Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuulutustööl Saba saarel

Kuulutustööl Saba saarel

Kuulutustööl Saba saarel

HOLLANDILE kuuluv saar Saba oli kunagi Kariibi mere vetes saaki jahtivate mereröövlite kants. Tänapäeval elab sellel tillukesel saarel, mis paikneb Puerto Ricost 240 kilomeetri kaugusel idas, umbes 1600 inimest, kellest 5 on Jehoova tunnistajad. Need südikad jumalateenijad pole aga aardejahil, vaid taotlevad midagi palju väärtuslikumat. Nad otsivad hoolsalt selliseid inimesi, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” (Apostlite teod 13:48, UM).

Hea sõnum Jumala kuningriigist jõudis sellele saarele 1952. aasta 22. juunil, kui 18 meetri pikkune kuunar „Sibia”, mille pardal olid Jehoova tunnistajad, end Saba rannikul ankrusse seadis (Matteuse 24:14). Misjonärid Gust Maki ja Stanley Carter ronisid üles mööda treppi, mille moodustas 500-kiviastmeline jalgrada. Nende sihtkohaks oli Saba pealinn The Bottom *. Sajandeid on see kitsas rada olnud ainus tee selle saare asukateni.

Esimene ametlik raport kristlikust kuulutustööst Sabal ilmus Jehoova tunnistajate aastaraamatus 1966. Selle raporti kohaselt oli sel saarel siis vaid üks Jehoova tunnistaja. Hiljem kuulutas seal üks Kanadast tulnud perekond mitu aastat head sõnumit. Hiljuti käis Sabal pensionäridest abielupaar Russel ja Kathy, kes tegid seal ka kuulutustööd. Kuulakem nende muljeid.

Külaskäik Sabale

Sõidame koos naisega lennukiga külla Ronaldile, kes oli 1990-ndatel saare ainuke Jehoova tunnistaja. Meie võõrustaja ootab meid juba lennujaamas. Ta rõõmustab külakostiks toodud köögiviljade üle, sest saarel ei tegeleta kaubandusliku põllumajandusega. Sõidame väikese veoautoga mööda käänulist teed üles Mount Scenery kustunud vulkaani tippu.

Peatume külas nimega Hell’s Gate (Põrguvärav), kus Ronald kontrollib kohalikult teadetetahvlilt, kas pühapäevase avaliku kõne teade on juba üles pandud. Meil on rõõm näha, et see on seal olemas. Ronald hüppab tagasi autosse ja me jätkame teed üles saare suurimasse külla Windwardside’i (Tuulepoolne). Nagu see nimi näitab, asub see maaliline küla saare tuulepoolsel küljel, umbes 400 meetrit üle merepinna. Sõites sisse Ronaldi hoovi, näeme maja esiküljel kirevat silti, kus on kirjas, et siin on Jehoova tunnistajate kuningriigisaal.

Lõunasöögi ajal esitan Ronaldile küsimuse, mis oli meie külaskäigu ajendiks: „Kuidas sinust sai kuningriigi kuulutaja Sabal?”

Ronald vastab: „Kui Puerto Ricos lõppes 1993. aastal sealse Jehoova tunnistajate harubüroo ehitus, tahtsime naisega jätkata teenistust välismaal. Olime varem külastanud Sabat koos ühe teise pioneeridest abielupaariga ja kuulnud, et siin elab 1400 inimest, kuid mitte üht Jehoova tunnistajat. Rääkisime siis Puerto Rico harubüroo komitee vendadega meie siia kolimisest.

Üks samm viis teiseni ja lõpuks saimegi selleks ametliku nõusoleku. Paraku jäi aga kaks aastat hiljem mu naine raskelt haigeks ja me sõitsime tagasi Californiasse. Pärast naise surma tulin Sabale tagasi. Ma kohe ei saa midagi alustada, ilma et viiksin selle lõpule.”

Majast majja kuulutamine Sabal

Ronaldi üle saja-aastane elumaja on ühtlasi ka kuningriigisaal. * Hommikuse pruukosti ajal ja siis, kui end teenistusse sätime, kallab muudkui vihma, mis teeb märjaks meie vabaõhuköögi. Pärast einet on aga pilved laiali läinud ja me läheme hommikusele majast majja teenistusele The Bottomi külla. Ronald tervitab igat ukse avanud inimest nimepidi. Meie arutlused keskenduvad kohalikele uudistele. Enamik inimesi tunneb Ronaldit ja on kursis tema tegevusega ning paljud võtavad meelsasti vastu piiblilist kirjandust.

Pole kerge teha märkmeid nende kohta, kes on Kuningriigi sõnumist huvitatud, kui külaelanikke ei tunne. Mispärast? Ronaldi sõnul „nõuab seadus, et kõik majad oleks värvitud ühte värvi”. Ja tõesti, ringi vaadates näeme, et kõik Saba majad on valged ja punase katusega.

Kui oleme majaomanikega rääkinud Piibli teemadel, kutsume neid kuulama pühapäeval kuningriigisaalis peetavat piiblilist kõnet. Kui Ronald on saarel, peab ta iga pühapäev avaliku kõne. Praegu juhatatakse Sabal 17 piibliuurimist. 2004. aastal viibis Kristuse surma mälestusõhtul 20 inimest. Ja kuigi see arv tundub väike, on see üks protsent Saba elanikkonnast!

Tõesti, Jehoova tunnistajad pole end tagasi hoidnud, et jõuda Jumala päästesõnumiga võimalikult paljude inimesteni. Ükskõik kas tegu on väikse Saba saare või terve mandriga, Jehoova tunnistajad viivad kõikjal ustavalt täide käsku teha „jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19).

Paraku läheneb meie külaskäik lõpule. Lennukisse istudes lehvitame hüvastijätuks. Sõit Sabale jääb meile alatiseks meelde.

[Allmärkused]

^ lõik 3 Piraadid olevat andnud sellele nime The Bottom (Põhi), sest nad arvasid selle paiknevat vulkaanilise kraatri põhjas.

^ lõik 12 2003. aasta 28. septembril tulid USA-st Florida osariigist Sabale vabatahtlikud, kes ehitasid ühe naabruses paikneva hoone ümber kuningriigisaaliks.

[Kaardid lk 10]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

PUERTO RICO

[Pildi allikaviide lk 10]

Taust: www.sabatourism.com