Esiletõstetud kohti Joosua raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Joosua raamatust
AASTAL 1473 e.m.a Moabi lagendikel leeris olles kuulavad iisraellased kindlasti põnevusega järgmisi sõnu: „Valmistage enestele teemoona, sest kolme päeva pärast te lähete üle selle Jordani, et minna vallutama maad, mille Jehoova, teie Jumal, annab teile pärida!” (Joosua 1:11). Nende 40-aastane kõrberännak saab kohe-kohe läbi.
Veidi enam kui kahekümne aasta pärast seisab rahva juht Joosua keset Kaananimaad ja teatab Iisraeli vanematele: „Vaadake, ma olen liisu läbi lasknud teile osaks saada, pärisosaks teie suguharudele need rahvad, kes on alles jäänud kõigist rahvaist, kelle ma olen hävitanud Jordanist kuni suure mereni päikeseloojaku pool. Jehoova, teie Jumal, hajutab need teie eest ja ajab need ära teie eest, ja te pärite nende maa, nagu Jehoova, teie Jumal, teile on öelnud” (Joosua 23:4, 5).
Joosua raamat, mille ta aastal 1450 e.m.a kirja pani, on põnev ajalooline jutustus sündmustest, mis leidsid aset nende 22 aasta jooksul. Meie, kes seisame tõotatud uue maailma künnisel, võime võrrelda oma olukorda iisraellaste omaga, kes olid valmis minema Tõotatud Maad vallutama. Seega pöörakem hoolega tähelepanu Joosua raamatule (Heebrealastele 4:12).
„JEERIKO LAGENDIKELE”
Mõelda vaid, millise vastutusrikka ülesande Joosua saab, kui Jehoova ütleb talle: „Mooses, mu sulane, on surnud. Ja nüüd võta kätte, mine üle selle Jordani, sina ja kogu see rahvas, maale, mille ma annan neile, Iisraeli lastele!” (Joosua 1:2). Joosua peab viima mitmemiljonilise rahva Tõotatud Maale. Et seda teha, saadab ta esmalt kaks maakuulajat Jeeriko linna, mis on plaanis esimesena vallutada. Selles linnas elab hoor Raahab, kes on kuulnud, milliseid vägevaid tegusid on Jehoova oma rahva heaks teinud. Raahab kaitseb ja aitab maakuulajaid ning talle tõotatakse, et ta jääb ellu.
Kui maakuulajad tagasi jõuavad, on Joosua valmis koos rahvaga edasi liikuma ja Jordanit ületama. Hoolimata kõrgest veetasemest ei ole jõgi neile takistuseks, sest Jehoova teeb nii, et ülaltpoolt voolav vesi jääb otsekui paisu taha seisma ja allavoolu jääv vesi voolab ära Surnumerre. Jordani jõgi ületatud, jäävad iisraellased leeri Jeeriko lähedale Gilgalisse. Nelja päeva pärast, aabibikuu 14. päeva õhtul peavad nad Jeeriko lagendikel paasapüha (Joosua 5:10). Järgmisel päeval söövad nad selle maa viljast ja manna lõpeb. Sel ajal lõikab Joosua ümber kõik kõrbes sündinud meesterahvad.
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:4, 5 – Miks viib Raahab eksiteele kuninga mehed, kes maakuulajaid otsivad? Raahab kaitseb maakuulajaid oma elu hinnaga, sest ta on hakanud uskuma Jehoovasse. Seetõttu ei pea ta andma maakuulajate asupaika teada meestele, kes tahavad Jumala rahvale halba teha. (Matteuse 7:6; 21:23–27; Johannese 7:3–10.) Tõtt-öelda on Raahab „mõistetud õigeks tegudest”, mille hulgas on ka kuninga saadikute eksitamine (Jakoobuse 2:24–26).
5:14, 15 – Kes on „Jehoova sõjaväe vürst”? Vürst, kes tuleb Tõotatud Maa vallutamise eel Joosuat tugevdama, ei ole tõenäoliselt keegi muu kui „Sõna” – Jeesus Kristus enne inimeseks saamist (Johannese 1:1; Taaniel 10:13). Millist julgustust pakub küll teadmine, et aussetõstetud Jeesus Kristus on tänapäeval koos Jumala rahvaga, kui nad osalevad vaimses sõjas!
Õpetus meile:
1:7–9. On vaja iga päev Piiblit lugeda, korrapäraselt selle üle mõtiskleda ja õpitu järgi elada, et meie vaimseid püüdlusi saadaks edu.
1:11. Joosua palub rahval teemoona valmistada ja mitte laisalt ootama jääda, et Jehoova seda neile annaks. Jeesuse manitsus mitte muretseda eluks hädavajalike asjade pärast ja tema lubadus „seda kõike antakse teile pealegi” ei tähenda, nagu ei tuleks meil enda ülalpidamiseks sõrmegi liigutada (Matteuse 6:25, 33).
2:4–13. Kuulnud Jehoova suurtest tegudest ja taibates, kui ohtlik aeg parajasti on, otsustab Raahab asuda Jehoova kummardajate poolele. Kui sa oled juba mõnda aega Piiblit uurinud ja mõistad, et me elame „viimseil päevil”, siis kas sinagi võiksid teha otsuse teenida Jumalat? (2. Timoteosele 3:1.)
3:15. Kuna Jeerikosse saadetud maakuulajatelt tulevad positiivsed teated, hakkab Joosua kiirelt tegutsema ega jää ootama, millal Jordani vesi alaneb. Kui seoses õige kummardamisega on vaja midagi teha, siis peaksime julgelt tegutsema ja mitte ootama sobivamaid tingimusi.
4:4–8, 20–24. Jordani jõesängist võetud 12 kivi jäid Iisraelile mälestuseks. Nii on ka Jehoova teod oma nüüdisaegse rahva vabastamisel vaenlaste käest mälestusmärk selle kohta, et ta on oma rahvaga.
VALLUTAMINE JÄTKUB
Jeeriko linn „sulges oma väravad ... ükski ei pääsenud välja ega sisse” (Joosua 6:1). Kuidas linna vallutada? Jehoova annab Joosuale teada strateegia. Peagi müürid langevad ja linn hävitatakse, üksnes Raahab ja tema pere pääsevad.
Järgmisena võetakse ette kuningalinn Ai. Sinna saadetud maakuulajad teatavad, et kuna linnaelanikke on vähe, ei lähe selle alistamiseks palju mehi vaja. Kuid umbes 3000 sõdurit, kes linna ründama saadetakse, põgenevad Ai meeste eest. Miks? Sest Jehoova ei ole iisraellastega. Juuda suguharust pärit mees Aakan patustas Jeeriko vallutamise ajal. Kui Joosua on asjad korda seadnud, ründab ta Aid. Ai kuningas tahab iisraellastega kangesti võitlusse astuda, sest ta on neid kord juba löönud. Joosua aga kasutab Ai meeste liigsel enesekindlusel põhinevat strateegiat ja vallutab linna.
Gibeon on „suur linn ... Aist suurem, ja kõik selle mehed vaprad” (Joosua 10:2). Kui kuuldused Iisraeli võitudest Jeeriko ja Ai üle jõuavad Gibeoni meesteni, petavad nad Joosuat, nii et ta sõlmib nendega rahulepingu. Ümberkaudsed rahvad näevad selles ohtu oma julgeolekule. Viis kuningat sõlmivad liidu ja ründavad Gibeoni. Iisrael päästab gibeonlased ja lööb ründajad pihuks ja põrmuks. Joosua juhtimisel vallutab Iisrael veel lõunas ja läänes paiknevaid linnu ning lööb põhja pool liitunud kuningaid. Kõiki Jordani läänekaldal võidetud kuningaid on kokku 31.
Vastused piiblilistele küsimustele:
10:13 – Kuidas on selline nähtus võimalik? „Kas peaks Jehooval midagi olema võimatu”, temal, kes on taeva ja maa Looja? (1. Moosese 18:14.) Soovi korral võib Jehoova mõjutada maa liikumist, nii et päike ja kuu paistavad maalt vaadates liikumatutena. Ta võib teha ka nii, et ta ei sekku maa ja kuu liikumisse, aga samas murda päikeselt ja kuult tulevaid valguskiiri nõnda, et neilt kahelt taevakehalt lähtuv valgus paistab edasi. Nii või teisiti, „ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast” inimkonna ajaloos (Joosua 10:14).
10:13 – Mis on Õiglase raamat? Sellele raamatule viidatakse uuesti kirjakohas 2. Saamueli 1:18, kus räägitakse „Ammulaulust” – leinalaulust Iisraeli kuninga Sauli ja tema poja Joonatani pärast. Arvatavasti moodustasid selle raamatu ajalooteemalised laulud ja poeemid ning nähtavasti oli see heebrealaste seas tuntud.
Õpetus meile:
6:26; 9:22, 23. Joosua lausutud needus Jeeriko hävitamise ajal läheb täide umbes 500 aasta pärast (1. Kuningate 16:34). Noa needus oma pojapoja Kaanani kohta täitub siis, kui gibeonlastest saavad töölised (1. Moosese 9:25, 26). Jehoova sõna täitub alati.
7:20–25. Mõni võib Aakani vargust tühiseks süüteoks pidada ja ehk arutleda, et ta ei teinud sellega ju kellelegi halba. Niisugune inimene võib samalaadselt suhtuda Piibli seaduse vastu käivatesse pisivargustesse ja väikestesse süütegudesse. Meil tuleks aga Joosua moodi seista kindlameelselt vastu survele teha midagi seadusevastast või ebamoraalset.
9:15, 26, 27. Suhtugem tõsiselt kokkulepetesse ja pidagem oma sõna.
JOOSUA VIIMANE SUUR ÜLESANNE
Nüüd juba kõrges eas – 90 aastale lähenedes – asub Joosua maad jagama. See ülesanne pole sugugi kergete killast! Ruubeni ja Gaadi suguharu ning pool Manasse suguharust on oma pärisosa juba ida pool Jordanit kätte saanud. Ülejäänud suguharudele antakse nüüd liisu teel pärisosad Jordani läänekaldal.
Kogudusetelk seatakse üles Siilosse, Efraimi maa-alale. Kaaleb saab Hebroni ja Joosua Timnat-Serahi. Leviitidele antakse 48 linna, sealhulgas 6 pelgulinna. Teel oma pärisosale ida pool Jordanit püstitavad sõjamehed Ruubeni ja Gaadi suguharust ning poolest Manasse suguarust „silmapaistvalt suure altari” (Joosua 22:10). Suguharud Jordanist lääne pool peavad seda ärataganemiseks ja suguharude vahel ähvardab puhkeda sõda, ent verevalamise hoiab ära hea suhtlemine.
Kui Joosua on mõnda aega Timnat-Serahis elanud, kutsub ta kokku Iisraeli vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad ning manitseb neid olema julged ja jääma Jehoovale ustavaks. Hiljem kogub Joosua kõik Iisraeli suguharud Sekemisse, kus ta meenutab Jehoova tegusid alates Aabrahami päevist ning jällegi õhutab neid: „Kartke nüüd Jehoovat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt.” Rahvas vastab liigutatult: „Me tahame teenida Jehoovat, oma Jumalat, ja võtta kuulda tema häält!” (Joosua 24:14, 15, 24). Pärast neid sündmusi Joosua sureb, olles 110 aastat vana.
Vastused piiblilistele küsimustele:
13:1 – Kas see ei ole vastuolus sõnadega, mis on kirjas Joosua 11:23? Ei, sest Tõotatud Maa vallutamisega oli seotud kaks aspekti: rahva sõjategevus, mille käigus löödi Kaananimaa 31 kuningat ja murti kaananlaste võim, ning suguharude ja üksikisikute võitlus maa täielikuks alistamiseks (Joosua 17:14–18; 18:3). Kuigi iisraellased ei ajanud kaananlasi enda keskelt täielikult ära, ei kujutanud ellujäänud kaananlased Iisraeli julgeolekule tõsist ohtu (Joosua 16:10; 17:12). Joosua 21:44 ütleb: „Jehoova andis neile rahu ümberkaudu.”
24:2 – Kas Aabrahami isa Terah kummardas ebajumalaid? Algul ei olnud Terah Jehoova Jumala teenija. Arvatavasti kummardas ta kuujumalat Sini, Uuri populaarset jumalust. Juudi pärimuse järgi võis Terah isegi valmistada ebajumalakujusid. Ent kui Aabraham lahkub Jumala käsul Uurist, läheb Terah temaga kaasa Haaranisse (1. Moosese 11:31).
Õpetus meile:
14:10–13. Ehkki Kaaleb on 85-aastane, palub ta endale raskevõitu ülesannet – ajada rahvad ära Hebroni alalt. Seda piirkonda asustavad anaklased, harukordselt suurt kasvu inimesed. Jehoova abiga saavutab see kogenud sõjamees võidu ja Hebronist saab pelgulinn (Joosua 15:13–19; 21:11–13). Kaalebi julgustaval eeskujul ei peaks meiegi kohkuma tagasi raskete teokraatlike ülesannete ees.
22:9–12, 21–33. Peame hoolikalt jälgima, et me teistele valesid motiive ei omistaks.
„Ei ole langenud tühja ainustki sõna”
Eaka mehena lausub Joosua Iisraeli vastutavatele meestele: „Ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud” (Joosua 23:14). Kui elavalt tõendab seda küll Joosua ajalooline jutustus!
„Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks,” ütles apostel Paulus, „et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust” (Roomlastele 15:4). Võime olla kindlad, et kui loodame Jumala tõotuste peale, pole meie lootus asjatu. Ükski tõotus ei jää täitumata, kõik läheb täide.
[Kaart lk 10]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Joosua juhtimisel vallutatud maa
BAASAN
GILEAD
ARABA
NEGEV
Jordan
Soolameri
Jabbok
Arnon
Haasor
Maadon
Saaron
Simron
Jokneam
Door
Megiddo
Kedes
Taanak
Heefer
Tirsa
Afek
Tappuah
Peetel
Ai
Gilgal
Jeeriko
Geser
Jeruusalemm
Makkeda
Jarmut
Adullam
Libna
Laakis
Eglon
Hebron
Debir
Arad
[Pilt lk 9]
Kas sa tead, miks mõisteti hoor Raahab õigeks?
[Pilt lk 10]
Joosua manitses Iisraeli: „Kartke nüüd Jehoovat ja teenige teda”
[Pilt lk 12]
Aakani vargus ei olnud tühine süütegu – sellel olid tõsised tagajärjed
[Pilt lk 12]
„Usu läbi langesid Jeeriko müürid” (Heebrealastele 11:30)