Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Inimestele omane joon

Inimestele omane joon

Inimestele omane joon

Jodiele kuulub firma, mis tegeleb pärandvara müügiga. Kord aitab ta ühel naisel sorteerida ja müüki panna naise kadunud õe majapidamisesemeid. Üht vana kaminat lähemalt uurides leiab Jodie paar vana kalastustarvete kasti. Vaadanud ühte sisse, lähevad tal silmad üllatusest pärani. Fooliumisse on mähitud patakate viisi 100-dollarilisi – kokku 82 000 dollarit sularahas! Jodie on toas üksinda. Mida ta peaks tegema? Kas võtma kasti salaja endale või rääkima leitud rahast kliendile?

VALIK, mille ees Jodie seisab, toob selgelt välja ühe tunnusjoone, mis eristab inimesi mõistuseta loomadest. „The World Book Encyclopedia” ütleb: „Üks inimsoo erijooni on mõtestatult küsida, kas midagi tuleks teha või mitte.” Vaevalt et näljane koer, kes märkab piknikulaual lihatükki, hakkab mõtlema, kas süüa toidupala ära või mitte. Jodiel aga on võime kaaluda oma otsuse kõlbelisust. Kui ta jätab raha endale, on see vargus, kuigi tõenäoliselt ei jääks ta vahele. Raha ei kuulu talle, ent kliendil pole õrna aimugi selle olemasolust. Pealegi arvaks enamik inimesi Jodie kodukohas, et oleks viimane rumalus anda raha kliendile.

Mida sina teeksid, kui satuksid sellisesse olukorda nagu Jodie? Vastus sõltub sellest, milliste eetikanormide järgi sa pead paremaks elada.

Mida mõeldakse eetika all?

Eetikat on kirjeldatud kui kõlblusõpetust ja moraalifilosoofiat, mis „uurib hea ja halva, õige ja vale mõisteid ja suhteid”. („Võõrsõnastik”.) Raamatu „Ethics in Business Life” autor Eric J. Easton märgib: „Sõnadel „eetika” ja „moraal” on sama põhitähendus. Esimene pärineb kreekakeelsest sõnast (ethikos) ja teine ladinakeelsest (moralis), mis mõlemad viitavad kombele ja harjumusele.”

Ammust aega on religioon harilikult kehtestanud eetikanormid, mille järgi inimesed elavad. Nii mõneski ühiskonnas on olnud kaalu Jumala Sõnal Piiblil. Kahjuks leidub maailmas järjest enam inimesi, kes on ära põlanud igasugused religioossed normid, pidades neid ebapraktilisteks, ja Piibli moraalikoodeksi, arvates selle olevat vanamoodsa. Mis on tekkinud tühimiku täitnud? Raamatus „Ethics in Business Life” märgitakse, et „ilmalik mõtlemine on ... saanud jagu võimust, mis varem kuulus religioonile”. Selle asemel et pöörduda religioossete allikate poole, otsivad paljud juhatust ilmalikelt eetikaekspertidelt. Bioeetik Paul McNeill ütleb: „Arvan, et eetikud on ilmalikud preestrid. ... Eetika seisab inimeste jaoks nüüd kohal, kus enne asus religioon.”

Mille järgi sina eristad õiget valest, kui seisad raske valiku ees? Kas sinu eetikapõhimõtted määrab Jumal või määrad sa need ise?