Jehoova teeb alati seda, mis on õige

„Õige on Jehoova kõigil oma teedel.” (LAUL 145:17)

1. Kuidas sa end tunned, kui keegi teeb sinu kohta ekslikke järeldusi, ja mida me võime sellest õppida?

KAS keegi on kunagi teinud sinu kohta ekslikke järeldusi, võib-olla seadnud kahtluse alla sinu teguviise või motiive, ilma et tal oleks ülevaadet kõigist asjaoludest? Kui nii on juhtunud, siis tõenäoliselt tegi see sulle haiget ja täiesti põhjendatult. See annab meile tähtsa õppetunni: on tark mitte teha ennatlikke järeldusi, kui meil pole asjast tervikpilti.

2., 3. Kuidas on mõni suhtunud Piibli jutustustesse, mis ei sisalda piisavalt üksikasju, et vastata igale küsimusele, ent mida räägib Piibel Jehoova kohta?

² Seda õppetundi on hea meeles hoida, kui teeme järeldusi Jehoova Jumala kohta. Miks nii? Sest on mõningaid Piibli jutustusi, mis võivad esmapilgul hämmastust tekitada. Need lood – võib-olla mõne jumalateenija teguviisi või mõnd Jumala varasemat kohtumõistmist puudutavad ülestähendused – ei pruugi sisaldada piisavalt üksikasju, et vastata kõigile meie küsimustele. Kahjuks on mõned kritiseerinud neid lugusid ja isegi seadnud kahtluse alla Jumala õigluse. Ent Piibel ütleb: „Õige on Jehoova kõigil oma teedel” (Laul 145:17). Tema Sõna kinnitab, et ta „ei tee ülekohut” (Iiob 34:12; Laul 37:28). Kujutle, mida Jumal võib küll tunda, kui teised tema kohta valesid järeldusi teevad!

³ Käsitlegem viit põhjust, miks me ei peaks Jehoova kohtuotsustes kahtlema. Seejärel uurigem neid põhjendusi meeles hoides kaht Piibli jutustust, millest võib mõnel olla raske aru saada.

Miks me ei peaks Jehoova kohtuotsustes kahtlema?

4. Miks tuleb meil olla alandlikud, kui võtame arutluse alla Jumala teod? Too näide.

⁴ Esiteks, kuna Jehoova teab kõiki asjaga seonduvaid fakte, meie aga mitte, tuleb meil olla alandlikud, kui võtame arutluse alla Jumala teod. Kujuta ette, et üks kohtunik, kes on tuntud erapooletute otsuste poolest, on langetanud kohtuotsuse. Mida sa arvaksid inimesest, kes kõiki fakte teadmata või asjasse puutuvaid seadusi õieti tundmata arvustab kohtuniku otsust? Oleks rumal hakata kritiseerima, kui tal puudub asjast tervikpilt (Õpetussõnad 18:13). Veelgi rumalam on tühipaljastel inimestel kritiseerida „kõige maailma kohtumõistjat”! (1. Moosese 18:25.)

5. Mida me ei tohiks unustada, kui loeme Piiblist, kuidas Jumal on teatud inimeste üle kohut mõistnud?

⁵ Teine põhjus, miks me ei peaks Jumala kohtuotsustes kahtlema, on see, et erinevalt inimestest võib Jumal näha südamesse (1. Saamueli 16:7). Tema Sõna ütleb: „Mina, Jehoova, uurin südant, katsun neerud läbi, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda!” (Jeremija 17:10). Seega, kui loeme Piibli jutustusi selle kohta, kuidas Jumal on teatud inimeste üle kohut mõistnud, ärgem unustagem, et tema kõikenägevad silmad on võtnud arvesse salajasi mõtteid, motiive ja kavatsusi, mida pole tema Sõnasse kirja pandud (1. Ajaraamat 28:9).

6., 7. a) Kuidas on Jehoova näidanud, et ta juhindub oma õiglastest põhimõtetest ka siis, kui see läheb talle endale kalliks maksma? b) Mida meil tuleks meeles pidada, kui loeme Piiblist midagi, mis paneb meid mõtlema, kas Jumal tegutses ikka õigesti?

 ⁶ Pane tähele kolmandat põhjust, miks Jehoova kohtuotsustes mitte kahelda: ta peab kinni oma õiglastest põhimõtetest ka siis, kui see läheb talle endale kalliks maksma. Mõtle ühele näitele. Andes oma Poja lunastusohvriks, et vabastada sõnakuulelikud inimesed patust ja surmast, juhindus Jehoova oma õiglastest põhimõtetest (Roomlastele 5:18, 19). Siiski, nähes oma armastatud Poega kannatamas ja suremas piinapostil, tundis ta kindlasti ütlemata suurt valu. Mida me saame sellest Jumala kohta teada? Piibel ütleb, et Kristus Jeesuse makstud lunastust oli vaja Jumala „õiguse osutamiseks” (Roomlastele 3:24–26). Ühes teises tõlkes kõlab Roomlastele 3:25 nõnda: „See näitas, et Jumal teeb alati seda, mis on õige ja õiglane” (New Century Version). Jah, see, et Jehoova oli valmis lunastuse korraldamiseks minema nii kaugele, näitab, et tema jaoks on ülimalt tähtis teha seda, „mis on õige ja õiglane”.

⁷ Niisiis, kui loeme Piiblist midagi, mis paneb meid mõtlema, kas Jumal tegutses ikka õigesti, ei tohiks me unustada järgmist: pidades lojaalselt kinni oma õiglastest põhimõtetest, ei säästnud Jehoova omaenda Poega piinarikkast surmast. Kas ta mõnes muus olukorras astuks neist põhimõtetest üle? Tõsiasi on, et Jehoova ei astu kunagi üle oma õiglastest põhimõtetest. Seega on meil põhjust uskuda, et ta teeb alati seda, mis on õige ja õiglane (Iiob 37:23).

8. Miks on vastuoluline mõelda, et Jehoova pole piisavalt õiglane?

⁸ Mõtle neljandale põhjusele, miks me ei peaks Jehoova kohtuotsustes kahtlema: Jehoova lõi inimese oma näo järgi (1. Moosese 1:27). Seega on inimestele antud Jumalat iseloomustavad omadused, nende hulgas õiglustunne. See oleks ju vastuoluline, kui meie õiglustunne paneks meid arvama, et Jehooval jääb sellestsamast omadusest vajaka. Kui mõni Piibli lugu meis segadust tekitab, on meil vaja meeles pidada, et päritud patu tõttu on meil puudulik arusaam sellest, mis on õige ja õiglane. Jehoova Jumal, kelle näo järgi me oleme tehtud, on aga täiuslikult õige ja õiglane (5. Moosese 32:4). Oleks naeruväärt arvata, nagu võiks inimesed olla Jumalast õiglasemad! (Roomlastele 3:4, 5; 9:14.)

9., 10. Miks ei ole Jehoova kohustatud inimestele oma teguviise selgitama või neid õigustama?

⁹ Viies põhjus, miks ei peaks Jehoova kohtuotsustes kahtlema, on see, et ta on „Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa” (Laul 83:19). Kõigekõrgemana ei ole ta kohustatud inimestele oma teguviise selgitama või neid õigustama. Ta on Suur Potissepp ja meie oleme nagu savi, millest on voolitud astjad ja millega ta võib oma äranägemise järgi ümber käia (Roomlastele 9:19–21). Kes oleme meie – tema valmistatud saviriistad –, et seada kahtluse alla tema otsused või teod? Kui patriarh Iiob polnud õigesti mõistnud, mis moel Jumal inimkonnaga tegeleb, parandas Jehoova teda, küsides: „Kas tahad isegi mu õigust tühjaks teha, süüdistades mind, et õigustada iseennast?” Hiljem Iiob kahetses, kui taipas, et oli rääkinud mõistmatumalt (Iiob 40:8; 42:6). Ärgem meie kunagi tehkem seda viga, et otsime Jumalas puudusi!

¹⁰ Nagu näha, on meil kindlaid põhjusi uskuda, et Jehoova teeb alati seda, mis on õige. Nüüd, mil meil on Jehoova toimimisviiside mõistmiseks selline alus, uurigem kaht Piibli jutustust, mis võivad hämmastust tekitada. Esimene puudutab ühe  jumalateenija teguviisi ja teine Jumala enda hukkamõistvat kohtuotsust.

Miks pakkus Lott oma tütreid vihasele rahvahulgale?

11., 12. a) Mis juhtus, kui Jumal saatis kaks materialiseerunud inglit Soodomasse? b) Milliseid küsimusi on seoses selle jutustusega tekkinud?

¹¹ Esimeses Moosese raamatus 19. peatükis on jutustus, mis räägib juhtumist, kui Jumal saatis Soodomasse kaks materialiseerunud inglit. Lott käis külalistele peale, et nad tema juures peatuksid. Tol õhtul aga piirasid linna mehed maja ümber ja nõudsid ebamoraalsete kavatsustega, et külalised toodaks välja nende kätte. Lott üritas rahvahulka ümber veenda, aga asjatult. Soovist oma külalisi kaitsta, ütles Lott: „Mu vennad, ärge ometi tehke kurja! Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ainult ärge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!” Rahvahulk aga ei kuulanud teda ja oleks peaaegu ukse maha murdnud. Lõpuks lõid inglitest külalised seda hullunud jõuku pimestusega (1. Moosese 19:1–11).

¹² On täiesti arusaadav, miks on see jutustus inimestes küsimusi tekitanud. Nad mõtlevad, kuidas võis küll Lott külaliste kaitseks pakkuda himurale jõugule oma tütreid ja kas ta mitte ei käitunud sobimatult, isegi argpükslikult. Kui pidada silmas seda lugu, siis miks inspireeris Jumal Peetrust nimetama Lotti õigeks? Kas Lott tegutses Jumala heakskiidul? (2. Peetruse 2:7, 8.) Arutlegem selle üle, et mitte teha valesid järeldusi.

13., 14. a) Mida tuleks Piibli jutustuses Loti teguviisi kohta tähele panna? b) Millest on näha, et Lott ei olnud arg?

¹³ Esmalt tuleks tähele panna, et Piibel ei mõista hukka ega kiida heaks Loti teguviisi, vaid lihtsalt annab teada, mis toimus. Piiblist ei selgu ka, mis oli Lotil mõttes või mis ajendas teda sel viisil tegutsema. Kui ta „õigete ... ülestõusmises” üles äratatakse, avaldab ta võib-olla üksikasju (Apostlite teod 24:15).

¹⁴ Lott ei olnud sugugi arg. Ta oli sattunud keerulisse olukorda. Öeldes, et külalised „on tulnud varjule” tema katuse alla, näitas Lott, et ta on kohustatud pakkuma neile kaitset ja varju. Seda polnud aga kerge teha. Juudi ajaloolase Josephuse teatel olid Soodoma elanikud „ebaõiglased inimeste vastu ja jumalavallatud ... Nad vihkasid võõraid  ja kuritarvitasid end soodomlaste kombel”. Lott siiski ei kohkunud tagasi vihase rahvahulga ees. Vastupidi, ta läks välja nende ärritunud meestega arutlema. Ta koguni „sulges ukse enese järel” (1. Moosese 19:6).

15. Miks võib öelda, et Lott võis tegutseda usus?

¹⁵ „Aga miks Lott ikkagi pakkus rahvajõugule oma tütreid?” võib mõni küsida. Selle asemel et kahtlustada Lotti halbades motiivides, kaalugem mõningaid võimalusi. Kõigepealt, Lott võis väga hästi tegutseda usus. Miks võib nii öelda? Kahtlemata teadis Lott, kuidas Jehoova oli kaitsnud Saarat, tema onu Aabrahami naist. Meenuta, mis oli juhtunud: kuna Saara oli väga ilus, palus Aabraham tal öelda, et on tema vend, kartes, et muidu ta tapetakse Saara pärast. * Hiljem võeti Saara vaarao kotta. Jehoova aga sekkus sündmuste käiku ja takistas vaaraol Saarat vägistada (1. Moosese 12:11–20). Võib-olla uskus Lott, et tema tütreid võidakse kaitsta samamoodi. Väärib märkimist, et inglite kaudu Jehoova sekkuski ja noori naisi kaitsti.

16., 17. a) Mismoodi võis Lott üritada Soodoma mehi šokeerida või segadusse ajada? b) Milles me võime kindlad olla, hoolimata sellest, mida Lott võis mõelda?

¹⁶ Mõtle teisele võimalusele. Lott võis ka üritada mehi šokeerida või segadusse ajada. Ta võis arvata, et homoseksuaalsete kalduvustega Soodoma mehed ei ihalda tema tütreid (Juuda 7). Pealegi olid noored naised kihlatud linna meestega, nii et vägagi hästi võis rahvahulgas viibida tema tulevaste väimeeste sugulasi, sõpru või äripartnereid (1. Moosese 19:14). Lott võis loota, et tänu sellistele sidemetele astuvad mõned mehed rahvahulga seast tema tütarde kaitseks välja. Sel moel jagunenud rahvahulk ei oleks kaugeltki nii ohtlik. *

¹⁷ Ükskõik millised olid Loti mõtted ja motiivid, võime olla kindlad selles, et kuna Jehoova teeb alati seda, mis on õige, pidi tal kahtlemata olema hea põhjus, miks nimetada Lotti õigeks. Ja kas tekib üldse kahtlust selles, et Jehoova kohtuotsus Soodoma elanike üle oli täiesti õigustatud, kui võtame arvesse selle pahelise linna elanike hullunud käitumist? (1. Moosese 19:23–25.)

Miks Jehoova surmas Ussa?

18. a) Mis juhtus, kui Taavet tahtis tuua seaduselaegast Jeruusalemma? b) Millise küsimuse see lugu tõstatab?

¹⁸ Teine lugu, mis paistab mõnesid hämmastavat, räägib Taaveti katsest tuua seaduselaegas Jeruusalemma. Laegas pandi vankrisse, mida juhtis Ussa oma vennaga. Piibel ütleb: „Kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juurde, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada. Siis Jehoova viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse [„lugupidamatu teo”, UM] pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.” Ent teisel korral mõne kuu pärast see õnnestus, sest laegast transporditi vastavalt Jumala juhtnööridele kehatlastest leviitide õlgadel (2. Saamueli 6:6, 7; 4. Moosese 4:15; 7:9; 1. Ajaraamat 15:1–14). Mõni võib küsida, miks oli Jehoova nii vali. Ussa tahtis ju laegast päästa. Et mitte valet järeldust teha, pöörakem tähelepanu mõnele abistavale üksikasjale.

19. Miks on Jehooval võimatu käituda ebaõiglaselt?

¹⁹ Meil on vaja meeles hoida, et Jehooval on võimatu käituda ebaõiglaselt (Iiob 34:10). Kui ta seda teeks, ei oleks ta armastav, aga me oleme Piiblit tervikuna uurides teada saanud, et „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Pealegi ütleb Pühakiri, et „õigus ja õiglus on su [Jumala] aujärje alus” (Laul 89:15). Kuidas siis Jehoova võikski  kunagi käituda ebaõiglaselt? Kui ta seda teeks, õõnestaks ta omaenda suveräänsuse alust.

20. Miks oleks Ussa pidanud teadma laeka kohta käivaid määrusi?

²⁰ Pidagem meeles, et Ussa pidanuks Seadust tundma. Laegas kujutas Jehoova juuresolekut. Seadus sätestas, et seda ei tohtinud puudutada inimesed, kellel polnud selleks luba, ning ütles selgesõnaliselt, et selle vastu eksijaid karistatakse surmaga (4. Moosese 4:18–20; 7:89). Sellepärast ei tohtinud selle püha laeka uude kohta viimisesse suhtuda kergekäeliselt. Ussa oli ilmselt leviit (ehkki mitte preester), seega oleks ta pidanud Seadusega kursis olema. Pealegi oli seaduselaegas toodud aastaid tagasi varjule tema isa kotta (1. Saamueli 6:20–7:1). Laegas jäi sinna ligi 70 aastaks, kuni Taavet otsustas selle ära viia. Niisiis teadis Ussa tõenäoliselt juba lapsepõlvest peale laeka kohta käivaid seadusi.

21. Miks on Ussa loo puhul tähtis meeles pidada, et Jehoova näeb südames peituvaid motiive?

²¹ Nagu varem juba mainisime, näeb Jehoova südamesse. Kuna tema Sõna nimetab Ussa tegu „lugupidamatuks”, siis võis Jehoova näha mingisuguseid isekaid motiive, mida ei ole loos selgesõnaliselt avaldatud. Kas Ussa oli vahest uhke, arvates, et võib seatud piiridest üle astuda? (Õpetussõnad 11:2.) Kas see, et Ussa, kelle pere juures oli laegas varjul olnud, sai nüüd selle viimist avalikkuse ees juhtida, pani teda endast liiga palju arvama? (Õpetussõnad 8:13.) Kas Ussal oli nii nõrk usk, et ta arvas, nagu oleks Jehoova käsi liiga lühike hoidmaks paigal püha laegast, mis kujutas Tema juuresolekut? Me ei tea, millega oli tegu, aga me võime olla kindlad, et Jehoova tegi, mis oli õige. Arvatavasti nägi Jumal midagi Ussa südames, mistõttu ta langetas nii kiire kohtuotsuse (Õpetussõnad 21:2).

Kindel alus usalduseks

22. Kuidas ilmneb Jehoova tarkus selles, et vahetevahel jätab tema Sõna teatud üksikasjad mainimata?

²² Jehoova võrreldamatu tarkus ilmneb selles, et vahetevahel jätab tema Sõna teatud üksikasjad mainimata. Sellega annab Jehoova meile võimaluse näidata, et usaldame teda. Kas mitte see, mida oleme arutanud, pole andnud meile täiesti kindlaid põhjusi, miks me ei peaks Jehoova kohtuotsustes kahtlema? Jah, kui uurime Jumala Sõna siira südame ja avatud meelega, saame Jehoova kohta piisavalt palju teada, et võiksime olla veendunud selles, et ta teeb alati seda, mis on õige ja õiglane. Niisiis, kui mõni piiblijutustus tekitab küsimusi, millele me ei leia kohe selgesõnalisi vastuseid, olgem täielikult veendunud selles, et Jehoova tegi, mis on õige.

23. Milles me võime kindlad olla seoses Jehoova tulevaste tegudega?

²³ Samamoodi võime Jehoovat usaldada ka seoses tema tulevaste tegudega. Seega võime olla kindlad, et kui ta viib lähenevas suures viletsuses täide oma kohtuotsuse, ei hävita ta „õiget ühes õelaga” (1. Moosese 18:23). Tema õiglusearmastus ei lase tal seda kunagi teha. Võime olla täiesti veendunud ka selles, et tulevases uues maailmas rahuldab ta kõik meie vajadused parimal võimalikul viisil (Laul 145:16).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Mis põhjustel ei peaks me kahtlema Jehoova kohtuotsustes?

• Mis aitab meil mitte teha valet järeldust, kui mõtleme, miks Lott pakkus oma tütreid vihasele rahvahulgale?

• Millised tegurid aitavad meil mõista, miks Jehoova surmas Ussa?

• Milles me võime kindlad olla seoses Jehoova tulevaste tegudega?

[Küsimused]