Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Ruti raamatust

SEE on südantsoojendav tõsielujutustus kahe naise lojaalsetest suhetest. See on lugu Jehoova Jumala kallikspidamisest ja tema korralduste ustavast järgimisest. Samuti ilmneb selles Jehoova elav huvi Messia põlvnemise vastu. See on liigutav ülestähendus ühe pere rõõmudest ja muredest. Kõike seda ja palju muudki leidub Piiblis Ruti raamatus.

Ruti raamatu tegevus toimub umbes üheteistkümne aasta jooksul – „neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut” Iisraelis (Rutt 1:1). Need sündmused toimusid ilmselt kohtumõistjate perioodi alguses, sest selle tõestisündinud loo üks tegelane – maaomanik Boas – oli Raahabi poeg, Raahab elas aga Joosua päevil. (Joosua 2:1, 2; Rutt 2:1; Matteuse 1:5.) Ruti raamatu pani tõenäoliselt kirja prohvet Saamuel aastal 1090 e.m.a. See on ainus raamat Piiblis, mis kannab mitteiisraellasest naise nime. Selle raamatu sõnum on „elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).

„KUHU SINA LÄHED, SINNA LÄHEN KA MINA”

(Rutt 1:1–2:23)

Kui Noomi ja Rutt Petlemma jõuavad, sattuvad nad tähelepanu keskpunkti. Vanemale naisele osutades küsivad linna naised: „Kas see on Noomi?” Too vastab seepeale: „Ärge hüüdke mind Noomiks, hüüdke mind Maaraks, sest Kõigeväeline on mulle valmistanud palju kibedust! Külluses ma läksin ära ja tühje käsi tõi Jehoova mind tagasi.” (Rutt 1:19–21.)

Varem, kui Iisraelis oli nälg, pidi Noomi oma perega suunduma Petlemmast Moabimaale. Ta oli aga „külluses” selles mõttes, et tal oli abikaasa ja kaks poega. Ent mingil ajal pärast Moabi elama asumist tema abikaasa Elimelek suri. Nende kaks poega abiellusid moabi naistega – Orpa ja Rutiga. Möödus kümmekond aastat. Pojad surid järeltulijateta ja kolm naist jäid üksinda. Kui Noomi otsustas Juudamaale tagasi pöörduda, tahtsid miniad ämmaga kaasa minna. Kodu poole rännates käis Noomi miniatele peale, et need jääksid Moabimaale ja leiaksid endale abikaasad oma rahva seast. Orpa nõustus sellega. Rutt aga jäi Noomiga, öeldes: „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!” (Rutt 1:16).

Kaks leske, Noomi ja Rutt, jõuavad Petlemma odralõikuse alguseks. Jumala Seaduses ettenähtud võimaluse kohaselt läheb Rutt võõrale põllule viljapäid noppima. Juhtumisi kuulub see põld ühele Elimeleki sugulasele – eakale juudi mehele Boasele. Rutt leiab armu Boase silmis ja jääb tema põllule noppima, kuni lõppeb odra- ja nisulõikus (Rutt 2:23).

 Vastused piiblilistele küsimustele:

1:8 – Miks ütles Noomi oma miniatele, et need pöörduksid tagasi „kumbki oma ema koju”, mitte aga isa koju? Pole teada, kas Orpa isa oli sel ajal elus, kuid Ruti isa oli küll (Rutt 2:11). Noomi rääkis ema kodust, eeldades ilmselt, et ema mainimine toob miniatele meelde tröösti, mida pakub ema kiindumus. See pidi olema lohutuseks noortele naistele, kes olid lahkumas oma armsast ämmast. See ütlus võis viidata ka sellele, et nii Ruti kui ka Orpa emal oli rajatud korralik kodu, mida Noomil aga polnud.

1:13, 21 – Kas Jehoova põhjustas Noomile kannatusi ja tegi ta elu raskeks? Ei, nii see ei olnud. Ja Noomi ei süüdistanud Jumalat selles, et see on midagi valesti teinud. Ent kõigi õnnetuste pärast, mis teda olid tabanud, mõtles ta, et Jehooval on võib-olla midagi tema vastu. Ta tundis kibedust ja pettumust. Pealegi peeti tol ajal lapsi Jumala õnnistuseks, viljatust aga needuseks. Kuna Noomil polnud lapselapsi ja tema kaks poega olid surnud, võis ta tunda, et Jehoova on teda alandanud.

2:12 – Mis oli see „täielik palk”, mille Rutt Jehoovalt sai? Rutt sünnitas poja ja tal oli au olla inimkonna kõige tähtsamas sugupuus, sest temast sai Jeesus Kristuse esiema (Rutt 4:13–17; Matteuse 1:5, 16).

Õpetus meile:

1:8; 2:20. Oma hädadest hoolimata oli Noomi veendunud Jehoova helduses. Meiegi peaksime selles veendunud olema, eriti veel siis, kui meil tuleb ette katsumusi.

1:9. Kodu peaks olema midagi rohkemat kui vaid paik, kus pereliikmed söövad ja magavad. See peaks olema rahulik koht, kus leiab troosti ja varju.

1:14–16. Orpa pöördus tagasi „oma rahva ja jumalate juurde”. Rutt seda ei teinud. Ta lahkus oma turvaliselt kodumaalt ja jäi lojaalseks Jehoovale. Kui meie kasvatame lojaalset armastust Jumala vastu ja oleme ennastohverdava vaimuga, kaitseb see meid isekate soovide järgi tegutsemise eest ning me pole „need, kes taganevad hukatuseks” (Heebrealastele 10:39, P 1997).

2:2. Rutt kasutas võimalust kellegi teise põllul järelnoppida, mis oligi võõraste ja vaeste heaks tehtud korraldus. Ta oli alandliku südamega. Ka hädasolev kristlane ei tohiks olla liiga uhke ja keelduda vastu võtmast kaasusklike abi või riigi toetust, milleks tal on õigus.

2:7. Ehkki Rutil oli õigus viljapäid noppida, palus ta selleks ka luba (3. Moosese 19:9, 10). See näitas tema alandlikkust. Meilgi oleks tark otsida alandlikkust, sest „alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust” (Sefanja 2:3; Laul 37:11).

2:11. Rutt oli Noomile rohkem kui lihtsalt sugulane. Ta oli tõeline sõber (Õpetussõnad 17:17). Nendevaheline sõprusside oli tugev, sest see tugines sellistele omadustele nagu armastus, lojaalsus, kaastunne,  lahkus ja ennastohverdavus. Mis veelgi tähtsam, see põhines nende vaimsusel – soovil teenida Jehoovat ja olla tema teenijate seas. Meilgi on suurepäraseid võimalusi, et arendada tugevaid sõprussuhteid tõeliste jumalateenijatega.

2:15–17. Ehkki Boas võimaldas Rutil kergema vaevaga hakkama saada, „noppis Rutt põllul kuni õhtuni”. Ta oli tubli tööline. Ka kristlasel peaks olema hoolsa töötegija maine.

2:19–22. Noomi ja Ruti õhtutunnid möödusid mõnusalt teineteisega vesteldes. Vanem naine tundis huvi noorema tegemiste vastu ning mõlemad väljendasid vabalt oma mõtteid ja tundeid. Kas ei peaks see kristlikus peres samamoodi olema?

2:22, 23. Vastupidi Jaakobi tütrele Diinale otsis Rutt Jehoova teenijate seltskonda. Kui suurepärane eeskuju meile! (1. Moosese 34:1, 2; 1. Korintlastele 15:33.)

NOOMIL ON TAAS „KÜLLUS”

(Rutt 3:1–4:22)

Noomi on lapsesaamiseks juba liiga vana. Seepärast juhendab ta Rutti, et see abielluks perekonna lunastajaga ehk surnud abikaasa lähima sugulasega ja sünnitaks Noomile järeltulija. Ämma kuulda võttes palub Rutt Boast, et see hakkaks lunastajaks. Boas on nõus, kuid ta teab, et on olemas üks veelgi lähedasem sugulane, kellele tuleb anda eesõigus.

Boas ei raiska aega, et asjad korda seada. Juba järgmisel hommikul kogub ta kokku kümme vanemat Petlemma meest, et nende juuresolekul sellelt sugulaselt küsida, kas too on valmis lunastama. Mees keeldub sellest. Siis hakkab Boas ise lunastajaks ja abiellub Rutiga. Neile sünnib poeg Oobed, kellest saab kuningas Taaveti vanaisa. Petlemma naised ütlevad nüüd Noomile: „Kiidetud olgu Jehoova ... Saagu ta [Oobed] sulle hingejahutajaks ja toitjaks su vanas eas, sest su minia, kes sind armastab, on teda sünnitanud, tema, kes sulle on parem kui seitse poega!” (Rutt 4:14, 15). Naine, kes naasis Petlemma „tühje käsi”, on taas „külluses” (Rutt 1:21).

Vastused piiblilistele küsimustele:

3:11 – Kuidas oli Rutt saanud „tubli naise” maine? Rutti ei imetletud „juuste palmitsemise” või „kulla ümberriputamise ega toredate riietega riietumise” pärast. Põhjuseks oli hoopis tema „varjul olev südame inimene” ehk tema lojaalsus, armastus, alandlikkus, hoolsus ja ennastohverdavus. Iga jumalakartlik naine, kes soovib endale sellist mainet, nagu oli Rutil, peaks püüdma neid omadusi arendada. (1. Peetruse 3:3, 4; Õpetussõnad 31:28–31.)

3:14 – Miks ärkasid Rutt ja Boas enne koidikut? Nad ei olnud öösel teinud midagi ebamoraalset, mida tulnuks varjata. Ruti teguviis tol õhtul oli ilmselt kombekohane – nii toimisid tavaliselt naised, kel oli  õigus lähima meessugulasega abielluda. Samuti käitus ta Noomi näpunäidete kohaselt. Lisaks ilmneb Boase reageeringust, et tema arust polnud Ruti käitumises midagi ebasobivat (Rutt 3:2–13). Tõenäoliselt ärkasid Rutt ja Boas üles nii vara sellepärast, et ei tekiks alusetuid kuulujutte.

3:15 – Mida tähelepanuväärset on selles, et Boas andis Rutile kuus mõõtu otri? See tegu võis viidata sellele, et nagu igale kuuendale päevale järgnes hingamispäev, nii oli ka Ruti hingamispäev ligidal. Boas tahtis Rutile mõista anda, et tema kodust saab naisele „varjupaik” (Rutt 1:9; 3:1). Võib-olla oli põhjus ka selles, et Rutt ei jõudnud kanda rohkem kui kuus mõõtu otri. *

3:16 – Heebreakeelse algteksti kohaselt küsis Noomi Rutilt: „Kes sa oled, mu tütar?” Miks ta nii küsis? Kas ta ei tundnud oma miniat ära? Võib-olla tõesti ei tundnud, sest väljas võis olla veel pime, kui Rutt Noomi juurde tagasi jõudis. Noomi küsimus võis viidata aga ka sellele, et ta päris, kas Rutil on nüüd teine seisus ehk kas ta on lunastatud.

4:6 – Kuidas võis lunastaja lunastamisega oma pärisosa „rikkuda”? Kõigepealt tuleks märkida seda, et kui keegi laostunu pidi oma pärisosa maha müüma, siis lunastajal tuli tasuda maa eest hind, mis sõltus sellest, kui kaugel oli järgmine juubeliaasta (3. Moosese 25:25–27). See ostutehing oleks kahandanud tema enda omandi väärtust. Pealegi, kui Rutile oleks sündinud poeg, siis see maa oleks läinud sellele pojale, mitte mõnele teisele lunastaja sugulasele.

Õpetus meile:

3:12; 4:1–6. Boas järgis väga hoolikalt Jehoova juhendeid. Kas ka meie järgime kohusetundlikult teokraatlikke toimimisviise? (1. Korintlastele 14:40.)

3:18. Noomi usaldas Boast. Meil peaks olema oma usukaaslaste vastu samasugune usaldus. Rutt oli valmis vastavalt lähima meessugulasega abiellumise korraldusele abielluma mehega, keda ta vaevu tundis – isegi selle mehe nime pole Piiblis mainitud (Rutt 4:1). Miks ta nõustus sellega? Sest ta järgis ustavalt Jumala korraldust. Kas meil on samasugune usaldus? Kui me näiteks kaalume, kellega abielluda, siis kas me järgime nõuannet abielluda ’vaid Issandas’? (1. Korintlastele 7:39.)

4:13–16. Rutile sai osaks ainulaadne eesõigus, ehkki ta oli Moabi naine ja endine Kemose kummardaja. See näitlikustab järgmist põhimõtet: „Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab” (Roomlastele 9:16).

Jumal ülendab meid omal ajal

Ruti raamat kujutab Jehoovat kui heldet Jumalat, kes tegutseb oma lojaalsete teenijate heaks (2. Ajaraamat 16:9). Kui mõtiskleme Rutile osakssaanud õnnistuste üle, siis näeme, kui mõistlik on usaldada Jumalat kõhklematult ja uskuda kindlalt, „et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).

Rutt, Noomi ja Boas järgisid ustavalt Jehoova korraldusi ja tulemus oli hea. Piibel ütleb: „Neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb, neile, kes tema kavatsuse järgi on kutsutud” (Roomlastele 8:28). Järgigem siis apostel Pauluse nõuannet: „Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal! Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:6, 7).

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Kas sa tead, miks Rutt Noomist ei lahkunud?

[Pilt lk 27]

Kuidas oli Rutt saanud „tubli naise” maine?

[Pilt lk 28]

Mis oli see „täielik palk”, mille Rutt Jehoovalt sai?