Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Räägi Jumala sõna julgesti

Räägi Jumala sõna julgesti

Räägi Jumala sõna julgesti

„Mine, ennusta mu rahvale!” (AAMOS 7:15)

1., 2. Kes oli Aamos ja mida Piibel tema kohta teada annab?

KUI üks Jehoova sõnumi kuulutaja teenistuses oli, kohtas ta ühe preestri vastupanu. Preester nõudis raevunult, et ta kuulutamise lõpetaks ja sealt kandist kaoks. Mida tegi see kuulutaja? Kas ta täitis selle nõudmise või kuulutas Jumala sõna julgelt edasi? Seda on võimalik teada saada, sest too kuulutaja pani oma kogemused kirja raamatusse, mis kannab tema nime – see on Aamose raamat Piiblis. Enne kui me aga uurime lähemalt, mis toimus kohtumisel selle preestriga, vaatame veidi taustinfot Aamose kohta.

2 Kes oli Aamos? Kus ja millal ta elas? Vastuse neile küsimustele annab Aamose 1:1, kus öeldakse: „Aamose sõnad, kes oli karjaste hulgast Tekoast, ... Juuda kuninga Ussija päevil ja Iisraeli kuninga Jerobeami, Joase poja päevil.” Aamos elas Juudamaal. Tema kodulinnaks oli Tekoa, mis asus Jeruusalemmast 16 kilomeetrit lõuna pool. Ta elas üheksanda sajandi lõpus e.m.a, kui Juudas valitses kuningas Ussija ja kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningaks oli Jerobeam II. Aamos oli lambakasvataja. Siiski ütleb Aamose 7:14, et ta polnud mitte üksnes „karjane”, vaid ka „metsviigipuude vääristaja”. Seega tegi ta osa aastast hooajatööd. „Vääristaja” tööks oli viigimarju torkida. Seda tehti selleks, et viigimarjad kiiremini valmiksid. Ja see oli üsna üksluine töö.

„Mine, ennusta”

3. Kuidas aitab meid Aamose eeskuju uurimine, kui tunneme, et me ei kõlba Jumala sõna kuulutama?

3 Aamos ütles avameelselt: „Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger” (Aamos 7:14). Ta polnud sündinud prohveti pojana ega saanud prohveti koolitust. Ent kõigi Juuda elanike hulgast valis Jehoova oma tööd tegema just Aamose. Jumal ei valinud tol korral vägevat kuningat, õpetatud preestrit ega jõukat vürsti. See õpetab meile mõndagi julgustavat. Meil ei pruugi olla erilist ilmalikku positsiooni ega kõrget haridust. Kas see peaks aga tekitama meis tunde, et me ei kõlba Jumala sõna kuulutama? Mitte mingil juhul! Jehoova õpetab meid kuulutama tema sõnumit – ja seda isegi pingutusi nõudvatel territooriumitel. Kuna just seda tegi Jehoova Aamosega, on õpetlik vaadelda lähemalt selle vapra prohveti eeskuju kõigil, kes soovivad julgelt rääkida Jumala sõna.

4. Miks polnud Aamosel kerge Iisraelis ennustada?

4 Jehoova andis Aamosele käsu: „Mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!” (Aamos 7:15). See polnud kerge ülesanne. Iisraeli kümnest suguharust koosnev kuningriik elas tol ajal rahulikult ja turvaliselt ning rahvas oli jõukal järjel. Paljudel oli nii „talvekoda” kui ka „suvekoda”, mis polnud valmistatud mudatellistest, vaid kallitest „tahutud kividest”. Mõned hankisid endale elegantse elevandiluuga kaetud mööbli ja jõid „toredatelt viinamägedelt” pärit veini. (Aamos 3:15; 5:11.) Kõige selle tõttu muutusid paljud inimesed oma eluga liiga rahulolevaks. Aamosele määratud territoorium paistab tegelikult väga sarnane sellega, millel teenivad paljud meist.

5. Milliseid ülekohtuseid tegusid mõned iisraellased tegid?

5 Muidugi polnud see iseenesest vale, et iisraellastel oli materiaalset vara. Kuid mõned iisraellased kogusid rikkust ebaausal viisil. Aamos ütles rikastele: „[Te] rõhute viletsaid ja teete liiga vaestele” (Aamos 4:1). Jõukad kaupmehed, kohtumõistjad ja preestrid tegid vaeste riisumiseks omavahel koostööd. Mingem nüüd ajas tagasi ja pangem tähele, mida need mehed tegid.

Jumala Seaduse rikkumine

6. Kuidas Iisraeli kaupmehed rahvast rõhusid?

6 Alustame turuplatsilt. Seal tegid ebaausad kaupmehed „vaka vähemaks” ja „seekli suuremaks” ning isegi müüsid vilja pähe vaid „jäätmeid” (Aamos 8:5, 6). Kaupmehed petsid ostjaid nii, et andsid neile kokkulepitust vähem kaupa, küsisid liiga kõrget hinda või müüsid viletsa kvaliteediga kraami. Kui kaupmehed olid kurnanud vaeseid sel määral, et need laostusid, pidid need õnnetud end orjusse müüma. Seejärel ostsid kaupmehed nad endale „kingapaari” hinnaga (Aamos 8:6). Kujuta ette! Need ahned kaupmehed ei pidanud oma kaasmaalasi väärtuslikumaks kui jalatsipaari! See oli puudusekannatajatele tõesti äärmiselt alandav ning nende teguviis oli Jumala Seaduse jäme rikkumine. Samas pidasid needsamad kaupmehed hingamispäeva (Aamos 8:5). Jah, nad olid küll usklikud, aga seda üksnes pealtnäha.

7. Mis võimaldas Iisraeli kaupmeestel Jumala Seadust rikkuda?

7 Kuidas pääsesid need kaupmehed karistusest, kuigi nad rikkusid Jumala Seadust, mis käsib: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”? (3. Moosese 19:18.) See õnnestus kaupmeestel seetõttu, et need, kes pidid Seaduse täitmist jälgima – kohtumõistjad –, olid nende kuritegude kaasosalised. Linnaväravas, kus lahendati kohtuasju, võtsid kohtumõistjad „vaikimisraha” ja ’tõukasid vaeseid kõrvale’. Selle asemel, et vaeseid kaitsta, reetsid kohtumõistjad neid hoopis altkäemaksu eest. (Aamos 5:10, 12.) Järelikult rikkusid ka kohtumõistjad Jumala Seadust.

8. Millisele käitumisele vaatasid jumalakartmatud preestrid läbi sõrmede?

8 Mida tegid samal ajal Iisraeli preestrid? Et seda teada saada, tuleb meil pöörata tähelepanu ühele teisele kohale. Pane tähele, milliseid patte lubasid preestrid teha „oma jumalate kojas”! Jumal ütles Aamose kaudu: „Poeg ja isa lähevad sama tüdruku juurde teotama mu püha nime!” (Aamos 2:7, 8.) Mõelda vaid! Iisraellasest isa ja poeg olid ebamoraalsetes suhetes ühe ja sama templiprostituudiga. Ja need jumalakartmatud preestrid vaatasid sellisele ebamoraalsusele läbi sõrmede! (3. Moosese 19:29; 5. Moosese 5:18; 23:18.)

9., 10. Kuidas iisraellased Jumala Seadust rikkusid, ja millise paralleeli võib tõmmata tänapäevaga?

9 Jehoova viitas veel ühele patule: „Nad heidavad panditud riiete peale iga altari kõrval ja joovad karistatute viina oma jumalate kojas!” (Aamos 2:8). Tõepoolest, preestrid ja ka rahvas üldiselt rikkusid seadust, mis on kirjas 2. Moosese 22:25, 26. Seal öeldakse, et pandiks võetud riideese tuleb enne öö saabumist tagasi anda. Nemad aga kasutasid seda tekina, millel lamaskleda ning ebajumalate auks pidutseda ja juua. Trahviraha eest, mille nad nõudsid välja vaestelt, ostsid nad veini ja jõid seda valereligiooni pidudel. Kui kaugele olid nad küll kaldunud õigest jumalateenistusest!

10 Iisraellased rikkusid häbematult Seaduse kahte suurimat käsku – armastada Jehoovat ja kaasinimest. Seetõttu saatis Jumal Aamose, et see nende ustavusetuse hukka mõistaks. Tänapäeval on kogu maailma ja sealhulgas ka ristiusumaade rahvad kõlbeliselt sama rikutud, nagu oli seda vanaaja Iisrael. Kuigi mõnel inimesel läheb elus hästi, laostuvad paljud teised majanduslikult ja kannatavad emotsionaalselt nende moraalitute isikute ebaausa tegevuse tõttu, kes juhivad suuräri, poliitikat ja valereligiooni. Jehoova aga tunneb kaasa neile, kes kannatavad ja tahavad teda otsida. Seepärast on ta andnud oma nüüdisaegsetele teenijatele samasuguse töö, nagu seda tegi Aamos – kuulutada julgesti Tema sõna.

11. Mida me võime Aamose eeskujust õppida?

11 Kuna Aamose ja meie tööl on sarnasusi, on meil väga kasulik uurida tema eeskuju. Tegelikult näitab Aamos meile 1) millist sõnumit meil tuleks kuulutada, 2) kuidas seda kuulutada ja 3) miks ei suuda vastased meie kuulutustööd peatada. Uurigem neid mõtteid ükshaaval.

Kuidas me saame Aamost jäljendada?

12., 13. Kuidas andis Jehoova teada, et ta pole iisraellaste käitumisega rahul, ja milline oli rahva reaktsioon?

12 Meie kui Jehoova tunnistajate tegevus keskendub kristlikule teenistusele – Kuningriigi kuulutamisele ja inimeste jüngriteks tegemise tööle (Matteuse 28:19, 20; Markuse 13:10). Ent me ka juhime tähelepanu Jumala hoiatustele, nagu Aamoski kuulutas, et Jehoova hakkab jumalakartmatute üle kohut mõistma. Näiteks ilmneb kirjakohast Aamose 4:6–11, et Jehoova andis Iisraelile korduvalt teada, et ta pole rahul nende käitumisega. Ta saatis rahvale „leivapuuduse”, hoidis vihma neist eemal, lõi neid „viljakõrvetuse ja -roostega” ning saatis neile katku. Kas kõik need hädad ajendasid Iisraeli kahetsema? „Te ei pöördunud tagasi minu juurde,” ütles Jumal. Tõepoolest, iisraellased põlgasid Jehoova ära ikka ja jälle.

13 Jehoova karistas iisraellasi, kes ei kahetsenud. Kõigepealt aga hoiatasid neid prohvetid. Sellega kooskõlas kuulutas Jumal: „Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” (Aamos 3:7). Jehoova oli Noale teatanud, et tuleb veeuputus, ja käskinud selle eest hoiatada. Nii käskis Jehoova ka Aamosel viimast korda hoiatada. Kahjuks ei hoolinud Iisrael sellest jumalikust sõnumist ega tegutsenud selle järgi.

14. Kuidas sarnanevad Aamose päevad meie ajaga?

14 Tõenäoliselt oled sa nõus, et Aamose päevadel ja meie ajal on mõned hämmastavad sarnasused. Jeesus Kristus ennustas, et lõpuajal on palju häda ja viletsust. Samuti ennustas ta ülemaailmset kuulutustööd. (Matteuse 24:3–14.) Aga nagu Aamose päevil, eirab tänapäevalgi enamik inimesi nii ajamärke kui ka Kuningriigi sõnumit. Sellise käitumise tagajärg on samasugune nagu mittekahetsevate iisraellaste puhul. Jehoova hoiatas neid: „Valmistu, Iisrael, kohtama oma Jumalat!” (Aamos 4:12). Iisraellased „kohtasid” Jumalat siis, kui Assüüria armee viis täide tema kohtuotsuse ja vallutas nad. Tänapäeval „kohtab” see jumalatu maailm Jumalat Harmagedoonis (Ilmutuse 16:14, 16). Enne seda aga, nii kaua kui kestab Jehoova kannatlikkus, esitame võimalikult paljudele inimestele üleskutse: „Otsige Jehoovat, et te jääksite elama” (Aamos 5:6).

Aamose sarnaselt silmitsi vastupanuga

15.–17. a) Kes oli Amasja ja kuidas ta reageeris Aamose ennustustele? b) Milles Amasja Aamost süüdistas?

15 Me võime jäljendada Aamost mitte ainult selles, mida me kuulutame, vaid ka selles, kuidas me seda teeme. Seda tõsiasja rõhutab 7. peatükk, kus räägitakse käesoleva arutelu alguses mainitud preestrist. See oli „Amasja, Peeteli preester” (Aamos 7:10). Peeteli linn oli Iisraeli ärataganenud religiooni keskus, kus kõige muu hulgas tegeldi vasikakummardamisega. Seega oli Amasja Iisraeli riigiusu preester. Kuidas ta reageeris Aamose julgetele teadaannetele?

16 Amasja ütles Aamosele: „Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal! Aga Peetelis sa ei tohi enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel!” (Aamos 7:12, 13). Seega ütles Amasja sisuliselt: „Mine koju! Meil on oma usk.” Peale selle üritas ta mõjutada valitsust, et see keelustaks Aamose tegevuse. Ta sõnas kuningas Jerobeam II-le: „Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel!” (Aamos 7:10). Amasja süüdistas Aamost niisiis riigivastases tegevuses! Ta ütles kuningale: „Aamos on öelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja Iisrael viiakse vangi, ära omalt maalt!” (Aamos 7:11).

17 Nende sõnadega suutis Amasja esitada kolm eksitavat väidet. Ta ütles: „Aamos on öelnud.” Kuid Aamos ei väitnud mitte kunagi, et need on tema enda prohvetikuulutused. Vastupidi, ta oli alati rõhutanud: „Nõnda ütleb Jehoova” (Aamos 1:3). Aamosele pandi süüks ka väidet, et „Jerobeam sureb mõõga läbi”. Aga nagu näitab Aamose 7:9, oli Aamos ennustanud: „Ma [Jehoova] tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu!” Jumal oli mõistnud hukka „Jerobeami soo” – tema järeltulijad. Peale selle kaebas Amasja, et Aamos oli öelnud: „Iisrael viiakse vangi.” Kuid Aamos oli ennustanud ka seda, et kõigile iisraellastele, kes Jumala juurde tagasi pöörduvad, saavad osaks õnnistused. On selge, et Amasja üritas tõe väänamise ja pooltõdede abil Aamose kuulutustööle ametlikku keeldu saavutada.

18. Kuidas sarnanevad Amasja meetodid tänapäeva vaimulike omadega?

18 Kas märkad, kui selgelt sarnanevad Amasja meetodid sellega, kuidas Jehoova rahva vastased tänapäeval tegutsevad? Nii nagu Amasja üritas Aamost vaikima sundida, püüavad ka preestrid, prelaadid ja patriarhid meie päevil Jehoova teenijate kuulutustööd peatada. Amasja süüdistas Aamost valelikult riigivastases tegevuses. Samuti esitavad mõned vaimulikud tänapäeval valesüüdistusi, et Jehoova tunnistajad ohustavad riiklikku julgeolekut. Ja nii nagu Amasja pöördus Aamose vastu võideldes abi saamiseks kuninga poole, otsivad ka vaimulikud Jehoova tunnistajaid taga kiusates tihti abi oma poliitilistelt liitlastelt.

Vastased ei saa meie kuulutustööd peatada

19., 20. Kuidas Aamos Amasja vastupanule reageeris?

19 Mida Aamos Amasja vastupanu peale tegi? Kõigepealt lausus Aamos preestrile: „Sina ütled: ära ennusta Iisraelile.” Vähimagi kõhkluseta rääkis Jumala julge prohvet edasi just neidsamu sõnu, mida Amasja ei tahtnud kuulda. (Aamos 7:16, 17.) Aamos ei löönud kartma. Kas pole suurepärane eeskuju meile! Mis puutub Jumala sõna rääkimisse, siis ei jäta me oma Jumalale kuuletumata isegi sellistes maades, kus nüüdisaegsed Amasjad õhutavad julma tagakiusamist. Nagu Aamos, nii kuulutame ka meie lakkamata: „Nõnda ütleb Jehoova.” Vastupanijad ei saa meie kuulutustööd kunagi peatada, sest „Issanda käsi” on meiega (Apostlite teod 11:19–21).

20 Amasja oleks pidanud teadma, et tema ähvardused on mõttetud. Aamos oli juba selgitanud, miks pole maa peal mitte kedagi, kes suudaks teda vaikima sundida. See ongi meie kolmas mõttearendus. Vastavalt kirjakohale Aamose 3:3–8 esitas Aamos rea küsimusi ja võrdlusi, millega ta näitas, et igal tagajärjel on põhjus. Seepeale tegi ta järelduse: „Lõukoer möirgab – kes ei kardaks! Issand Jehoova räägib – kes ei ennustaks!” Ehk teisisõnu ütles Aamos oma kuulajatele: „Nii nagu teie ei saa vältida hirmu, kui te kuulete lõvi möirgamist, samamoodi ei saa mina hoiduda kuulutamast Jumala sõna, kuna ma olen saanud Jehoovalt käsu seda teha.” Jumalakartus ehk sügav aukartus Jehoova ees pani Aamose julgelt rääkima.

21. Kuidas me reageerime Jumala käsule kuulutada head sõnumit?

21 Ka meie kuuleme, et Jehoova käsib meil kuulutada. Kuidas see meid mõjutab? Nagu Aamos ja Jeesuse esimesed järelkäijad, nii räägime ka meie Jehoova abiga Tema sõna julgesti (Apostlite teod 4:23–31). Meid ei sunni vaikima vastupanijate poolt üleskihutatud tagakiusamine ega nende inimeste ükskõiksus, kellele me kuulutame. Kuna Jehoova tunnistajad on kogu maailmas sama innukad nagu Aamos, on nad ajendatud head sõnumit julgesti edasi kuulutama. Meil on kohustus hoiatada inimesi kohtuotsuse eest, mille Jehoova varsti täide viib. Milline on see kohtuotsus? Sellele küsimusele vastatakse järgmises artiklis.

Kuidas sa vastaksid?

• Millistes tingimustes täitis Aamos Jumalalt saadud ülesannet?

• Mida me peaksime Aamose sarnaselt kuulutama?

• Millise hoiakuga me peaksime kuulutustööd tegema?

• Miks ei suuda vastased meie tunnistustööd peatada?

[Küsimused]

[Pilt lk 10]

Jumal valis oma tööd tegema lihtsa „metsviigipuude vääristaja” Aamose

[Pildid lk 13]

Kas sa kuulutad Aamose sarnaselt Jehoova sõnumit julgelt?