Lugejate küsimusi

Kui Jeesus andis oma järelkäijatele juhendi: „Laenake ilma midagi selle vastu lootmata”, siis kas ta mõtles, et nad ei peaks tagasi küsima isegi mitte algsummat?

Jeesuse sõnad, mis on kirja pandud Luuka 6:35, on paremini mõistetavad Moosese Seaduse valguses. Seaduses käskis Jumal iisraellastel anda intressita laenu oma kaasmaalastele, kes olid sattunud rahalisse puudusesse ja vajasid abi (2. Moosese 22:24; 3. Moosese 25:35–37; Matteuse 5:42, UM). Neid laene ei antud ärilisel eesmärgil, vaid nendega püüti leevendada vaesust ja teiste rasket olukorda. Pealegi oleks alatu kaasinimese majanduslikest raskustest kasu lõigata. Siiski oli laenu andjal õigus algsumma tagasi saada ning vahel võeti pant (laenutagatis). (5. Moosese 15:7, 8, UM.)

Jeesus, kes Seadusest kinni pidas, koguni laiendas seda sätet, öeldes, et abi osutaja peaks laenama „ilma midagi selle vastu lootmata”. Nagu iisraellased, kogevad ka kristlased mõnikord majanduslikke raskusi või on mõnel muul põhjusel puuduses või lausa vaesuses. Kas poleks siis hea osutada äärmises hädas olevale kristlikule vennale rahalist abi, kui ta seda otsib? Loomulikult tahab kaaskristlane ehtsast armastusest ajendatuna aidata venda, kes pole enda süül sattunud suurde rahalisse kitsikusse (Õpetussõnad 3:27). Vahest on kellelgi võimalik puudustkannatavale vennale raha kinkida, ehkki see summa on väiksem, kui ta saaks anda laenuks (Laul 37:21).

Esimesel sajandil viisid apostel Paulus ja Barnabas Väike-Aasia kristlaste annetused Juudamaa vendadele, kuna oli nälg (Apostlite teod 11:28–30). Ka tänapäeval saadavad kristlased õnnetuste korral sageli abi puuduses vendadele. Sellega annavad nad ka head tunnistust teistele (Matteuse 5:16). Muidugi on vaja arvesse võtta abiotsija hoiakut ja olukorda. Miks ta on hädas? Paulus ütles tähelepanuväärsed sõnad: „Kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu” (2. Tessalooniklastele 3:10).

Kui laenu võtta sooviv vend ei ole äärmises hädas, vaid vajab kõigest ajutist abi, et pärast rahalisi raskusi jalad alla saada, on sobiv anda talle intressita laenu. Niisugusel juhul täielikult tagastatavat laenu andes ei minda vastuollu Jeesuse sõnadega, mis on kirjas Luuka 6:35. Tuleks teha kirjalik kokkulepe ja laenu võtja peaks püüdma laenu vastavalt kokkulepitud tingimustele tagasi maksta. Tõesti, kristlik armastus peaks ajendama laenuvõtjat raha tagasi maksma sama moodi, nagu see ajendas laenuandjat seda andma.

Kes aga mõtleb laenu andmise (või kingituse tegemise) peale, peaks arvesse võtma ka oma perekonna olukorda. Näiteks, kas ei takista see tal hoolitseda oma pereliikmete vajaduste eest, mis on Pühakirja järgi esmane nõue? (2. Korintlastele 8:12; 1. Timoteosele 5:8.) Siiski otsivad kristlased võimalusi, kuidas kooskõlas Piibli põhimõtetega praktilistel viisidel üksteisele armastust osutada (Jakoobuse 1:27; 1. Johannese 3:18; 4:7–11).