”Ta oli leidnud ühe kalli pärli”
„Ta oli leidnud ühe kalli pärli”
„Taevariiki [rünnatakse] ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile.” (MATTEUSE 11:12)
1., 2. a) Millisest harvaesinevast meelsusest rääkis Jeesus ühes Kuningriigi kohta käivas tähendamissõnas? b) Mida Jeesus ütles tähendamissõnas kallist pärlist?
KAS on midagi, mida sa hindad sedavõrd kõrgelt, et oleksid selle omandamise nimel valmis loobuma kõigest, mis sul on? Ehkki inimesed võivad kinnitada, et nad taotlevad midagi pühendunult, näiteks rikkust, kuulsust, võimu või positsiooni, juhtub ometi harva, et keegi leiab midagi nii ihaldusväärset, et on valmis selle nimel kõigest muust loobuma. Jeesus Kristus viitas niisugusele harvaesinevale, kuid imetlusväärsele meelsusele ühes oma paljudest mõtlemapanevatest tähendamissõnadest Jumala Kuningriigi kohta.
2 Selle tähendamissõna ehk näite jutustas Jeesus üksnes oma jüngritele. See oli tähendamissõna kallist pärlist. Jeesus sõnas: „Taevariik [on] kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid, ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle” (Matteuse 13:36, 45, 46). Mida Jeesus soovis selle näitega oma kuulajatele õpetada? Ja mida võime meie Jeesuse sõnadest õppida?
Kallid pärlid
3. Miks hinnati vanal ajal ilusaid pärleid kõrgelt?
3 Pärlid on olnud juba vanast ajast hinnatud iluasjad. Ühe allika kohaselt olevat pärlid rooma õpetlase Plinius Vanema sõnul „kõigi väärisasjade hulgas kõige hinnatumad”. Erinevalt kullast, hõbedast ja paljudest kalliskividest tekitavad pärleid elusolendid. On hästi teada, et teatud liiki limused võivad muuta võõrkeha, näiteks kivipuru, säravaks pärliks sel moel, et katavad selle ühe eritise – pärlmutri – kihtidega. Vanal ajal püüti ilusamaid pärleid põhiliselt Punasest merest, Pärsia lahest ja India ookeanist – Iisraelist kaugel. Tõenäoliselt sellepärast Jeesus rääkiski „rändkaupmehest” (UM), kes otsis ilusaid pärleid. Eriti väärtuslike pärlite leidmiseks on vaja kõvasti pingutada.
4. Milles seisneb Jeesuse tähendamissõna peamine mõte?
4 Ehkki ilusad pärlid on juba ammusest ajast olnud kõrges hinnas, ei seisne ilmselt Jeesuse tähendamissõna peamine mõte nende rahalises väärtuses. Selles tähendamissõnas ei võrrelnud Jeesus Jumala Kuningriiki mitte lihtsalt kalli pärliga, vaid ta juhtis tähelepanu rändkaupmehele, kes otsis ilusaid pärleid, ja sellele, mida ta tegi, kui oli ühe sellise leidnud. Erinevalt tavalisest poodnikust oli rändav pärlikaupmees või vahendaja nii-öelda oma ala asjatundja, kelle terav pilk märkas kohe neid esteetilisi omadusi ja peensusi, mis muutsid pärli harukordseks. Ehtsa pärli tundis ta ära esimesest silmapilgust ja teda ei õnnestunud petta väheväärtusliku kauba või võltsinguga.
5., 6. a) Mis on Jeesuse tähendamissõnas toodud kaupmehe juures iseäranis märkimisväärne? b) Mida näitab rändkaupmehe kohta tähendamissõna peidetud varandusest?
5 Selle kaupmehe puhul väärib märkimist veel üks asi. Tavaline kaupmees oleks esmalt välja arvutanud pärli turuväärtuse ja teinud kindlaks, kui palju ta võib selle eest maksta, et selle pealt kasumit teenida. Ta mõtleks ka sellele, kas niisuguse pärli järele on nõudlust, et ta saaks pärli kiiresti maha müüa. Teisisõnu oleks ta huvitatud sellest, kuidas kauba pealt kiiresti kasu lõigata, mitte pärli omamisest. Niisugune aga ei olnud kaupmees Jeesuse tähendamissõnas. Tema ei olnud huvitatud rahast või materiaalsest kasust. Õigupoolest oli ta valmis ohverdama „kõik, mis tal oli” – võimalik, et kogu oma isikliku vara –, et saada endale seda, mida ta oli otsinud.
6 Enamik kaupmehi arvas ilmselt, et see, mida too mees seal Jeesuse tähendamissõnas tegi, oli rumal. Nutikas ärimees ei oleks söandanud midagi nii riskantset ette võtta. Kuid kaupmehel, kellest Jeesus tähendamissõnas rääkis, olid teised väärtushinnangud. Tema tasu ei olnud mitte raha, vaid rõõm ja rahulolu sellest, et ta omab midagi ületamatult väärtuslikku. See selgub hästi paralleelsest näitest, mille Jeesus tõi. Ta lausus: „Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu” (Matteuse 13:44). Jah, rõõm varanduse leidmise ja omamise üle oli piisav ajend selleks, et mees loobuks kõigest, mis tal oli. Kas tänapäeval leidub samasuguseid inimesi? Milline varandus on väärt niisugust ohvrit?
Need, kes hindasid Kuningriigi väärtust
7. Millest oli näha, et Jeesus hindas Kuningriiki väga kõrgelt?
7 Oma tähendamissõnas rääkis Jeesus „taevariigist”. Tema kahtlemata hindas Kuningriigi väärtust. Evangeeliumid annavad sellest tõsiasjast võimsalt tunnistust. Pärast ristimist aastal 29 m.a.j hakkas Jeesus „kuulutama ning ütlema: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!””. Kolme ja poole aasta jooksul jagas ta rahvahulkadele õpetust Kuningriigi kohta. Ta käis maa risti-põiki läbi, „rändas ... linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas evangeeliumi Jumala riigist” (Matteuse 4:17; Luuka 8:1).
8. Kuidas Jeesus näitas, mida Kuningriik tulevikus korda saadab?
8 Tehes kogu maal arvukalt imetegusid – tervendades haigeid, toites näljaseid, alistades loodusjõude ja koguni äratades surnuid üles –, näitas Jeesus ka seda, mida Jumala Kuningriik tulevikus korda saadab (Matteuse 14:14–21; Markuse 4:37–39; Luuka 7:11–17). Lõpuks tõestas ta oma lojaalsust Jumalale ja Kuningriigile sellega, et andis oma elu, surres märtrisurma piinapostil. Nii nagu rändkaupmees andis heameelega „kalli pärli” eest ära kõik, mis tal oli, elas ja suri Jeesuski Kuningriigi nimel (Johannese 18:37).
9. Missugune harukordne meelsus ilmnes Jeesuse esimeste jüngrite juures?
9 Lisaks sellele, et Jeesus keskendas omaenese elu Kuningriigile, koondas ta enda ümber ka väikese järelkäijate rühma. Nemadki hindasid sügavalt Kuningriigi väärtust. Üks neist oli Andreas, kes oli alguses Ristija Johannese jünger. Kui Andreas ja veel keegi Johannese jüngreist, tõenäoliselt üks teine Johannes, Sebedeuse poeg, kuulsid Johannese ütlust, et Jeesus on „Jumala Tall”, läksid nad kohe Jeesuse juurde ja uskusid temasse. Ent sellega asi ei lõppenud. Viivitamata läks Andreas oma venna Siimona juurde ja ütles talle: „Me oleme leidnud Messia!” Üsna varsti mõistsid ka Siimon (kes sai tuntuks Keefase ehk Peetrusena), Filippus ja tema sõber Naatanael, et Jeesus on Messias. Naatanael koguni ütles Jeesusele: „Sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!” (Johannese 1:35–49.)
Ajendas tegutsema
10. Kuidas jüngrid reageerisid, kui Jeesus mõni aeg pärast nende esimest kohtumist nende juurde tuli ja neile kutse esitas?
10 Andrease, Peetruse, Johannese ja teiste vaimustus Messia leidmise üle on võrreldav rändkaupmehe tunnetega, kui ta oli leidnud ühe kalli pärli. Mida nad seejärel ette võtsid? Evangeeliumid ei räägi suurt midagi sellest, mida nad tegid kohe pärast esimest kohtumist Jeesusega. Ilmselt pöördus enamik neist tagasi oma igapäevaste toimetuste juurde. Umbes poole aasta või aasta pärast aga kohtas Jeesus jälle Andreast, Peetrust, Johannest ja Johannese venda Jakoobust, kui need olid Galilea järve ääres kalastamas. * Neid nähes ütles Jeesus: „Tulge minu järele ja ma teen teid inimeste püüdjaiks!” Kuidas nad tema kutsele reageerisid? Matteuse jutustus kirjutab Peetruse ja Andrease kohta: „Nemad jätsid kohe võrgud maha ning järgisid teda.” Jakoobuse ja Johannese kohta öeldakse: „Nad jätsid kohe maha paadi ja oma isa ning järgisid teda.” Luuka aruanne lisab, et nad „jätsid kõik maha ja järgisid teda”. (Matteuse 4:18–22; Luuka 5:1–11.)
11. Millise selgituse võib anda selle kohta, et jüngrid vastasid viivitamata Jeesuse kutsele?
11 Kas see, et jüngrid vastasid viivitamata, tähendas, et nad tegid selle otsuse rutakalt? Vaevalt küll. Kuigi nad olid läinud tagasi oma pere kaluritöö juurde pärast esimest kohtumist Jeesusega, jättis tol korral kuuldu-nähtu nende südamesse ja meelde sügava jälje. Möödunud oli peaaegu aasta, mille jooksul oli neil piisavalt aega, et nende asjade üle järele mõelda. Nüüd oli aeg teha otsus. Kas nad olid selle kaupmehe sarnased, kelle südant hindamatu pärli leidmine oli sedavõrd sügavalt puudutanud, et ta pärast seda, nagu Jeesus ütles, läks ja tegi „kohe” (UM) kõik, mis vaja, et vaid osta see pärl? Jah, olid küll. See, mida jüngrid olid näinud ja kuulnud, oli nende südant puudutanud. Nad mõistsid, et nüüd on õige aeg tegutseda. Sellepärast jätsid nad, nagu ülestähendused ütlevad, kõhklemata kõik maha ja järgisid Jeesust.
12., 13. a) Kuidas paljud Jeesust kuulanud inimesed käitusid? b) Mida ütles Jeesus oma ustavate jüngrite kohta ja millele tema sõnad viitavad?
12 Kui erinevad olid need ustavad jüngrid küll mõningatest teistest inimestest, keda evangeeliumijutustustes hiljem mainitakse! Paljud, keda Jeesus oli terveks teinud ja toitnud, läksid pärast seda lihtsalt oma igapäevaste toimetuste juurde tagasi (Luuka 17:17, 18; Johannese 6:26). Mõned isegi ütlesid ära, kui Jeesus kutsus neid end järgima (Luuka 9:59–62). Terava kontrastina lausus Jeesus hiljem oma ustavate järelkäijate kohta: „Ristija Johannese päevist siiamaani rünnatakse taevariiki ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile” (Matteuse 11:12).
13 Millele viitab väljend „ründama”? Ühes sõnaraamatus öeldakse kreekakeelse verbi kohta, millest see sõna pärineb: „See verb viitab jõulisele püüdele.” („Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words”.) Ja piibliõpetlane Heinrich Meyer märgib selle salmi kohta: „Sel moel kirjeldatakse, millise innukuse ja vastupandamatusega pürgitakse läheneva Messia kuningriigi poole ... Nii innukas ja energiline (mitte enam rahulik ja ootusärev) on huvi kuningriigi vastu.” Nagu rändkaupmees, said need vähesed inimesed kiiresti aru, mis on tõeliselt kallihinnaline, ja nad olid valmis Kuningriigi pärast loobuma kõigest, mis neil oli (Matteuse 19:27, 28; Filiplastele 3:8).
Otsimisega liitusid teisedki
14. Kuidas valmistas Jeesus apostleid ette Kuningriigi kuulutustööks ja milline oli tulemus?
14 Teenistuse jätkudes õpetas Jeesus teisigi Kuningriigi poole püüdlema. Esmalt valis ta jüngrite seast välja 12 meest ja määras nad apostleiks ehk tema läkitatuiks. Neile andis Jeesus üksikasjalikke juhtnööre teenistuse kohta ning ka hoiatas neid eelseisvate katsumuste eest (Matteuse 10:1–42; Luuka 6:12–16). Umbes kahe järgneva aasta jooksul saatsid nad Jeesust tema kuulutusretkedel kogu maal ning said temaga lähedaseks. Nad kuulsid tema sõnu, olid tunnistajaks tema vägevatele tegudele ja nägid tema enda eeskuju (Matteuse 13:16, 17). Kahtlemata puudutas see kõik neid sügavalt, koguni nii palju, et nad rändkaupmehe sarnaselt otsisid Kuningriiki innukalt ja kogu südamest.
15. Mille üle võisid Jeesuse järelkäijad tõeliselt rõõmustada?
15 Lisaks 12 apostlile määras Jeesus „teised seitsekümmend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise mõtles minna”. Neilegi rääkis ta eelseisvatest hädadest ja raskustest ning õpetas, et nad ütleksid inimestele: „Jumala riik on teie lähedal!” (Luuka 10:1–12). Kui need 70 tagasi tulid, teatasid nad Jeesusele rõõmuga: „Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime tõttu!” Jüngreid võis ehk üllatada, kui Jeesus sõnas neile, et tänu nende innukusele Kuningriigi pärast on neid ootamas veel suurem rõõm. Jeesus ütles neile: „Ärge rõõmutsege, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmutsege palju enam sellest, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” (Luuka 10:17, 20).
16., 17. a) Mida ütles Jeesus ustavatele apostlitele oma viimasel õhtul koos nendega? b) Kuidas Jeesuse sõnad apostleid rõõmustasid ja kinnitasid?
16 Lõpuks, viimasel õhtul koos oma apostlitega, 14. niisanil aastal 33 m.a.j, seadis Jeesus sisse sündmuse, mida tuntakse Issanda õhtusöömaajana, ja käskis neil seda mälestada. Sel õhtul ütles Jeesus 11-le tema juurde jäänud apostlile: „Teie olete need, kes minu juurde on jäänud mu kiusatustes; ja mina sean teile riigi, nõnda nagu minu Isa selle mulle on seadnud, et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle!” (Luuka 22:19, 20, 28–30).
17 Milline rõõm ja rahu võis küll apostlite südameid täita, kui nad kuulsid neid Jeesuse sõnu! Neile pakuti suurimat au ja eesõigust, mida üks inimene võiks iial kogeda (Matteuse 7:13, 14; 1. Peetruse 2:9). Rändkaupmehe sarnaselt olid nad paljust loobunud, et Jeesust järgides Kuningriiki otsida. Nüüd kinnitati neile, et nende senised ohvrid ei ole olnud asjatud.
18. Kellele peale 11 apostli pidi Kuningriik veel õnnistusi tooma?
18 Tol õhtul Jeesuse juures viibinud apostlid ei olnud ainsad, kellele Kuningriik pidi õnnistusi tooma. Jehoova tahe oli, et Kuningriigi lepingusse võetaks kokku 144 000 inimest, kes hakkavad Jeesus Kristuse kaasvalitsejateks aulises taevases Kuningriigis. Peale selle nägi apostel Johannes nägemuses „suurt hulka rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda ... need seisid aujärje ees ja Talle ees ... ja ütlesid: „Õnnistus meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!””. Need on Kuningriigi maised alamad (Ilmutuse 7:9, 10; 14:1, 4). *
19., 20. a) Milline võimalus on avanenud kõigist rahvustest inimestele? b) Millist küsimust arutatakse järgmises artiklis?
19 Natuke aega enne taevaminekut andis Jeesus oma ustavatele järelkäijatele käsu: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Matteuse 28:19, 20). Seega pidi Jeesus Kristuse jüngriteks saama kõigist rahvustest inimesi. Nendegi jaoks – oodaku neid siis taevane või maine tasu – on Kuningriik väga väärtuslik, nii nagu oli üks kallis pärl väärtuslik rändkaupmehe silmis.
20 Jeesuse sõnade kohaselt pidi ülesanne teha inimesi jüngriteks kestma kuni „maailma-ajastu otsani”. Kas meie päevil on selle rändkaupmehe sarnaseid inimesi, kes on valmis kõik andma, et vaid otsida Jumala Kuningriiki? Seda küsimust arutatakse järgmises artiklis.
[Allmärkused]
^ lõik 10 Võimalik, et Sebedeuse poeg Johannes järgis Jeesust pärast nende esimest kohtumist ja nägi, mida Jeesus sel ajal tegi, ning nõnda sai Johannes sellest nii elavalt oma evangeeliumis kirjutada. (Johannese 2.–5. peatükk.) Sellegipoolest pöördus ta mõni aeg enne seda, kui Jeesus teda kutsus, tagasi oma pere kaluritöö juurde.
^ lõik 18 Rohkem üksikasju võib leida raamatu „Tundmine, mis viib igavesse ellu” 10. peatükist. Väljaandjad Jehoova tunnistajad.
Kas sa oskad selgitada?
• Milles seisneb Jeesuse rändkaupmehe-näite peamine mõte?
• Millest oli näha, et Jeesus hindas Kuningriiki väga kõrgelt?
• Miks Andreas, Peetrus, Johannes ja teised vastasid kohe Jeesuse kutsele?
• Milline suurepärane võimalus on avanenud kõigist rahvustest inimestele?
[Küsimused]
[Pilt lk 10]
Nad „jätsid kõik maha ja järgisid” Jeesust
[Pilt lk 12]
Enne taevaminekut käskis Jeesus oma järelkäijatel teha inimesi jüngriteks