Lugejate küsimusi

• Kas Piibli põhimõtted lubavad kristlikul abielupaaril kasutada rasestumisvastaseid tablette?

Pühakirjas pole mingit selget viidet selle kohta, kas kristlikud abielupaarid on kohustatud lapsi muretsema, või kui nad seda teevad, siis kui palju lapsi peaks neil olema. Iga abielupaar peaks isekeskis vastutustundeliselt otsustama, kas rakendada pereplaneerimist. Kui nad ühel meelel otsustavad rasedust vältida, on ka rasestumisvastased vahendid nende isikliku valiku küsimus. Siiski tuleks neil lähtuvalt Piibli mõistmisest ja südametunnistusest kaaluda, kas mingi konkreetse meetodi kasutamine väljendab austust elu pühaduse vastu.

Piibel näitab, et inimelu saab alguse viljastamisel. Eluandja näeb „juba ... eos” viljastatud elu algust, mis seejärel emakas arenema hakkab (Laul 139:16; 2. Moosese 21:22, 23 *; Jeremija 1:5). Seepärast ei tohiks juba eostatud elu mitte mingil moel katkestada. See tähendaks aborti.

Rasestumisvastaseid tablette tarvitatakse laialdaselt kogu maailmas. Mil moel aitavad need rasedust vältida? Tablette on peamiselt kahte tüüpi – kombineeritud tabletid ja pelgalt progestiinipreparaadid (minipillid). Uuringud on nende peamistesse rasedust ärahoidvatesse mehhanismidesse selgust toonud.

Kombineeritud tabletid sisaldavad hormoone nimetusega östrogeen ja progestiin. USA Toidu- ja Ravimiameti väitel on kombineeritud tablettide esmaseks toimemehhanismiks „ovulatsiooni pärssimine”. Paistab, et järjekindlalt tarvitatuna takistavad seda tüüpi tabletid peaaegu alati munaraku irdumist munasarjast. Kui ühtki munarakku ei irdu, siis munajuhades viljastumist ei saa toimuda. Et seda tüüpi tabletid võivad põhjustada ka muutusi „endomeetriumis [emakalimaskestas], (mistõttu väheneb implantatsiooni ehk munaraku pesastumise tõenäosus)”, tähendab see seda, et neil on lisaks ka teisene toimemehhanism.

Kõrvalmõjude vähendamiseks on töötatud välja kombineeritud tabletid, mille östrogeenisisaldus on väiksem. Ilmselt võimaldavad sellised väikse doosiga kombineeritud tabletid munasarjade aktiivsemat  talitlust. USA Riikliku Tervishoiuinstituudi viljastusravi osakonna juhataja dr Gabriel Bialy ütleb: „Kaalukad teaduslikud tõendid osutavad sellele, et väikese östrogeenisisaldusega tablettide puhul pole ovulatsioon pärsitud mitte 100 protsendi, vaid tõenäoliselt umbes 95 protsendi ulatuses. Kuid pelgalt fakt, et ovulatsioon toimub, ei tähenda veel seda, et viljastumine on toimunud.”

Kui naine unustab kombineeritud tablette kavakohaselt võtta, suureneb tõenäosus, et rasestumisvastast toimet avaldab teisene mehhanism. Uurides naisi, kes olid jätnud võtmata kaks väikesedoosilist tabletti, leiti, et 36 protsenti neist olid ovulatsioonist „pääsenud”. Ajakirjas „Contraception” teatatakse, et sellistel puhkudel „võib tablettide jätkuv mõju emaka- ja emakakaela limaskestale avaldada ... rasestumisvastast toimet”.

Mida võiks öelda teist tüüpi tablettide – pelgalt progestiinipreparaatide (minipillide) kohta? Väljaanne „Drug Evaluations” (1986) teatab: „Pelgalt progestiinisisaldusega minipillide määravaks rasestumisvastaseks toimeks pole ovulatsiooni pärssimine. Sedalaadi toimeainete mõjul emakakaela lima muutub sitkeks ja seemnerakkudele võrdlemisi läbimatuks. Need toimeained võivad suurendada munajuhade läbitavuse aega ning samuti põhjustada emakalimaskesta taandarengut [mis võib takistada viljastunud munaraku arengut].”

Mõningate uurijate väitel toimub pelgalt progestiinisisaldusega tablettide puhul „normaalne ovulatsioon enam kui 40 protsendil tarvitajatel”. Seega võimaldavad need tabletid sagedasti ovulatsiooni teket. Paksenenud lima emakakaelal võib sperma edasiliikumise blokeerida ja seeläbi viljastumise ära hoida, vastasel korral võib aga tableti mõjul tekkinud ebasoodus keskkond emakas takistada viljastatud munaraku implanteerumist ja lapseks arenemist.

Niisiis võib möönda, et mõlemat tüüpi rasestumisvastased tabletid paistavad regulaarselt tarvitatuna viljastumist enamikul juhtudel ära hoidvat ja seega ei kutsu need esile aborti. Ent kuna pelgalt progestiini sisaldavad tabletid (minipillid) võimaldavad ovulatsioonil sagedamini toimuda, on ka suurem võimalus, et need ei lase juba alguse saanud elul mõnikord edasi areneda, takistades selle emakasse implanteerumist. Teaduslikud uuringud osutavad sellele, et normaalselt (juhul kui emaka talitlust ei mõjuta rasestumisvastased tabletid) „on enne esimest menstruatsiooni ärajäämist ... hukkunud 60 protsenti viljastatud munarakkudest”. Kuid tõsiasi, et seda juhtub, on hoopis midagi muud kui otsus kasutada rasestumisvastast meetodit, mis päris suure tõenäosusega takistab viljastatud munaraku pesastumist.

Niisiis, kui abielupaar arutab arstiga rasestumisvastaste tablettide tarvitamise küsimust, tuleb kindlasti arvestada moraaliaspektidega. Kristlased peaksid ka omavahelised ja isiklikud küsimused lahendama nõnda, et nad võiksid seista Jumala ja Eluandja ees „täiesti hea südametunnistusega” (Apostlite teod 23:1; Galaatlastele 6:5).

[Allmärkus]