Kui kaua võib inimene elada?

HISPAANIA maadeavastaja Juan Ponce de León asus 1513. aasta 3. märtsil tähelepanuväärsele reisile. Puerto Ricost meresõitu alustades lootis ta jõuda Bimini saarele. Legendi järgi otsis ta imepärast allikat – nooruse lätet. Kuid ta randus paigas, mida tuntakse praegu Florida osariigina (USA). Teadagi jäi tal see olematu allikas leidmata.

Tänapäeval ei ela inimesed tavaliselt rohkem kui 70–80 aastat. Ehkki Piiblis on loetletud tunduvalt pikema elueaga inimesi, on 2002. aasta Guinnessi rekordite raamatu järgi vanim inimene elanud 122 aastat ja 164 päeva (1. Moosese 5:3–32). Bioeetik John Harris on aga öelnud: „Uus uurimistöö võimaldab nüüd heita pilgu maailma, kus vananemine – ja isegi surm – ei tarvitse enam olla paratamatus.” Terve hulk 21. sajandi teadlasi räägib „surematuse võimalikkusest”, „inimeste lõputust elueast aastaks 2099”, „rakkude lõppematust paljunemisvõimest” ja muust sellesarnasest.

Oma raamatus „The Dream of Eternal Life” märgib Mark Benecke: „Peaaegu kogu keha uueneb elu jooksul mitu korda. ... Umbes seitsme aasta möödudes oleme sõna otseses mõttes uued inimesed.” Kuid see protsess ei jätku lõputult, sest pärast kindlaks määratud arvul jagunemisi rakud enam ei paljune. Kui see nii ei oleks, võiks Benecke sõnul „inimkeha end uuendada väga pikka aega, koguni igavesti”.

Mõtle ka inimaju hämmastavale võimekusele, mis on kõvasti suurem sellest, mida me kasutame oma võrdlemisi lühikese elu jooksul. „Encyclopædia Britannica” järgi on inimajul „tunduvalt rohkem potentsiaali, kui on võimalik inimese  eluea jooksul rakendada” (1976. aasta väljaanne, 12. köide, lk 998). David A. Sousa raamat „How the Brain Learns” märgib: „Aju võime talletada infot on sama hästi kui piiramatu” (lk 78, teine trükk, 2001).

Miks ei ole uurijad leidnud suremisele mingit füsioloogilist põhjust? Miks on inimaju potentsiaal nii tohutu? Kas on võimalik, et me oleme kavandatud igavesti teadmisi omandama? Miks meie mõtted üldse lähevad igavesele elule?

Piibel teatab: „[Jumal] on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Koguja 3:11). Neist sõnadest ilmneb, et Jumal pani meisse soovi elada igavesti. Me saame alati midagi õppida Jumala ja tema tegude kohta. Kui me ka elaksime miljardeid aastaid – või koguni igavesti –, saaksime alati paremini tundma õppida Jumala imelist loomistööd.

Jeesus Kristuse sõnadest nähtub ka, et inimesel on võimalik igavesti elada. Ta lausus: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3, meie kursiiv). Kuidas on lood sinuga? Kas sa soovid elada igavesti?

[Pildid lk 3]

Juan Ponce de León otsis nooruse lätet

[Allikaviide]

Ponce de León: „Harper’s Encyclopædia of United States History”