Kes on tänapäeval sobiv juht?

Aastal 1940 valitses Briti parlamendis juhtimiskriis. 77-aastane David Lloyd George, kes kuulas debatti, oli Esimeses maailmasõjas Suurbritannia võidule viinud ja võis paljude poliitikas oldud aastate põhjal läbinägelikult hinnata kõrgete ametimeeste tööd. 8. mail pidas ta alamkojas kõne, milles ta lausus: „Rahvas on valmis mis tahes ohvriks, niikaua kui ta võib oma juhtide peale loota, niikaua kui valitsus selgesti osutab, mida ta õieti taotleb, ja seni, kuni rahvas on veendunud, et need, kes teda juhivad, annavad oma parima.”

LLOYD GEORGE’I sõnad näitavad selgelt, et inimesed ootavad juhtidelt pädevust ja siiraid pingutusi olukorra parandamiseks. Üks valimiskampaania korraldaja ütles järgmist: „Kui inimesed annavad hääle presidendile, usaldavad nad selle inimese kätte oma elu, tuleviku ja lapsed.” Sellise usalduse säilitamine on äärmiselt raske ülesanne. Miks?

Maailm on läbinisti täis näiliselt lahendamatuid probleeme. Milline juht on näiteks nii tark ja võimas, et suudaks välja juurida kuritegevuse ja sõjad? Kellel tänapäeva juhtidest on vahendeid ja kaastunnet, et tagada igale inimesele toitu, puhast vett ja arstiabi? Kellel on teadmisi ja otsustavust selleks, et kaitsta ning taastada keskkonda? Kelle pädevuses ja võimuses on tagada kogu inimkonnale pikk ja õnnelik elu?

Inimestel käib see töö üle jõu

Tõsi küll, osa juhte on saatnud mõningane edu. Ent nad saavad ametis olla kõige rohkem mõnedkümned aastad – ja kes on järgmine? See küsimus mõlkus meeles ühel pädevaimal juhil, kes iial on elanud, muistse Iisraeli kuningal Saalomonil. Ta jõudis järeldusele: „Ma vihkasin kõike oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind! Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud  päikese all! Seegi on tühi töö!” (Koguja 2:18, 19).

Saalomon ei teadnud, kas tema mantlipärija jätkab tema head tööd või kisub selle hoopis maha. Saalomoni meelest oli vanade valitsejate uutega asendamine „tühi töö”. Teised piiblitõlked ütlevad sellise asjade käigu kohta „kasutu” või „mõttetu”.

Mõnikord vahetatakse juhid välja vägivalla abil. Võimekaid juhte on nende ametiajal tapetud. Abraham Lincoln, Ühendriikide väga austatud president, ütles kord kuulajaskonnale: „Mind on valitud tähtsale ametikohale lühikeseks ajaks ja teie silme ees on mulle antud võim, mis peagi möödub.” Ta sai ametis olla tõesti lühikest aega. Vaatamata kõigele, mida ta tegi ja mida ta rahva heaks veel soovis teha, juhtis president Lincoln riiki kõigest neli aastat. Teise ametiaja hakul tappis Lincolni üks mees, kes tahtis juhtimises muutust.

Isegi parimad inimjuhid ei saa kindlustada endale head tulevikku. Kas sa peaksid siis usaldama nende kätte enda tuleviku? Piibel ütleb: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi! Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” (Laul 146:3, 4).

Võib olla raske nõustuda soovitusega mitte usaldada inimjuhte. Piibel aga ei ütle, et inimkond ei saa kunagi näha head ja püsivat juhti. „Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses,” ütleb Jesaja 32:1. Inimese Looja Jehoova Jumal on ette valmistanud „kuninga”, Juhi, kes võtab peagi kõigis maa asjades juhtimise enda peale. Kes ta on? Üks Piibli prohvetiennustus aitab teda ära tunda.

Tõeliselt võimekas juht

Kaks tuhat aastat tagasi ütles ingel noorele juudi naisele Maarjale: „Sa saad käima  peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!” (Luuka 1:31–33). Jah, Naatsareti Jeesus on Piibli prohvetiennustuse järgi Kuningas.

Religioossetel kunstiteostel kujutatakse Jeesust sageli kas lapsena, alatoidetud nõrgukesena või askeedina, kes passiivselt alistub kõigele, mis talle osaks saab. Sellised pildid ei sisenda just usku temasse kui Valitsejasse. Tõeline Jeesus Kristus, kellest Piiblis on juttu, kasvas aga tugevaks täiskasvanud meheks, kes oli täis indu ja algatusvõimet. Tal oli teisigi loomujooni, mis muutsid ta kõlblikuks valitsejaks (Luuka 2:52). Järgnevalt on ära toodud mõned tema tähelepanuväärse isiksuse jooned.

Jeesus jäi täiesti laitmatuks. Ta käitus sedavõrd ausameelselt ja puhtalt, et võis esitada avalikult oma vaenlastele väljakutse leida tema vastu mõni süüdistus. Kuid nad ei suutnud seda teha (Johannese 8:46). Tema silmakirjatsematu õpetus veenis paljusid siiraid inimesi saama tema järgijaks (Johannese 7:46; 8:28–30; 12:19).

Jeesus oli Jumalale täielikult pühendunud. Ta oli nii kindlalt otsustanud Jumalalt saadud töö lõpule viia, et ükski vastane – ei inimene ega deemon – ei suutnud teda selles takistada. Teda ei hirmutanud vägivaldsed kallaletungid (Luuka 4:28–30). Samuti ei suutnud teda heidutada väsimus ega nälg (Johannese 4:5–16, 31–34). Koguni siis, kui kõik sõbrad ta maha jätsid, ei kaldunud ta oma sihist kõrvale (Matteuse 26:55, 56; Johannese 18:3–9).

Jeesus tundis inimestele sügavalt kaasa. Ta andis näljastele toitu (Johannese 6:10, 11). Ta lohutas rusutuid (Luuka 7:11–15). Ta taastas inimeste nägemise, kuulmise ja ravis haiged terveks (Matteuse 12:22; Luuka 8:43–48; Johannese 9:1–6). Ta julgustas oma töökaid apostleid (Johannese ptk 13–17). Ta oli „hea karjane”, kes hoolis oma lammastest (Johannese 10:11–14).

Jeesus oli tubli töötegija. Ta pesi oma apostlite jalgu, et anda neile tähtis õppetund (Johannese 13:4–15). Tema enda jalad said mustaks, kui ta kuulutas head sõnumit Iisraeli tolmustel teedel (Luuka 8:1). Isegi siis, kui ta oli kavatsenud puhata „üksikus paigas”, hakkas ta õpetama rahvast, kes ta üles otsis, et temalt veelgi juhatust saada (Markuse 6:30–34). Ta andis seega kõigile kristlastele töökuses eeskuju (1. Johannese 2:6).

Jeesus lõpetas oma ülesande ja lahkus maa pealt. Tasuks ustavuse eest andis Jehoova Jumal talle kuningavõimu ja surematuse taevas. Ülesäratatud Jeesuse kohta ütleb Piibel: „Kristus pärast seda, kui ta surnuist üles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam tema üle” (Roomlastele 6:9). Võid täiesti kindel olla, et ta sobib kõige paremini inimkonna Juhiks. Kui Jeesus on võtnud kogu maa juhtimise enda kätte, ei ole enam vaja võimu kellelegi teisele anda ega juhtimises muudatusi teha. Pole ohtu, et keegi ta oma ametiajal tapaks või et saamatu ametipärija tema töö tulemused kehtetuks tunnistaks või hävitaks. Aga mida konkreetset ta inimkonna heaks teeb?

Mida see uus Juht teeb

Laul 72 annab teada prohvetlikke üksikasju selle täiusliku ja surematu Kuninga valitsemise kohta. 7. ja 8. salmist võime lugeda: „Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud! Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani.” Tema hea valitsuse all tunnevad maa elanikud rõõmu igavesest ja katkematust  turvalisusest. Ta hävitab kõik relvad ja kõrvaldab inimese südamest isegi soovi sõdida. Need, kes tänapäeval teisi ründavad nagu näljased lõvid või käituvad kaasinimestega ärritunud karu sarnaselt, on siis oma meelelaadi täielikult muutnud (Jesaja 11:1–9). Kõikjal valitseb rahu.

Laul 72 ütleb salmides 12 kuni 14: „Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!” Nõrk, vaene ja vilets kuuluvad siis õnnelikku inimperre, mis ühtselt Kuningas Jeesus Kristuse juhtimisele allub. Nende elu iseloomustab rõõm, mitte valu ja ahastus (Jesaja 35:10).

Salm 16 lubab: „Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu!” Tänapäeval on nälg miljonite inimeste igapäevane kaaslane. Poliitika ja ahnus takistavad sageli küllaldase toidu jagamist, nii et suur hulk inimesi, eriti lapsi, sureb nälga. Kuid Jeesus Kristuse valitsuse all seda probleemi enam ei ole. Maad õnnistatakse maitsva ja rikkaliku saagiga. Kogu inimkond on siis hästi toidetud.

Kas sina tahaksid kogeda neid hea juhtimisega kaasnevaid õnnistusi? Sellisel juhul julgustame sind omandama rohkem teadmisi selle Juhi kohta, kes saab peagi täieliku võimu maa üle. Jehoova tunnistajad aitavad sind selles meelsasti. Sul ei tule pettuda, sest Jehoova ise ütleb oma Pojale: „Mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele!” (Laul 2:6).

[Kast lk 5]

ÜHTÄKKI VÕIMUST ILMA

Tavaliselt võib valitseja loota oma alluvate lugupidamisele ja toele, kui tagab neile piisaval määral rahu ja turvalised elutingimused. Ent kui inimesed mingil põhjusel kaotavad tema vastu usalduse, siis võib keegi teine peagi tema koha hõivata. Järgnevalt mõned näited olukordadest, mis on sundinud võimsaid valitsejaid äkitselt võimust loobuma.

Halvad elutingimused. 18. sajandi lõpus pidi terve hulk Prantsuse kodanikke hakkama saama rohkete maksude ja vähese toiduga. Need tingimused aitasid kaasa Suure Prantsuse revolutsiooni puhkemisele, mis saatis 1793. aastal kuningas Louis XVI giljotiini alla.

Sõda. Esimene maailmasõda lõpetas ajaloo vägevaimate juhtide valitsemise. Näiteks sõjast tingitud toidupuudus Venemaal Petrogradis põhjustas 1917. aastal Veebruarirevolutsiooni. See ülestõus kukutas troonilt tsaar Nikolai II ja tõi endaga kaasa kommunistliku valitsuse. Novembris 1918 tahtis Saksamaa rahu, aga liitlased ei olnud nõus sõdimist lõpetama enne, kui valitsuses pole tehtud muudatusi. Seetõttu sunniti Saksa keisrit Wilhelm II minema Hollandisse pakku.

Soov teistsuguse valitsuskorra järele. 1989. aastal langes raudne eesriie. Kaljukindlana näivad riigikorrad varisesid kokku, kui rahvas hülgas kommunismi ja rajas teistsuguseid valitsusvorme.

[Pildid lk 7]

Jeesus toitis näljaseid, tervendas haigeid ja jättis kõigile kristlastele hea eeskuju

[Pildi allikaviide lk 4]

Lloyd George: Photo by Kurt Hutton/Picture Post/Getty Images