Võta Jeesusest eeskuju
Võta Jeesusest eeskuju
„Ma olen teile andnud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud.” (JOHANNESE 13:15)
1. Miks on Jeesus kristlastele sobiv eeskuju?
KOGU inimkonna ajaloo vältel on elanud vaid üks inimene, kes terve oma elu jooksul ei patustanud kordagi. See inimene oli Jeesus. Kui Jeesus välja arvata, siis „pole [olnud] inimest, kes pattu ei tee” (1. Kuningate 8:46; Roomlastele 3:23). Seepärast peavad tõelised kristlased Jeesust täiuslikuks eeskujuks. Veidi enne oma surma 14. niisanil aastal 33 m.a.j ütles Jeesus ise oma järelkäijatele, et need teda jäljendaksid. Ta sõnas: „Ma olen teile andnud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud” (Johannese 13:15). Sel viimasel õhtul mainis Jeesus mitut valdkonda, milles kristlased peaksid püüdma teda jäljendada. Selles artiklis arutamegi mõnda neist.
On vaja olla alandlik
2., 3. Miks võib öelda, et Jeesus oli täiuslik alandlikkuse eeskuju?
2 Kui Jeesus end jüngritele eeskujuks seadis, pidas ta eriliselt silmas just oma alandlikkuse jäljendamist. Rohkem kui korra oli ta neile nõu andnud olla alandlikud ja 14. niisani õhtul ilmutas ta ise alandlikkust sellega, et pesi apostlite jalgu. Seejärel lausus Jeesus: „Kui nüüd mina, Issand ja õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema” (Johannese 13:14). Pärast seda ütles ta apostlitele, et need temast eeskuju võtaksid. Jeesuse alandlikkusest on tõepoolest palju õppida.
3 Apostel Paulus ütles, et enne maa peale tulekut oli Jeesusel „Jumala nägu”. Kuid ta „loobus iseenese olust” ja sai tähtsusetuks inimeseks. Lisaks sellele „ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani”. (Filiplastele 2:6–8.) Mõtle veidi sellele. Jeesus, kel on kogu universumis positsioonilt teine koht, nõustus saama madalamaks inglitest, sündima abitu beebina, laskma end kasvatada ebatäiuslikel vanematel ja lõpuks surema põlatud kurjategijana (Koloslastele 1:15, 16; Heebrealastele 2:6, 7). Milline alandlikkus! Kas meil on võimalik jäljendada Jeesuse meelelaadi ja õppida olema sama alandliku meelega? (Filiplastele 2:3–5.) See on võimalik, kuid mitte just eriti kerge.
4. Mille üle inimesed uhkust tunnevad, ent miks on uhkus ohtlik?
4 Alandlikkuse vastand on uhkus (Õpetussõnad 6:16–19). Uhkus põhjustas Saatana langemise (1. Timoteosele 3:6). Inimese südames võib uhkus väga kergesti juurduda ja kui see kord juba on sinna tekkinud, siis on sellest raske lahti saada. Inimesed tunnevad uhkust oma maa, rahvuse, varanduse, hariduse, ilmalike saavutuste, ühiskondliku positsiooni, välimuse, sportlike võimete ja veel paljude muude asjade üle. Kuid ükski neist asjust ei ole Jehoova silmis oluline (1. Korintlastele 4:7). Kui sellised asjad teevad meid uhkeks, kahjustavad need meie suhteid Jumalaga. „Jehoova on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära!” (Laul 138:6; Õpetussõnad 8:13.)
Alandlikkus vendade seas
5. Miks on kogudusevanematel oluline olla alandlik?
5 Isegi meie panus ja saavutused Jehoova teenistuses ei tohiks meid uhkeks teha. Sama võib öelda ka koguduses täidetavate ülesannete kohta. (1. Ajaraamat 29:14; 1. Timoteosele 6:17, 18.) Tegelikult on nii, et mida kaalukamad ülesanded meile on usaldatud, seda alandlikumad me peaksime olema. Apostel Peetrus innustas kogudusevanemaid „mitte isandaina valitsema kogudusi kui liisuosi, vaid olema karjale eeskujuks” (1. Peetruse 5:3). Kogudusevanemad määratakse ametisse selleks, et nad teeniksid teisi ja oleksid eeskujuks, mitte ei käituks valitsejatena (Luuka 22:24–26; 2. Korintlastele 1:24).
6. Millistes kristliku elu valdkondades on meil vaja alandlikkust?
6 Kuid mitte ainult kogudusevanemad ei pea alandlikkust ilmutama. Noorematele meestele, kes võivad tunda uhkust selle üle, et nad on vanematest kiirema taibu ja tugevama kehaga, kirjutas Peetrus: „Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!”” (1. Peetruse 5:5). Tõepoolest, meil kõigil on tähtis olla Kristuse sarnaselt alandlik. Alandlikkust on vaja ka hea sõnumi kuulutamiseks, eriti veel siis, kui inimesed on ükskõiksed või vaenulikud. On tarvis alandlikkust, et võtta vastu nõu või lihtsustada oma elu, et võiksime rohkem teenistuses osaleda. Pealegi vajame alandlikkust, julgust ja usku siis, kui kogeme avalikkuse halvakspanu, juriidilisi rünnakuid või vägivaldset tagakiusamist (1. Peetruse 5:6).
7., 8. Millised on mõned viisid, kuidas me võime alandlikkust arendada?
7 Kuidas saada üle uhkusest ja arvata „alanduses üksteist ülemaks kui iseennast”? (Filiplastele 2:3.) On vaja näha ennast Jehoova silmade läbi. Jeesus selgitas, kuidas oleks õige endasse suhtuda: „Kui te olete kõik teinud, mis teid on kästud, siis öelge: me oleme kõlvatud sulased; me oleme teinud, mis meie kohus oli teha!” (Luuka 17:10). Pidagem meeles, et Jeesus tegi palju enam, kui keegi meist kunagi suudaks saavutada. Ometi oli ta alandlik.
8 Me võime ka paluda Jehoovalt abi, et õppida endasse õigesti suhtuma. Me võiksime palvetada nagu laukirjutaja: „Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!” (Laul 119:66). Jehoova aitab meil endasse mõistlikult ja tasakaalukalt suhtuda ning ta õnnistab meie alandlikku hoiakut (Õpetussõnad 18:12). Jeesus ütles: „Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse” (Matteuse 23:12).
Mis on õige ja mis vale?
9. Kuidas suhtus Jeesus sellesse, mis on õige ja mis vale?
9 Jeesus elas küll 33 aastat ebatäiuslike inimeste seas, kuid ta suutis jääda „ilma patuta” (Heebrealastele 4:15). Laulukirjutaja oli Messia kohta ennustanud: „Sa armastad õigust ja vihkad õelust” (Laul 45:8; Heebrealastele 1:9). Ka selles valdkonnas püüavad kristlased Jeesust jäljendada. Nad mitte ainult ei oska eristada õiget valest, vaid lausa vihkavad valet ja armastavad seda, mis on õige (Aamos 5:15). See aitab neil võidelda kaasasündinud patuste kalduvuste vastu (1. Moosese 8:21; Roomlastele 7:21–25).
10. Mida näitab meie hoiaku kohta see, kui me teeme kurja ega kahetse seda?
10 Jeesus ütles variser Nikodeemusele: „Igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei laidetaks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!” (Johannese 3:20, 21). Pea meeles, et Johannes oli öelnud Jeesuse kohta: tema on „tõeline valgus, mis valgustab igat inimest” (Johannese 1:9, 10). Jeesus aga ütles, et kui me teeme kurja – kõike, mis on vale ja Jumalale vastuvõtmatu –, siis me vihkame valgust. Kas suudad kujutleda end vihkamas Jeesust ja tema mõõdupuid? Just seda teevad inimesed, kes patustavad, kuid ei kahetse. Võib-olla nad ise ei suhtu sellesse nii tõsiselt, kuid on selge, et Jeesus suhtub.
Kuidas omandada Jeesuse suhtumine sellesse, mis on õige ja mis vale?
11. Mis on tähtis, kui tahame omandada Jeesuse suhtumise õige ja vale kohta?
11 Meil on vaja selgelt aru saada, mis on Jehoova meelest õige ja mis vale. Sellisele arusaamisele aitab meil jõuda vaid Jumala Sõna Piibli uurimine. Seda uurides on meil vaja palvetada laulukirjutaja sarnaselt, kes anus: „Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!” (Laul 25:4). Ära aga unusta, et Saatan on petis (2. Korintlastele 11:14). Ta võib moonutada halbu asju nii, et ettevaatamatule kristlasele tunduvad need vastuvõetavad. Seepärast on meil vaja õpitu üle sügavalt mõtiskleda ja panna hoolega tähele „ustava ja mõistliku sulase” nõuandeid (Matteuse 24:45–47). Uurimine, palve ja õpitu üle mõtisklemine aitavad meil küpsemaks saada ja olla nende hulgas, kelle „meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14). Siis tekib meil harjumus vihata valet ja armastada õigust.
12. Milline Piibli nõuanne aitab meil halbadest tegudest hoiduda?
12 Kui me vihkame valet, ei lase me oma südames hakata kasvama ihadel valede asjade järele. Apostel Johannes kirjutas aastaid pärast Jeesuse surma: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast” (1. Johannese 2:15, 16).
13., 14. a) Miks on kristlase jaoks ohtlik hakata armastama selle maailma asju? b) Kuidas vältida seda, et meil ei tekiks armastust maailma asjade vastu?
13 Mõned võivad arutleda nii, et mitte kõik siin maailmas pole vale. Ehkki see on tõsi, võib maailm oma ahvatlustega meid Jehoova teenimisest kergesti eemale tõmmata. Mitte miski, mida see maailm pakub, ei ole mõeldud selleks, et Jumalaga lähedasemaks saada. Järelikult võib öelda, et kui hakkame armastama selle maailma asju – ehkki need iseenesest ei pruugi olla valed – oleme ohtlikul teel (1. Timoteosele 6:9, 10). Pealegi on enamik asju selles maailmas tõeliselt halvad ja võivad meid ära rikkuda. Kui vaatame filme või telesaateid, mis tõstavad esile vägivalda, materialismi või seksuaalset ebamoraalsust, võivad need pahed muutuda meie silmis normaalseks ja seejärel isegi ahvatlevaks. Kui seltsime inimestega, kelle huviorbiidil on esiplaanil oma elatustaseme tõstmine või äriideede ellurakendamine, siis võivad sellised eesmärgid meilegi kõige tähtsamaks muutuda (Matteuse 6:24; 1. Korintlastele 15:33).
14 Kui me aga tunneme rõõmu Jehoova Sõnast, siis „lihahimu, silmahimu ja elukõrkus” kaotavad suure osa oma veetlusest. Ja kui me käime läbi inimestega, kelle jaoks on tähtsaim Jumala Kuningriik, siis muutume nende sarnaseks – armastame seda, mida nemad, ja väldime asju, mida nemad (Laul 15:4; Õpetussõnad 13:20).
15. Kuidas võib õigluse armastamine ja seadusetuse vihkamine meile jõudu anda, nagu see andis jõudu Jeesusele?
15 Seadusetuse vihkamine ja õigluse armastamine aitas Jeesusel hoida oma silmad „oodataval rõõmul” (Heebrealastele 12:2). Sama võib öelda meie kohta. Me teame, et „maailm kaob ja tema himu”. Iga nauding, mida see maailm pakub, on vaid ajutine. Ent „kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti”. (1. Johannese 2:17.) Kuna Jeesus täitis Jumala tahet, avas ta inimestele tee igavesse ellu (1. Johannese 5:13). Jäljendagem kõik teda ja saagem kasu tema laitmatusest.
Silmitsi tagakiusamisega
16. Miks innustas Jeesus oma järelkäijaid üksteist armastama?
16 Jeesus mainis veel üht viisi, kuidas tema jüngrid võivad teda jäljendada. Ta ütles: „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud!” (Johannese 15:12, 13, 17). On palju põhjusi, miks kristlased oma vendi armastavad. Tol korral tõi Jeesus põhjuseks eelkõige selle, et maailm vihkab neid. Ta lausus: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta mind on enne teid vihanud. ... ei ole ori suurem oma isandast! On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga” (Johannese 15:18, 20). Tõepoolest, isegi tagakiusamise poolest on kristlased Jeesusega samas olukorras. Neil on vaja luua omavahel tugevad soojad suhted, mis aitaksid neil vihavaenule vastu seista.
17. Miks maailm tõelisi kristlasi vihkab?
17 Miks maailm kristlasi vihkab? Sest nagu Jeesus, nii nemadki „ei ole maailmast” (Johannese 17:14, 16). Nad on erapooletud sõjalistes ja poliitilistes küsimustes ning järgivad Piibli põhimõtteid, austades elu pühadust ja elades kõrgete moraalinormide järgi (Apostlite teod 15:28, 29; 1. Korintlastele 6:9–11). Nende peamised eesmärgid on vaimsed, mitte materiaalsed. Nad küll elavad selles maailmas, ent Pauluse sõnade kohaselt nad „nagu ei tarvitakski seda” (1. Korintlastele 7:31). Tõsi küll, mõned inimesed võivad imetleda Jehoova tunnistajate kõrgeid mõõdupuid, ent tunnistajad ei tee oma põhimõtetes kompromisse selleks, et inimeste imetlust ja heakskiitu pälvida. Seepärast enamik ilmalikke inimesi ei mõista ja paljud isegi vihkavad neid.
18., 19. Kuidas kristlased Jeesuse eeskujul vastupanule ja tagakiusamisele reageerivad?
18 Jeesuse apostlid nägid maailma ägedat viha siis, kui Jeesus arreteeriti ja hukati. Nad nägid ka seda, kuidas Jeesus sellele vaenule reageeris. Jeesuse religioossed vastased tulid Ketsemani aeda teda arreteerima. Peetrus üritas oma Isandat mõõgaga kaitsta, kuid Jeesus ütles talle: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” (Matteuse 26:52; Luuka 22:50, 51). Varasematel aegadel olid iisraellased võidelnud oma vaenlaste vastu mõõkadega. Nüüd aga oli olukord muutunud. Jumala Kuningriik polnud „sellest maailmast” ja sel polnud riigipiire, mida kaitsta (Johannese 18:36). Peagi pidi Peetrus hakkama kuuluma vaimse rahva sekka, kelle „ühiskond on taevas” (Galaatlastele 6:16; Filiplastele 3:20, 21). Alates sellest ajast pidid Jeesuse järelkäijad suhtuma vihkamisse ja tagakiusamisse just nii, nagu Jeesus seda tegi – kartmatult, kuid rahumeelselt. Nad pidid usaldama end Jehoova hoolde ja lootma tema jõule (Luuka 22:42).
19 Aastaid hiljem kirjutas Peetrus: „Kristus kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes, ... kes ei sõimanud vastu, kui teda sõimati, kes ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti” (1. Peetruse 2:21–23). Vastavalt Jeesuse hoiatusele on kristlased kogenud ajaloo jooksul ränka tagakiusamist. Nii esimesel sajandil kui ka tänapäeval on kristlased jäljendanud Jeesuse eeskuju ja tõendanud oma vastupidavust, mistõttu neid tuntakse kui rahumeelseid ja laitmatuid inimesi (Ilmutuse 2:9, 10). Käitugem meiegi üksikisikutena sel viisil, kui kohtame vastupanu (2. Timoteosele 3:12).
„Rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega”
20.–22. Kuidas kristlased „rõivastuvad Issanda Jeesuse Kristusega”?
20 Paulus kirjutas Rooma kogudusele: „Rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Roomlastele 13:14, P 1997). Kristlased peaksid justkui riietuma Jeesusega, püüdes tema omadusi ja teguviise sel määral jäljendada, et nad peegeldaksid oma Isandat – ehkki see peegeldus on küll ebatäiuslik (1. Tessalooniklastele 1:6).
21 Me võime edukalt „rõivastuda Issanda Jeesuse Kristusega”, kui õpime tundma tema elu ja püüame elada tema moodi. Me jäljendame tema alandlikkust, õiglusearmastust, ülekohtu vihkamist, armastust vendade vastu ning seda, et ta polnud maailma osa ja pidas vastu katsumustes. Me ei püüa oma „himusid rahuldada” – see tähendab, et meie elus pole kesksel kohal ilmalikud eesmärgid või oma lihalike himude järgi elamine. Kui meil on vaja mõni otsus langetada või mingi probleemiga silmitsi seista, siis me mõtleme, kuidas Jeesus selles olukorras käituks ja mida ta tahaks, et me teeksime.
22 Me jäljendame Jeesust ka sellega, kui kuulutame innukalt head sõnumit (Matteuse 4:23; 1. Korintlastele 15:58). Ka selles valdkonnas võtavad kristlased Jeesusest eeskuju. Järgmises artiklis räägitakse täpsemalt, kuidas nad seda teevad.
Kas sa oskad selgitada?
• Miks on kristlasel vaja alandlik olla?
• Kuidas saada aru, mis on õige ja mis vale?
• Kuidas jäljendavad kristlased Jeesust vastupanu ja tagakiusamisega silmitsi seistes?
• Kuidas on võimalik „rõivastuda Issanda Jeesuse Kristusega”?
[Küsimused]
[Pilt lk 7]
Jeesus andis alandlikkuses täiuslikku eeskuju
[Pilt lk 8]
Alandlikkust on vaja igas kristliku elu valdkonnas, ka kuulutustööl
[Pilt lk 9]
Saatan võib tegutseda nii, et kohatu meelelahutus hakkab kristlasele tunduma vastuvõetav
[Pilt lk 10]
Armastus õdede-vendade vastu aitab meil vastupanu taluda