi.
19., 20. a) Kirjelda vanaaja Saaroni piirkonda. b) Mis on üks viis paradiisilootuse tugevdamiseks?
19 Võtkem näiteks Saaroni – mereäärse tasandiku Samaaria mägede ja „suure mere” ehk Vahemere vahel. (Vaata fotot lk 10.) See piirkond oli tuntud oma kauni lopsaka looduse poolest. Kuna see ala oli veerohke, sobis see hästi karjatamiseks, ent põhja pool leidus ka tammikuid. (1. Ajaraamat 27:29; Ülemlaul 2:1; Jesaja 65:10.) Seega ennustati kirjakohas Jesaja 35:2 taastamist ning et kaunist maast saab otsekui paradiis. See ennustus käis ka vaimustava vaimse paradiisi kohta ja on kooskõlas sellega, mida Paulus hiljem nägemuses nägi. Kokkuvõtteks võib öelda, et see ennustus koos kõigi teiste prohvetikuulutustega kinnitab meie lootust, et peagi võivad inimesed elada maises paradiisis.
20 Vaimses paradiisis olles võime kasvatada oma hindamist selle vastu ja kinnitada oma lootust, et tuleb ka maine paradiis. Kuidas seda teha? Kui püüame Piiblist loetut sügavamalt mõista. Piibli kirjeldustes ja ennustustes on tihti mainitud kohanimesid. Kas sa sooviksid paremini teada, kus need paigad asusid ja kuidas need teiste kohtade suhtes paiknesid? Järgmises artiklis arutame, kuidas seda teada saada ja mis kasu sellest on.
[Allmärkus]
^ lõik 16 Denis Baly ütleb ühes väljaandes, et „võrreldes Piibli aegadega on sealne taimestik ilmselt väga palju muutunud”. Mis on põhjuseks? „Inimesel oli vaja puitu nii kütteks kui ka ehitusmaterjaliks ja seepärast ... hakkas ta puid maha võtma, jättes nõnda maapinna ilma meelevalda. Keskkonda sekkumise tagajärjeks oli see, et kliima ... sai selles hävingus kõige olulisemaks teguriks.” („The Geography of the Bible”.)
Kas sa mäletad?
• Millist paradiisi nägi apostel Paulus oma nägemuses?
• Kuidas täitus Jesaja 35. peatüki ennustus esimest korda ja kuidas on see seotud Pauluse nägemusega?
• Kuidas kasvatada hindamist vaimse paradiisi vastu ja kinnitada lootust, et tuleb ka maine paradiis?
[Küsimused]
[Pilt lk 10]
Saaroni tasandik – viljakas ala Tõotatud Maal
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Pilt lk 12]
Mooses mõistis, et see on „hea maa”