Otsi tasutoovaid vaimseid väärtusi

„Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust.” (Koguja 5:9)

ÜLETÖÖ põhjustab stressi, stress omakorda tervisehädasid, mis mõnikord lõpevad koguni surmaga. Nii mitmelgi maal lõhub perekondi lahutus. Üsna sageli on nende tragöödiate taga liigne mure materiaalsete asjade pärast. Selle asemel et rahulduda olemasolevaga, soovib vara koguv inimene alati midagi enamat, ükskõik kui palju see talle maksma läheb. Üks eneseabiraamat ütleb: „Naabriga sammu pidamisest on saanud üleriigiline ajaviide, mis sellest, et see naaber on juba 43-aastaselt südamerabanduse äärel olev töönarkomaan.”

Soov enama järele võib muutuda täitmatuks ja röövida inimeselt igasuguse rõõmu. Inimlikke nõrkusi kasutab tihtipeale ära üks mõjuvõimas jõud – reklaam! Telesaated on täis reklaame, mis ergutavad ostma asju, mida sa tõenäoliselt ei vaja ega saagi võib-olla endale lubada. See võib tekitada märkimisväärset kahju.

 Oma himude talitsematu rahuldamine võib vaevumärgatavalt, ent ometi laastavalt mõjuda meie füüsilisele ja moraalsele heaolule. Näiteks tark kuningas Saalomon täheldas: „Südamerahu on ihule eluks” (Õpetussõnad 14:30). Aga ülepingutus, mure ja surve omada üha enam vara võivad hävitada tervise ja õnne. Kui elus on materiaalsed sihid kesksel kohal, siis kannatavad ka suhted teistega, ning perekonna- ja seltsielu halvenedes halveneb samuti inimese üldine elukvaliteet.

Vaimsete väärtuste paremus

„Ärge saage selle maailma sarnaseks,” manitses apostel Paulus sajandeid tagasi (Roomlastele 12:2). Maailm armastab neid, kes juhinduvad tema väärtushinnangutest (Johannese 15:19). Maailm püüab köita sinu nägemis-, kompimis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmismeelt – tema soov on, et võtaksid omaks materialistliku elustiili. Rõhk on „silmahimul”, et nii sina kui teised taotleksite materiaalset kasu (1. Johannese 2:15–17).

Kuid on väärtusi, mis on palju paremad kui raha, kuulsus ja materiaalne rikkus. Sadu aastaid tagasi muretses kuningas Saalomon endale materiaalses mõttes kõike, mida maailm pakkus. Ta ehitas maju ja istutas aedu, tal oli teenijaid, kariloomi, mees- ja naislauljaid, lisaks veel palju kulda ja hõbedat. Saalomoni vara kasvas suuremaks, kui oli olnud ühelgi tema eelkäijal. Ta oli väga rikas. Saalomonil oli praktiliselt kõike, mida hing võis ihaldada. Ometi, kui ta vaatas seda, mida oli saavutanud, lausus ta: „See kõik [oli] tühi töö ja vaimu närimine!” (Koguja 2:1–11).

Tänu ülimale tarkusele, mis Saalomon oli saanud, teadis ta, et suurimat rahuldust toob vaimsete väärtuste taotlemine. Ta kirjutas: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!”” (Koguja 12:13).

See vara, mida võib leida Jumala Sõna Piibli lehekülgedelt, on väärtuslikum kui hõbe või kuld (Õpetussõnad 16:16). Nagu pärleid, nii on ka sügavaid tõdesid vaja otsida. Kas sa otsid neid? (Õpetussõnad 2:1–6.) Meie Looja, tõeliste väärtuste Allikas, innustab sind seda tegema ja ta pakub oma abi. Kuidas?

Jehoova annab tõepärleid oma Sõna, vaimu ja organisatsiooni kaudu (Laul 1:1–3; Jesaja 48:17, 18; Matteuse 24:45–47; 1. Korintlastele 2:10). Neid hindamatu väärtusega haruldasi pärleid uurides võid teha aruka  valiku parema ja rahuldustpakkuvama elutee kasuks. Ja valikut pole raske teha, sest meie Looja Jehoova teab, mida me vajame tõeliseks õnneks.

Piibel tõstab esile kõrgemaid väärtusi

Piibli mõistlikud nõuanded on praktilised ja neile ei leidu võrdväärset. Selles väärtustatud moraalimõõdupuud on ületamatud. Pühakirja nõuanded on alati kasulikud. Lisaks on see raamat pannud vastu ajaproovile. Mõned Piibli mõistlikud nõuanded on järgmised: tee tublisti tööd, ole aus, kasuta raha arukalt ja ära ole laisk (Õpetussõnad 6:6–8; 20:23; 31:16).

Kooskõlas sellega ütles Jeesus: „Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta” (Matteuse 6:19, 20).

See aegumatu soovitus on tänapäeval niisama kohane kui 2000 aastat tagasi. Selle asemel et iga hinna eest materiaalset rikkust taga nõuda, on juba praegu kasulik taotleda paremat eluviisi. Oluline on koguda vaimseid aardeid, mis toovad tõelise õnne ja rahulolu. Kuidas seda teha? Tuleb lugeda Jumala Sõna Piiblit ja elada selle õpetuste järgi.

Vaimsed väärtused toovad tasu

Kui elada õigesti vaimsete väärtushinnangute järgi, toovad need füüsilist, emotsionaalset ja vaimset kasu. Nagu kõrgel maa kohal asuv osoonikiht kaitseb meid ohtlike päikesekiirte eest, nii on mõistlikud moraalipõhimõtted meile kaitseks, sest need näitavad ära materialismi ohud. Kristlik apostel Paulus kirjutas: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:9, 10).

Rikkusearmastus paneb inimesi ihaldama suuremat vara, positsiooni ja võimu, mis tihtipeale saavutatakse kõverate ja ebaausate meetoditega. Materiaalsete asjade taganõudmine röövib inimeselt aja, jõu ja võimed. See võib röövida isegi hea ööune (Koguja 5:11). Soov enama järele lämmatab mõistagi inimese vaimse edenemise. Jeesus Kristus, suurim inimene, kes kunagi on elanud, näitas selgelt, milline on parim elutee: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Ta teadis, et vaimne rikkus toob püsiva tasu ja on palju olulisem kui kaduv materiaalne vara (Luuka 12:13–31).

Kas sellest on tõesti kasu?

„Vanemad üritasid mind veenda, et vaimsed väärtused ei ole praktilised,” meenutab  Greg, „ent ma olen vaimsete eesmärkide poole püüeldes kogenud suurt meelerahu, sest ma ei tunne stressi, mis tekib, kui kellegagi rikkuse pärast võistelda.”

Vaimsed väärtused rajavad aluse ka parematele inimestevahelistele suhetele. Tõelistele sõpradele meeldib sinuga olla sellepärast, kes sa oled, mitte sellepärast, mis sul on. Piibel soovitab: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks” (Õpetussõnad 13:20). Peale selle on eduka perekonna aluseks tarkus ja armastus, mitte materiaalne vara (Efeslastele 5:22–6:4).

Väärtushinnangud ei ole meile kaasa sündinud. Neid tuleb õppida kas teistelt inimestelt või kõrgemast allikast. Sellepärast suudab Piiblil põhinev haridus muuta meie suhtumist materiaalsetesse asjadesse. „Mul aidati oma väärtushinnanguid ümber hinnata ja ma õppisin olema rahul hädavajalikuga,” ütleb endine pankur Don.

Taotle kestvat vaimset rikkust

Vaimsete väärtuste sihiks on kaugeleulatuv tasu, mitte lühiajaline rahulolu. Paulus kirjutas: „Nähtavad [materiaalsed] asjad on ajalikud, nähtamatud [vaimsed] aga on igavesed” (2. Korintlastele 4:18). Materiaalsed taotlused võivad küll rahuldada hetkesoove, aga ahnusel ei ole mingit tulevikku. Vaimsed väärtused seevastu on igavesed (Õpetussõnad 11:4; 1. Korintlastele 6:9, 10).

Piibel mõistab hukka materialismikesksuse, mis on praegusel ajal nii valdav. Pühakiri õpetab, et kui hoiame oma silma terve,  võime ohjeldada isekaid himusid ja suunata oma tähelepanu olulisemale, vaimsele rikkusele (Filiplastele 1:10). See paljastab, et ahnus ei ole midagi muud kui enesekummardamine. Kui me toimime Jumala Sõnast õpitu kohaselt, siis mõistame, mis toob tõelise õnne. Sel juhul hakkame mõtlema rohkem andmise kui saamise peale. Milline võimas stiimul asendada enese himude rahuldamine vaimsete väärtustega!

Tuleb tunnistada, et raha on teatud määral kaitseks (Koguja 7:12). Kuid Piibel märgib realistlikult rikkuse kohta: „Ta teeb äkitselt enesele tiivad kui kotkas, kes lendab taevasse” (Õpetussõnad 23:5, P 1940). Inimesed on toonud materialismialtarile suuri ohvreid – tervise, perekonna, isegi hea südametunnistuse, ning tagajärjed on olnud hukutavad. Teisalt, kui kanname hoolt oma vaimsuse eest, rahuldab see meie tähtsaimad vajadused – vajaduse armastuse, elu eesmärgi ja armastava Jumala Jehoova kummardamise järele. See näitab ka, et meil on võimalik elada igavesti inimlikus täiuses paradiisis maa peal, Jumal pakub meile seda lootust.

Varsti, Jumala uues maailmas, võib inimkond kogeda täielikku heaolu, nagu on igaühe soov (Laul 145:16). Siis on kogu maa „täis Jehoova tundmist” (Jesaja 11:9). Vaimseid väärtusi hinnatakse kõrgelt. Materialism ja selle jäljed juuritakse täielikult välja (2. Peetruse 3:13). Kõik, mis teeb elu elamisväärseks – täiuslik tervis, rahuldustpakkuv töö, kosutav meelelahutus, soojad peresuhted ja kestev sõprus Jumalaga –, toob siis inimkonnale igavesti tõelist õnne.

[Kast/pilt lk 6]

Kasuta oma raha mõistlikult!

Tee kindlaks oma vajadused. Jeesus õpetas meid palvetama: „Meie igapäevane leib anna meile iga päev” (Luuka 11:3, meie kursiiv). Ära lase tänastel soovidel muutuda homseteks vajadusteks. Pea meeles, et sinu elu ei sõltu omandist (Luuka 12:16–21).

Koosta eelarve. Ära osta hetkeajendi mõjul. Piibel märgib: „Virga kavatsused toovad küll kasu, aga kõik ruttajad saavad ometi kahju!” (Õpetussõnad 21:5). Jeesus andis oma kuulajatele nõu enne mõne rahalise ettevõtmise juurde asumist arvata kokku kulu (Luuka 14:28–30).

Väldi tarbetut võlga. Võimaluse korral kogu raha ostudeks, selle asemel et osta võlgu. Õpetussõna lausub selle kohta: „Laenaja on laenuandja ori!” (Õpetussõnad 22:7). End talitsedes ja eelarve piires püsides on võimalik edukalt planeerida isegi suuremaid oste.

Suhtu varasse säästlikult. Kanna juba olemasoleva vara eest hästi hoolt, nii peab see kauem vastu ja kulutad vähem. Jeesusel oli säästlik suhtumine asjadesse (Johannese 6:10–13).

Hoia tähtsaimad asjad esikohal. Tark inimene ’ostab välja aega’ tähtsaimate eesmärkide jaoks (Efeslastele 5:15, 16, UM).

[Kast/pilt lk 7]

Midagi paremat kui enda kogemusest õppida

Isiklik kogemus – nii hea kui halb – annab väärt õppetunni. Ent kas vastab tõele, et enda kogemus õpetab kõige paremini? Ei. On olemas veelgi parem juhatuse allikas. Laulukirjutaja toob selle välja, lausudes palves: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105, meie kursiiv).

Miks on märksa parem kuulata Jumala juhatust kui võtta õppust enda kogemusest? Kas või sellepärast, et üksnes enda kogemusest katse ja eksituse meetodil õppimine võib minna kalliks maksma ja tuua valu. See pole ka vajalik. „Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske!” ütles Jumal muistsetele iisraellastele. „Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Jesaja 48:18.)

Jumala Sõna on parim juhatuse allikas näiteks sel põhjusel, et sinna on täpselt üles tähendatud inimeste elukogemused varaseimast ajast. Tõenäoliselt eelistad õppida teiste kordaminekutest ja ebaõnnestumistest ise haiget saamata kui korrata nende vigu (1. Korintlastele 10:6–11). Veel tähtsam on aga see, et Piibli kaudu annab Jumal meile teada ülimad seadused ja põhimõtted, mis on täiesti usaldusväärsed. „Jehoova käsuõpetus on laitmatu ... Jehoova tunnistus on ustav, see teeb kohtlase [„kogenematu”, UM] targaks!” (Laul 19:8.) Kahtlemata on kõige parem õppida meie armastava Looja tarkusest.

[Pildid lk 4]

Maailm tahab, et võtaksid omaks tema materialistliku elustiili

[Pilt lk 5]

See vara, mida võib leida Piiblist, on väärtuslikum kui hõbe või kuld