Mäletamisväärne sünd

„Teile on täna ... sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!” (Luuka 2:11)

UMBES kaks tuhat aastat tagasi sündis Petlemma linnas ühele naisele poeglaps. Vaid vähesed sealsed elanikud mõistsid selle sünni tähtsust. Ent oma karjaga väljal viibinud karjased nägid ja kuulsid sel ööl suurt inglite hulka laulmas: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!” (Luuka 2:8–14).

Seejärel leidsid karjased inglite juhatusel Maarja ja tema mehe Joosepi laudast. Maarja oli pannud maimukesele nimeks Jeesus ning asetanud ta lauda söödasõime (Luuka 1:31; 2:12). Nüüd, kaks tuhat aastat hiljem nimetab ligikaudu kolmandik maailma rahvastikust end Jeesus Kristuse järelkäijateks. Ühtlasi on tema sünniga seotud sündmused aluseks loole, mida inimajaloo vältel on vahest kõige enam jutustatud.

Hispaanias, mis on tuntud oma tugevate katoliiklike traditsioonide ja rohkete rahvapidustuste poolest, on selle Petlemmas asetleidnud erilise öö tähistamiseks palju viise välja kujunenud.

Hispaania jõulud

Alates 13. sajandist on Hispaania jõulupidustustes mänginud keskset rolli Jeesuse sünnistseen. Paljud pered valmistavad väikese kujutise sõimest, kuhu Jeesus asetati. Savist skulptuurikesed kujutavad karjaseid ja tarkasid („kolme kuningat”) ning samuti Joosepit, Maarjat ja Jeesust. Suuremaid sünnistseene, kus kasutatakse peaaegu elusuurusi kujusid, pannakse jõuluajal sageli üles raekodade lähedusse. Selle kombe algatas ilmselt Franciscus Assisist Itaalias, soovides sel moel juhtida inimeste tähelepanu evangeeliumi jutustusele Jeesuse sünnist. Hiljem populariseerisid frantsiskaani mungad seda Hispaanias ja paljudes muudes maades.

Targad etendavad Hispaania jõulupidustustes umbes sama silmapaistvat rolli nagu jõuluvanad teistes maades. Arvatakse, et 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval (Día de Reyes), jagavad nad lastele kingitusi, nii nagu Hommikumaa targad laialtlevinud uskumuse järgi tõid ande vastsündinud Jeesusele. Vähesed inimesed aga teavad, et evangeeliumi jutustus ei maini, kui palju tarku Jeesuse juurde tuli. Samuti ei nimetata neid seal kuningateks, vaid näidatakse üsna selgelt, et tegemist oli hoopis astroloogidega. * Peale selle lasi Heroodes pärast tarkade külastust tappa kõik Petlemma „kaheaastased ja nooremad” lapsed, püüdes niiviisi surmata Jeesuse. Sellest võib järeldada, et nende  külastus leidis aset tükk aega hiljem pärast Jeesuse sündi (Matteuse 2:11, 16).

Alates 12. sajandist on osades Hispaania linnades lavastatud Jeesuse sünni põhjal teatrietendusi, kus kajastatakse muu hulgas karjaste tulekut Petlemma ning hilisemat tarkade külastust. Praegusajal toimub enamikus Hispaania linnades iga aasta 5. jaanuaril cabalgata ehk pidulik rongkäik, milles „kolm kuningat” liiguvad uhkelt kaunistatud veoautodel läbi kesklinna ja jagavad inimestele komme. Pidustusi elavdavad traditsionaalsed jõulukaunistused ja -laulud (villancicos).

Enamik Hispaania peresid armastab korraldada jõuluõhtul (24. detsembril) erilise söömaaja. Selle eine traditsioonilisteks toitudeks on turrón (mandlitest ja meest valmistatud maiustus), martsipan, kuivatatud puuviljad, lambapraad ja mereannid. Pereliikmed, ka kaugemal elavad omaksed, teevad siis tavaliselt suuri pingutusi, et selleks puhuks kokku tulla. Teine traditsiooniline eine peetakse 6. jaanuaril, mil pere sööb üheskoos ringikujulist „kuningate” kooki roscón de reyes’i, mille sisse on peidetud väike kujuke (sorpresa). Rooma aegadel võimaldas sarnane komme orjal, kelle portsjonis oli peidetud ese, saada päeva „kuningaks”.

„Aasta õnnelikem ja kiireim aeg”

Kuigi jõulukombed võivad paiguti erineda, on sellest nüüdseks kujunenud maailma tähtsaim püha. „The World Book Encyclopedia” kirjeldab jõule kui „aasta õnnelikemat ja kiireimat aega miljonite kristlaste ning teatud hulga mittekristlaste jaoks kõikjal maailmas”. Kas pole see tore?

Kahtlemata oli Kristuse sünd ajalooline sündmus. Kuna inglite kuulutuse järgi oli see märk rahu saabumisest inimeste sekka, annab see selgelt tunnistust selle sündmuse tähtsusest.

Ometi „ei tähistatud kristluse alguspäevil Jeesuse sündi pühana”, märgib Hispaania ajakirjanik Juan Arias. Kui nii, siis kust on jõulude tähistamine alguse saanud? Milline oleks kõige parem viis Jeesuse sündi ja elu meenutada? Järgmine artikkel vastab neile küsimustele.

[Allmärkus]