Me ei ela enam enesele

„[Kristus] on surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele.” (2. KORINTLASTELE 5:15)

1., 2. Milline Pühakirja käsk ajendas Jeesuse järelkäijaid 1. sajandil omakasupüüdlikkusest võitu saama?

OLI Jeesuse viimane õhtu maa peal. Mõne tunni pärast pidi ta andma oma elu nende eest, kes temasse usuvad. Tol õhtul rääkis Jeesus oma ustavatele apostlitele paljudest olulistest asjadest. Muu hulgas mainis ta käsku, mis puudutas üht omadust, tema järelkäijate tunnusmärki. „Uue käsusõna ma annan teile,” ütles ta, „et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:34, 35).

² Tõelistel kristlastel tuleb ilmutada üksteise vastu ennastohverdavat armastust ja panna kaasusklike vajadused enda omadest ettepoole. Nad peaksid kõhklemata jätma koguni „oma elu oma sõprade eest” (Johannese 15:13). Kuidas algkristlased seda uut käsku täitsid? 2. sajandi kirjanik Tertullianus tsiteeris oma kuulsas teoses „Apoloogia” inimesi, kes olid öelnud kristlaste kohta: „Vaadake ... kuidas nad üksteist armastavad ... ja kuidas nad on valmis üksteise eest surema.”

3., 4. a) Miks tuleb meil omakasupüüdlikkusele vastu seista? b) Mida me arutame selles artiklis?

³ Meiegi kohta käivad sõnad: „Kandke üksteise koormat, ja nõnda te täidate Kristuse käsku” (Galaatlastele 6:2). Omakasupüüdlikkus on aga üks suurimaid takistusi, mis ei lase meil kuuletuda Kristuse käsule ega armastada Jehoovat, oma Jumalat „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” ning armastada „oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:37–39). Ebatäiuslikena kipume olema enesekesksed. Kui sellele lisanduvad veel argielu pinged, koolis või tööl valitsev  võistlusvaim ning mure, kuidas ots otsaga välja tulla, siis see loomulik kalduvus ainult süveneb. Ei paista, et kalduvus omakasupüüdlikkusele oleks kahanemas. Apostel Paulus hoiatas, et viimseil päevil on inimesed „täielikult enesekesksed” (2. Timoteosele 3:1, 2, Phillips).

⁴ Maise teenistuse lõpul andis Jeesus oma jüngritele teada kolm sammu, mis pidid aitama neil omakasupüüdlikkusest võitu saada. Mis sammud need on ja mida me võime tema juhatusest õppida?

Kindel vastumürk!

5. Mida Jeesus Põhja-Galileas kuulutades oma jüngritele teatas, ja miks see neid jahmatas?

⁵ Jeesus oli kuulutamas Põhja-Galileas Filippuse Kaisarea lähistel. See vaikne ja looduskaunis paik võis paista sobivat rohkem puhkuseks kui kohaks, kus õppida ennastsalgavust. Sellest ajast alates hakkas Jeesus rääkima oma jüngritele, et „ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja et ta tapetakse ja kolmandal päeval äratatakse üles” (Matteuse 16:21). See teade võis Jeesuse jüngreid tõeliselt jahmatada, sest kuni sinnamaani olid nad lootnud, et nende Juht rajab oma Kuningriigi maa peale (Luuka 19:11; Apostlite teod 1:6).

6. Miks Jeesus Peetrust rangelt noomis?

⁶ Seejärel Peetrus „võttis tema [Jeesuse] isepäinis, hakkas teda noomima ja ütles: „Jumal hoidku, Issand! [„Issand, heida enese peale armu”, P 1945] Ärgu seda sulle sündigu!””. Kuidas Jeesus reageeris? „Ta pöördus ja ütles Peetrusele: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle pahanduseks; sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!”” Kui erinevad hoiakud! Jeesus oli valmis ennastohverdavalt täitma seda ülesannet, mida Jumal talle oli andnud ning mis pidi viima tema surmani piinapostil mõne kuu pärast. Peetrus soovitas elada mugavat elu. „Heida enese peale armu,” ütles ta. Peetrusel olid kahtlemata head kavatsused. Sellest hoolimata Jeesus noomis teda, kuna Peetrus oli sel korral lasknud Saatanal end mõjutada. Peetrus ei mõelnud „sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda” (Matteuse 16:22, 23).

7. Millist elu pidid elama Jeesuse järelkäijad vastavalt kirjakohale Matteuse 16:24?

⁷ Samalaadseid sõnu, mida Peetrus Jeesusele ütles, võib kuulda ka tänapäeval. Maailm õhutab sageli, et me oleksime enda vastu head ja läheksime kergema vastupanu teed. Vastupidi sellele soovitas Jeesus täiesti teistsugust meelelaadi. Ta ütles oma jüngritele: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist [„piinapost”, UM] enese peale ja järgigu mind [„pidevalt”, UM]” (Matteuse 16:24). „See ei ole võõrastele esitatud üleskutse hakata jüngriks,” märgitakse ühes piiblitõlkes, „vaid üleskutse neile, kes on juba vastanud Kristuse kutsele, et nad mõtiskleksid jüngriksolemise tähenduse üle.” (The New Interpreter’s Bible.) Neid kolme sammu, mis Jeesus selle piiblisalmi kohaselt välja tõi, tuli järgida usklikel. Uurigem igat sammu eraldi.

8. Selgita, mida tähendab end salata.

⁸ Esiteks tuleb end salata. Kreeka sõna, mis on tõlgitud „end salgama”, viitab valmisolekule loobuda omakasupüüdlikest soovidest või mugavast elust. Enda salgamine ei tähenda üksnes aeg-ajalt mõningatest  lõbudest äraütlemist ega ka vajadust muutuda askeediks. Me „ei ole iseeneste omad” selles mõttes, et me anname heal meelel kogu oma elu ja kõik, mis meil on, Jehoovale (1. Korintlastele 6:19, 20). Selle asemel et olla enesekesksed, on meie elus kesksel kohal Jumal. Enda salgamine väljendab meie kindlat otsust täita Jumala tahet, kuigi see võib olla vastuolus meie endi ebatäiuslike soovidega. Meie jagamatut andumust Jumalale on näha sellest, kui pühendume talle ja laseme end ristida. Seejärel püüame kogu ülejäänud elu talle pühendunult elada.

9. a) Mida kujutas piinapost ajal, mil Jeesus elas maa peal? b) Mismoodi me võtame piinaposti enda peale?

⁹ Teiseks peame võtma oma piinaposti enese peale. Piinapost kujutas 1. sajandil kannatamist, häbi ja surma. Tavaliselt hukati piinapostil ainult kurjategijaid või pandi nende surnukehad postile rippuma. Selle väljendiga näitas Jeesus, et kuna kristlane pole maailma osa, peab ta olema valmis tagakiusamiseks, põlu alla sattumiseks või isegi surmaks (Johannese 15:18–20). Kuna me oleme oma kristlike mõõdupuude pärast teistest erinevad, võidakse meid pilgata (1. Peetruse 4:4). Seda võib juhtuda koolis, tööl või isegi perekonnaringis (Luuka 9:23). Siiski oleme valmis taluma maailma põlgust, kuna me ei ela enam enesele. Jeesus lausus: „Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas” (Matteuse 5:11, 12). Tõepoolest, kõige tähtsam on Jumala heakskiit.

10. Mida tähendab pidevalt Jeesust järgida?

¹⁰ Kolmandaks lausus Jeesus Kristus, et meil tuleb teda pidevalt järgida. Nagu üks sõnaraamat ütleb, tähendab vastav kreeka sõna ’kaaslaseks olema’ või ’sama teed minema’. (W. E. Vine, „An Expository Dictionary of New Testament Words”.) 1. Johannese 2:6 märgib: „Kes ütleb enese tema [Jumala] sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu, nagu tema [Kristus] elas.” Millist elu Jeesus elas? Jeesuse armastus oma taevase Isa ja jüngrite vastu ei lasknud tal olla omakasupüüdlik. „Kristuski ei elanud enese meele heaks,” kirjutas Paulus (Roomlastele 15:3). Isegi väsinu ja näljasena seadis ta teiste vajadused enda omadest ettepoole (Markuse 6:31–34). Jeesus tegi ka kogu hingest Kuningriigi kuulutus- ja õpetustööd. Kas ei peaks meiegi teda jäljendama ja täitma innukalt käsku teha „jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike”, mida Jeesus on käskinud? (Matteuse 28:19, 20.) Kristus jättis meile kõiges selles eeskuju ja meil tuleb ’käia tema jälgedes’ (1. Peetruse 2:21).

11. Miks on tähtis end salata, võtta oma piinapost enese peale ja järgida pidevalt Jeesus Kristust?

¹¹ On tähtis end salata, võtta oma piinapost enese peale ja järgida pidevalt oma Eeskuju. Kui me seda teeme, on see vastumürgiks omakasupüüdlikkusele, mis ilmselgelt takistab osutada ennastohverdavat armastust. Pealegi ütles Jeesus: „Kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes oma hinge kaotab minu pärast, see leiab selle. Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks? Või mis lunastushinda võib inimene anda oma hinge eest?” (Matteuse 16:25, 26).

Me ei või teenida kaht isandat

12., 13. a) Mille vastu tundis huvi noor valitseja, kes küsis Jeesuselt nõu? b) Millist nõu andis Jeesus noorele mehele ja miks?

¹² Mõni kuu pärast seda, kui Jeesus oli  oma jüngritele rõhutanud, et on vaja end salata, tuli tema juurde üks rikas noor valitseja ja küsis: „Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?” Jeesus ütles talle, et „pea käsud”, ja siis tõi konkreetselt mõningad välja. Noor mees sõnas: „Seda kõike ma olen pidanud.” Mees oli ilmselt siiras ja teinud oma parima, et kuuletuda Seaduse käskudele. Sellepärast ta küsis: „Mis puudub mul veel?” Vastuseks esitas Jeesus noorele mehele harukordse kutse: „Kui tahad olla täiuslik [„täielik”, New American Standard Bible], siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi mind!” (Matteuse 19:16–21.)

¹³ Jeesus nägi, et kui see noor mees tahab teenida Jehoovat kogu hingest, on tal vaja kõrvaldada üks suur takistus oma elust – materiaalne rikkus. Kristuse tõeline jünger ei või teenida kaht isandat. Ta „ei või teenida Jumalat ja mammonat” (Matteuse 6:24). Tal on vaja „tervet silma”, mis oleks keskendunud vaimsetele asjadele (Matteuse 6:22). Kui keegi jätab oma varanduse ja annab selle vaestele, tõendab see ohvrimeelsust. Vastutasuks niisuguse materiaalse ohvri eest pakkus Jeesus noorele valitsejale hindamatut võimalust koguda varandust taevasse – see varandus tähendanuks tema jaoks igavest elu ja andnuks talle väljavaate valitseda koos Kristusega taevas. Noor mees ei olnud aga valmis end salgama. „Ta [läks] ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.” (Matteuse 19:22.) Ent osa Jeesuse järelkäijaid käitus teisiti.

14. Kuidas vastasid neli kalameest Jeesuse kutsele teda järgida?

¹⁴ Umbes kaks aastat varem oli Jeesus esitanud samasuguse kutse neljale kalamehele: Peetrusele, Andreasele, Jakoobusele ja Johannesele. Kaks neist püüdsid parajasti kala ja teised kaks parandasid võrke. Jeesus ütles neile: „Tulge minu järele ja ma teen teid inimeste püüdjaiks!” Kõik neli jätsid lõpuks oma kaluritöö maha ja järgisid Jeesust kogu oma elu (Matteuse 4:18–22).

15. Milliseid ohvreid tõi üks Jehoova tunnistaja selleks, et Jeesust järgida?

¹⁵ Tänapäeval on paljud kristlased jäljendanud pigem nelja kalameest kui seda rikast noort valitsejat. Nad on Jehoova teenimise nimel toonud ohvriks selle maailma rikkuse ja kuulsuse. „22-aastaselt seisin raske otsuse ees,” ütleb Deborah. Ta selgitab: „Olin umbes pool aastat Piiblit uurinud ja tahtsin pühendada oma elu Jehoovale, aga mu perekonnale ei meeldinud see kohe mitte üks raas. Nad olid multimiljonärid ning arvasid, et kui minust saab Jehoova tunnistaja, kahjustab see nende mainet ühiskonnas. Nad andsid mulle 24 tundi aega otsustada, mida ma eelistan – kas luksuslikku elu või tõde. Perekond lubas mu  pärandusest ilma jätta, kui ma ei katkesta kõiki sidemeid tunnistajatega. Jehoova aitas mul langetada õige otsuse ja ta andis mulle ka jõudu seda ellu viia. Olen olnud viimased 42 aastat täisajalises teenistuses ega kahetse midagi. Loobudes omakasupüüdlikust, lõbudele suunatud elustiilist, olen pääsenud tühjast ja õnnetust elust, mida näen oma pereliikmeid elavat. Koos abikaasaga olen aidanud rohkem kui sajal inimesel tõde õppida. Need vaimsed lapsed on mulle palju kallimad kui mis tahes materiaalne rikkus.” Miljonid Jehoova tunnistajad arvavad samamoodi. Kas ka sina?

16. Millest ilmneb, et me ei ela enam enesele?

¹⁶ Soov mitte enam enesele elada on ajendanud tuhandeid Jehoova tunnistajaid teenima pioneerina ehk täisajalise Kuningriigi kuulutajana. Teised, kelle olud ei võimalda neil täisajalisse teenistusse astuda, arendavad pioneerivaimu ja annavad oma parima Kuningriigi kuulutustöö toetamiseks. Lapsevanematel on samasugune hoiak, kui nad pühendavad lastele vaimse õpetuse jagamiseks oma aega ja toovad ohvriks omaenda huvid. Ühel või teisel viisil võime kõik näidata, et Kuningriigi huvid on meie elus esikohal (Matteuse 6:33).

Kelle armastus sunnib meid?

17. Mis ajendab meid tooma ohvreid?

¹⁷ Ennastohverdavat armastust pole alati lihtne ilmutada. Mõelgem aga sellele, mis meid sunnib seda tegema. Paulus kirjutas: „Kristuse armastus sunnib meid ning me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, ... et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale, kes nende eest on surnud ja üles tõusnud” (2. Korintlastele 5:14, 15). Kristuse armastus sunnib meid mitte enam elama enesele. Milline võimas ajend! Kuna Kristus suri meie eest, siis kas me ei tunne moraalset kohustust elada talle? Tõepoolest, tänulikkus selle sügava armastuse eest, mida Jumal ja Kristus on meie vastu osutanud, on sundinud meid pühendama oma elu Jumalale ja saama Kristuse jüngriks (Johannese 3:16; 1. Johannese 4:10, 11).

18. Miks tasub elada ennastohverdavalt?

¹⁸ Kas see, kui me ei ela enam endale, tasub ennast ära? Kui rikas noor valitseja oli Kristuse kutse tagasi lükanud ja lahkunud, ütles Peetrus Jeesusele: „Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud sind. Mis me sellest nüüd saame?” (Matteuse 19:27). Peetrus ja teised apostlid olid end tõeliselt salanud. Mis tasu neid ootas? Jeesus rääkis esmalt sellest, et neile antakse eesõigus valitseda koos temaga taevas (Matteuse 19:28). Tol korral kõneles Jeesus ka õnnistustest, mis saavad osaks igale tema järelkäijale. Ta ütles: „Ei ole kedagi, kes maja või vennad või õed või ema või isa või naise või põllud on maha jätnud minu ja armuõpetuse pärast ega saaks sajakordselt nüüd sellel ajal ... ja tulevases maailmaajastus igavest elu!” (Markuse 10:29, 30). Me saame palju enam, kui oleme ohvriks toonud. Kas pole meie vaimsed isad, emad, vennad, õed ja lapsed kaugelt  väärtuslikumad kõigest muust, millest oleme Kuningriigi nimel loobunud? Kelle elu oli rahuldustpakkuvam – kas Peetruse või noore rikka valitseja elu?

19. a) Millest sõltub tõeline õnn? b) Mida me hakkame arutama järgmises artiklis?

¹⁹ Jeesus näitas nii oma sõnade kui tegudega, et õnn tuleb andmisest ja teiste teenimisest, mitte omakasupüüdlikkusest (Matteuse 20:28; Apostlite teod 20:35). Kui me ei ela enam enesele, vaid järgime pidevalt Kristust, leiame elus suurt rahuldust juba nüüd ja meil on väljavaade elada igavesti. Muidugi mõista, kui salgame end, saab Jehoova meie Omanikuks, meist aga saavad Jumala orjad. Miks toob see orjus rõõmu? Kuidas mõjutab see meie otsuseid? Järgmises artiklis arutatakse neid küsimusi.

Kas sa mäletad?

• Miks tuleks meil võidelda enda omakasupüüdlike kalduvuste vastu?

• Mida tähendab end salata, võtta oma piinapost enese peale ja järgida pidevalt Jeesust?

• Mis ajendab meid mitte enam elama enesele?

• Miks tasub elada ennastohverdavat elu?

[Küsimused]

[Pilt lk 11]

„Issand, heida enese peale armu”

[Pilt lk 13]

Mis takistas noorel valitsejal Jeesust järgida?

[Pildid lk 15]

Armastus sunnib Jehoova tunnistajaid olema innukad Kuningriigi kuulutajad